4-13-4719/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-4719

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2013,Tallinn

Väärteoasja number

4-13-4719 (2376,13,002382)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Liiklusseaduse § 201 lg-s 2; § 224 lg-s 2 ja

Liikluskindlustuse seaduse § 661

lg-s 1 ettenähtud

väärtegu

Menetlusalune isik

E.B, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Mari-Liis Reidi, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON

1. E.B süüdi tunnistada LS § 201 lg-s 2, § 224 lg-s 2 ja LKindlS § 66

1 lg-s 1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 alusel ning LS § 224 lg 2 järgi karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 29.10.2013. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja ärakandmata aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.09.2013. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.06.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB1345994 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 29.06.2013 kell 00.17 peeti Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringtee 4. kilomeetril suunaga Tallinn-Narva mnt poole kinni sõiduk Mercedes-Benz E250D, mida juhtis E.B , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kes juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l kohta, millega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteod.

Samuti puudus sõidukil liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud liikluskindlustuse poliis, millega rikkus E.B LS § 33 lg 2 p 9 nõudeid ja pani toime LKindS § 661lg-s 1 ettenähtud väärteo. Juhtus selline lugu, et pidi sõidutama tuttavat tütarlast, kes juhtis sõidukit ja kellel hakkas paha. Ilmselt olid jääknähud, enne ei tarvitanud. Indikaator ei näidanud midagi, tõenduslik alkomeeter näitas. Sõiduk kuulub temale, ei ole ümber vormistatud. Auto ostis kuskil neli kuud varem isale. Alguses juhtis sõidukit tuttav naisterahvas.

Autot on kasutatud umbes kaks kuud, enne oli kaks kuud remondis. Seda, et autol ei olnud liikluskindlustuse poliisi, ei teadnud. Enne oli isa kinni peetud, kindlustus oli olemas, dokumendid korras. Varem on sellise väärteo eest karistatud. Kohtu poolt karistati KarS § 424 järgi juulis sel aastal, tegu oli toime pandud kaks aastat varem. Pärast motorolleri juhtumit ei pannud midagi toime. Töötab maalrina XXX ja XXX. Kaks kuud ei tööta, sest dokumendid on pikendamata. Määratud rahatrahvid ei ole tasutud, pangaarvelt võetakse maha. Kas oleks võimalik trahv määrata, saab dokumendid korda, tasub trahvid ära.

Eelmise kohtuotsusega määratud menetluskulud samuti võetakse kohtutäituri kaudu arvelt maha. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalust isikut ei ole otstarbekas rahatrahviga karistada, isik jätab rahatrahvid tasumata. Teda iseloomustab see, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja seekord on kaks väärtegu, keelatud seisundis juhtimine ja juhtimisõiguseta juhtimine. Menetlusalust isikut tuleks karistada sanktsiooni keskmist määra ületava arestiga, 20 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasjades leiduvaid andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, 28.09.2012 ja 29.06.2013 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükki, kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljavõtet, isikusamasuse tuvastamise protokolli, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati E.B juhitud sõiduk kinni 29.06.2013 kell

00.17 ning tuvastati, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus. Harju Maakohu jõustunud kohtuotsusest asjas nr 1-08-13636 tuleneb , et E.B suhtes kohaldati KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, millega talt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9-ks kuuks. Nii kohtuotsuse jõustumisel kehtinud LS § 44 lg 1 kui ka kehtiv LS § 129 lg 1 sätestavad, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.

Märgitust tuleneb, et juhtimisõigus ei taastunud pelgalt kohtuotsuse määratud lisakaristuse ärakandmisega, vaid juhtimisõiguse taastumiseks kohustus E.B sooritama liiklusteooriaeksami. Seega, kuna juhtimisõigus on taastamata ja ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte väljatrükk kinnitab E.B puhul kehtiva juhiloa puudumist ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on E.B ise selgitanud, et juhtis sõidukit juhtimisõiguseta, siis leiab kohus, et E.B oli mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust LS § 90 lg 1 p 1 mõttes.

Kuna väärteomaterjalide kohaselt on E.B kahel korral ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (28.09.2012 ja 29.06.2013), siis tähendab see, et E.B on ka isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 3 sätestatud nõuete rikkumise. Kohtu hinnangul on selliselt käitudes E.B toime pannud LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Peale selle on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et 29.06.2013 juhtis E.B sõidukit ka juhile keelatud seisundis, kuivõrd tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tema väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,55 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava liitri kohta.

Sellega rikkus E.B LS § 69 lg-s 5 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära nõudeid ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Samuti on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et 29.06.2013 juhtis E.B sõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. LS § 33 lg 2 p 9 kohustab sõiduki juhti sõlmima sõiduki suhtes vastutuskindlustuslepingu, mille kehtivuses peab juht veenduma enne sõidu alustamist. Samuti peab juht enne sõidu alustamist olema veendunud vastutuskindlustuslepingu alusel väljastatud poliisi olemasolus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tal kindlustus puudus.

Seda kinnitab ka kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükk, mille kohaselt sõiduki XXX suhtes 29.06.2013 kell 00.17 kehtiv kindlustuspoliis puudus. Seega rikkus E.B LS § 33 lg 2 p-s 9 sätestatud nõudeid ja pani toime LKindlS § 66

1 lg-s 1

ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistuste kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra huvisid. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime kolm liiklusalast väärtegu, leiab kohus, et juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine on ohtlik käitumine liikluses. Samas, arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub peale selle ka juhtimisõigus, siis on tema osalemine liikluses sõiduki juhina juba iseenesest ohtlik, kuivõrd tal puudub sõiduki juhtina liiklemiseks õigus ja tema juhtimisõigus ei ole taastatud.

Taastamiseks on aga vajalik liiklusteooriaeksami tegemine. Seega seni kuni isik ei ole eksamit teinud, ei saa asuda seisukohale, et isik tunneb liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku poolt kolme liiklusega seotud väärteo üheaegne toimepanemine viitab üheselt sellele, et isik kas ei tunne liiklusnõudeid või eirab neid teadlikult. Kuivõrd isikut on aga kohtu poolt kahel korral karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis saab tulla ühesele järeldusele, et menetlusaluse isiku toime pandud väärteod on toime pandud teadlikult ja kavatsetusega.

Kui ka arvestada seda, et E.B puudus juhitud sõiduki jaoks ka kehtiv kindlustuspoliis, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü on suhteliselt suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust eelmise aasta lõpus (18.10.2012) karistatud osaliselt samalaadse väärteo toimepanemise eest ja taas on ta juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, millele on täiendavalt lisandunud ka keelatud seisundis sõiduki juhtimine ning nõutava poliisi puudumine.

Eelnenud otsustega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga, mis on jäetud aga tasumata. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud süüteo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis tuleb mõista karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või juhtimise õiguse äravõtmine.

LKindlS § 661 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis ei ole juhtimisõiguse äravõtmine tema suhtes kohaldatav ning karistuste raskuste võrdlemisel tuleb lähtuda teiseliigiliste karistuste määradest. Seega on LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioon võrdne LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooniga. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette ka juhtimisõiguse äravõtmise ning lg 3 p 2 ka lisakaristuse kohaldamise, leiab kohus, et LS § 224 lg 2 sanktsiooni tuleb lugeda raskemaks ning kohus asub kohus seisukohale, et karistuste määramisel tuleb KarS § 63 lg 1 sätetest tulenevalt lähtuda LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsioonist kui raskemat karistust ettenägevast sanktsioonist.

Märt Toming

kohtunik