1-13-5762/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. septembril 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-5762 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Kriminaalasi Regina Laiapea

T.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav T.E

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral - viimati Tartu Maakohtu 16.06.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi liitkaristusena 9 kuu pikkuse vangistusega, millise kandmiselt vabanes 20.05.2013 Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2013 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.E KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 5

(viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.E ei pane pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

1 (ühe) aasta 10 (kümne) ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas XXXX

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab KarS § 74 alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.09.2013. a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada.

Välja mõista T.E-lt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel

(kakssada seitseteist) eurot (SEB Pank a/a XXX) kasuks. R.M.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud (nelikümmend viis) eurot senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (viissada kakskümmend viis)

eurot tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse

60 senti jõustumisele järgnevast kuust on T.E kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt

80 senti (nelikümmend kolm) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui T.E ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

T.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,

• võttis ööl vastu 05.08.2011 ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Jakobi 34 asuva pubi Krooks juurest ära R.M. ule kuuluva jalgratta Jamis väärtusega 200 eurot lõhkudes jalgratta trossluku väärtusega 17 eurot;

• võttis ööl vastu 05.08.2011 ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Jakobi 34 asuva pubi Krooks juurest ära O.M. kuuluva jalgratta Abeni väärtusega 100 eurot. Sellega pani T.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu R.M. on esitanud tsiviilhagi summas 217 eurot. Kannatanu O.M. on oma jalgratta eeluurimise käigus kätte saanud ning seetõttu tsiviilhagi esitada ei soovi.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui T.E ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et T.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu R.M. on esitanud tsiviilhagi 217 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

T.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 21,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot, kokku 45.60 eurot.

Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

T.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et T.E taotlus tuleb KrMS

§ 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu.

Ingeri Tamm Kohtunik