Legislator Case Law & Legislation
1-13-947/24 AI generated

1-13-947/24 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-13-947/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

68 alusel on kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva. Vangistus jäi KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, mille jooksul . kohustus järgima KarS § 75 G J lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid muti määrati . ile KarS § 75 lg 2 alusel G J- . Sa

Legislator headnote

AI generated

1-13-947/24 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Keywords

AI generated
alcohol abuse aggravated drunk driving serious narcotics offense drug screening test drug addiction substance dependency
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Täiendavate kohustuste kohaldamine

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

12. september 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-947

Tartu Maakohtu 04. veebruar 2013 otsus G.J-i karistamises KarS § ja KarS § järgi

199 lg 2 p-de 7-9

266 lg 1

liitkaristusega vangistusega 5 kuud, millest KarS § 68 alusel kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva, mis jäi KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, järgides KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning määrates KarS §

75 lg 2 alusel täiendavad

käitumiskontrolli kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2)

jätka a hariduse omandamist või otsi a endale töökoh t d t

kohtulahe

ndi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avalduse ese erakorraline ettekanne Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja

kriminaalhooldaja

Urve Pääso Süüdimõistetu

G.J (isikukood 39505256017; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxx, ) töötu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Kohtu otsustus

1. Tartu Maakohtu 04. veebruar 2013 otsuse m

täitmiseks äärata KarS § 74 lg 4 ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel G.J-ile täiendava kohustusena läbida sotsiaalabiprogramm. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia karistusregistrile,

ja Tartu Vangla G.J-ile kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele

3.1.kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele; vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6);

3.2.kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

1.1.

Kohtulahend

G.J

04 veebruar 2013 otsusega

199 lg 2 on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu KarS § .

p-de 7-9

266 lg 1 ja KarS § järgi ja karistatud liitkaristusega vangistusega 5 kuud, millest KarS §

68 alusel on kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva. Vangistus jäi KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, mille jooksul . kohustus järgima KarS § 75 G J

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid muti määrati . ile KarS § 75 lg 2 alusel G J- . Sa

täiendavate kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) jätka a hariduse omandamist või otsi t da endale töökoht.

1.2.

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud

Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud kohta. Ettekannetest nähtuvalt ei allunud G.J-i ole G.J

kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on G.J tarbinud 04. mai 2013 kell 01.25 Viljandi linnas xxxxxxxxx xx xx alkohoolset jooki – indikaatorvahendi tulemus 1,50 mg/l. Väärteootsus on koostatud 28. mai 2013 ja trahv suuruses 12.- eurot oli ettekande esitamise ajaks tasumata. G.J-i seletuste kohaselt soovis ta ennast vabamalt tunda, kuid avaldab tagantjärele toimunu üle kahetsust ning nendib, et end vabalt tunda saab ka teisiti. Ametniku hinnangul on . i probleemse käitumise põhjuseks eelkõige G J- tutvusringkonna valik ning kergekäeline kaasaminemine mistahes isikutega.

Kriminaalhooldaja taotleb G.J-ile kohustus osaleda

ettekandega määrata sotsiaalabiprogrammis.

2.

Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate

küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) KarS

§ 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kriminaalhooldusseaduse Erakorraline ettekanne ( ) lg 1 kohaselt esitab KrHS) § 31 (

kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2).

2.2.

Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

KarS § 74 (Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või - pöörata karistuse täitmisele.

KarS § 75 ( ) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaal Käitumiskontroll hooldusametniku

ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohu -

stusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule.

KarS § 75 (Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9)

KarS § s 76 sätestatud juhul - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Vastavalt KarS § 76 (Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine) lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

2.3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohus leiab, et suunamaks G.J õiguskuulekale käitumisele on kriminaalhooldaja ettepanek põhjendatud ning . i tuleb KarS § 74 lg 4 ning KarS § 75 lg 2 p 8 G J- alusel kohustada osaleda täiendavalt käitumiskontrolli ajal sotsiaalabiprogrammis.

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.4. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KrMS § 389 lg 3 järgi, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Sama sätte lg 4 kohaselt kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivita

mata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.

Toomas Lillsaar

Kohtunik