4-13-3405/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-3405

Kohtunik

Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Väärteoasi

Z.H väärteoasi LS § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 224 lg

2 järgi - Väärteoprotokoll AB 1235759 18.03.2013.a.

Menetlusalune isik

Z.H isikukood XXX, elukoht XXX,

töökoht XXXOÜ.

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakait-

sebüroo avariitalitus

Asja läbivaatamise aeg ja koht

16. septembril 2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Margus Pihl, menetlusalune

isik väärteoasja arutamisele ei ilmunud, asja arutamise ajast

teadlik .

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 90 lg 1, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.H LS § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 18 ( kaheksateist ) päeva.

Z.H-le mõistetud arest kokku

) päeva kuulub ärakandmisele Põhja

18 (kaheksateist

Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinn.

Aresti kandmise alguseks lugeda isiku

, arest peab olema kantud

kinnipidamise aeg

15.novembriks 2013.a.

4–13-3405

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks : 18.03.2013.a. koostas Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Aire Askileiskiri väärteoprotokolli nr. AB 1235759 selle kohta, et Z.H 08.09.2012.a. kell 00:57 Harjumaal ,Tallinnas Sõle-Paldiski mnt. ristmikul, juhtis mootorsõidukit BMW 530D, reg. nr. XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg/l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alkotest 7110 EST nr. ARAF-0036 taatlemistunnistus nr. TTRC-12-00030. Juhtis mootorsõidukit enne vasakpöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette vastu tulevale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXOÜ’le ja tervisekahjustused XXX, XXX ja XXX. Sellega rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3, § 69 lg 5, § 17 lg 5 p 3 sätteid ja väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 2, § 224 lg 2, § 223 lg 1 järgi. Väärteoasja arutamine toimus 16. septembril 2013.a. V™S § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuna menetlusalune isik oli väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud ja taotlust istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ja taotluse ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Z.H süü LS § 201 lg 2, § 224 lg 2, § 223 lg

1 järgi väärteo toimepanemises 08.09.2012.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: -liiklusõnnetuse aktiga nr. 1700 ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga /toimik lk.3-5/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga , millest nähtuvalt oli Z.H väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg/l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alkotest 7110 EST nr. ARAF-0036 taatlemistunnistus nr. TTRC-12-00030. /toimik lk.6-7/ -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 08.09.2012.a. (toimik lk.12), millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseiosakonna patrullpolitseinik Maksim X otsustas 08.09.2012.a. kõrvaldada Z.H mootorsõiduki BMW 530D, reg. nr XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Z.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

-toimikus olevate fotodega /toimik lk.17-29/

-tunnistajate XXX, XX, XXX, XXX, XXX ,XXX ütlustega /toimik lk.30-37 / -Z.H 05.11.2012.a. antud ütlustega, kus ta tunnistab oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ja juhilubade puudumises, kuid eitab alkoholi tarvitamist /toimik lk.42/ -Z.H 29.04.2013.a. antud ütlustega, kus ta tunnistab alkoholi tarvitamist sõidu ajal kehva enesetunde tõttu /toimik lk. 72/ -menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ,mis on täidetud.

Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on Z.H rikkumise toime pannud ja see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tegemist on liikluses ohtliku väärteoga. Toimepanemise koht oli Tallinna kesklinn. Isikule on varasemalt määratud korduvalt rahatrahve liiklusalaste õiguserikkumiste eest, seega rahatrahv kui karistusliik ei tule enam kõne alla. Kuna taoline karistusliik pole soovitud mõju avaldanud, siis kohtuvälise menetleja esindaja palub määrata Z.H-le 25 päevane arest. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Z.H-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.09.2012.a.

Z.H, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg/l. Juhtides mootorsõidukit enne vasakpöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette vastu tulevale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, samuti et ta juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuid sellest hoolimata asus ta 08.09.2012.a. juhtima mootorsõidukit. Kohus märgib, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel.

Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks menetlusealuse isiku käitumises on kohtu arvates süü tunnistamine. Samas asub kohus seisukohale, et Z.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist.

Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Z.H puhul on tegemist inimesega, kes pani väärteo toime täisealisena, s.t. isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h tema enda huvides. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid , siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.H varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, kiiruse ületamise eest, samuti avarii põhjustamise ning sellest nõuetekohaselt politseile mitteteatamise eest.

Seega ei ole Z.H hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna Z.H varem arestiga karistatud ei ole , ta tunnistab oma süüd, siis sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud aresti mõistmine pikkusega üle keskmise määra s.o 18 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ei ilmunud kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t. on hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja määramist.

Kohus määrab aresti kandmise tähtajaks 15. november 2013.a. Kohtu hinnangul on antud tähtaeg piisav selleks, et isik saaks vajaliku ajavaruga, kui on saanud kätte kohtuotsuse, korraldada oma eluolu.

Leili Raedla

Kohtunik