4-13-3443/13 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 259010001749 määrati J.F-ile väärteomenetluse seadustiku § 262 alusel rahatrahv 1500 krooni (95 eurot ja 87 senti). Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.05.2010. 30. 05.2013 esitas PPA Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel, rahatrahvi asendamiseks arestiga.
Legislator headnote
AI generated4-13-3443/13 · Tartu Ringkonnakohus: Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.05.2010. 30. 05.2013 esitas PPA Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel, rahatrahvi asendamiseks arestiga.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
17. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-3443 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. augusti 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri määruskaebus RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 8. augusti 2013 määrus.
2 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri määruskaebus rahuldada . .
3. Asendada J.F-ile väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi tasumata osa arestiga kestusega 1 päev.
Edasikaebamise kord: V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD
1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 259010001749 määrati J.F-ile väärteomenetluse seadustiku § 262 alusel rahatrahv 1500 krooni (95 eurot ja 87 senti). Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.05.2010.
2. 30. 05.2013 esitas PPA Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel, rahatrahvi asendamiseks arestiga.
3. Kohtuistung antud asjas toimus 25.07.2013.
4. Viru Maakohus jättis 08.08.2013 määrusega PPA Ida prefektuuri taotluse rahuldamata, märkides, et J.F on esitanud maksekorralduse nr 647, mille kohaselt on ta tasunud rahatrahvi summas 95 eurot ja 87 senti.
5. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse PPA Ida prefektuur, kes taotleb määruse muutmist, kuna trahv ei ole täies ulatuses tasutud. Politseile kandis kohtutäitur nimetatud summast 57 eurot ja 7 senti. Seega on jätkuvalt tasumata 38 eurot ja 80 senti (ca 607 krooni). 2010. aastal oli üks trahviühik 60 krooni, seega jääb tasumata jäägiks vähemalt 10 trahviühikut.
RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et juhindudes V™S § 211 lg 2 alusel tuleb PPA Ida prefektuuri määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht antud asjas on järgmine.
6.1 Kohtutäituri seaduse (KTs) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTs
§ 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur Kersti Vilbo kirjast PPA Ida prefektuurile nähtub, et täitemenetlus J.F-i suhtes algatati 23.11.2010 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2010 kohtuvälise menetleja otsuse nr 259010001749 rahatrahvi nõudes sissenõudja avalduse alusel. Täitmisteade on J.F-ile kätte toimetatud allkirja vastu 14.12.2010. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus. KTs § 29 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust, põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTs § 32 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.
6.2 Täitemenetluse seadustiku § 56 lg-st 2 tuleneb, et täitemenetlusest saadud raha jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid.
Kuigi J.F tasus talle mõistetud trahvisumma, arvestati sellest maha ™s alusel tema kanda olevad kulutused, mistõttu ei saa ka trahvisummat täies ulatuses tasutuks lugeda.
6.3 Tulenevalt V™S § 211 lg-st 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole m.h rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Antud asjas luges maakohus tasutud rahasumma ekslikult täies ulatuses kantuks, jättes arvestamata täitemenetlusega kaasneva avalik-õigusliku koormatise ja kohaldas seetõttu ebaõigesti materiaalõigust.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2, § 211 lg 2 kohaselt teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab kohtuvälise menetleja taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. V™S § 211 lg-st 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Määruskaebusest nähtuvalt on J.F tasumata talle mõistetud karistusest 38 eurot ja 80 senti. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab kümnele trahviühikule üks päev aresti, KarS § 72 lg 3 kohaselt on rahatrahvi arestiga asendamise alammäär üks päev. Seega vastab J.F-ile mõistetud karistuse tasumata osale 1 päev aresti.
Maarika Kuusk Kohtunik