4-13-5480/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. augustil 2013

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5480 (2440,13,005855) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, Merike Erisalu Väärteoasi K.U süüdistuses LS § 201 lg 2, § 227 lg 3,§

234 lg 1, - § 207 ja LKindlS § 66 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Asja Malahhova Menetlusalune isik K.U, isikukood xxx, xxx Kinni peetud alates: 20.08.2013 kell 01.33 RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108 113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, - kohus

OTSUSTAS:

K.U süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx juures juhtis xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõuet.

K.U süüdi tunnistada LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises,

227 lg 3

nimelt selles, et xxx xxx kiirusega 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet.

K.U süüdi tunnistada LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises,

234 lg 1

nimelt selles, et xxx nr 1 juur xxx ning eiras tahtlikult ohustusliku es mootorsõidukit sõiduki k peatamise märguann § 38 lg 1 nõuet. et, millega rikkus LS

K.U süüdi tunnistada LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx xxx juures mootorsõidukit millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll,

millega rikkus LS § 73 lg 2 nõuet.

K.U -1 lg 1 süüdi tunnistada LKindlS § 66 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, nimelt selles, xxx xxx reg.nr. 159 TGP ilma liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita, millega rikkus LS 81 lg 1

§ nõuet.

KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista K.U-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest

20 (kakskümmend) ööpäeva. Aresti kandmise algusalates kinnipidamise ajast 20.08.2013 kell 01.33.

Vastavalt VT

MS § 199 lg 3 ja kohta alates selle § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja 205 lg 2,3,4 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu õigus esitada

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.08.2013 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 11.09.2013

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

20.08.2013 välijuht Aleksandr Urb koostatud väärteoprotokolli (tl 3) kohaselt süüdistatakse

K.U selles, et xxx aleviku suunas, juhtis tema xxx reg.nr.xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõuet. Samuti tema, maja nr 1 juures mootorsõidukit xxx-xxx

xxx kiirusega 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet. Samuti tema, ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, xx xxx

millega rikkus LS § 38 lg 1 nõuet. Samuti tema, xxxxx juures xx reg.nr.xxx millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, millega rikkus LS § 73 lg 2 nõuet. Samuti tema, 20.08.2013 kella 01.33 paiku juhtis Ida-Virumaal Sonda vallas Kiviõli tee maja nr 1 juures mootorsõidukit ilma liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita, millega rikkus LS § xxx

81 lg 1 nõuet. 21.08.2013 esitas Ida pre karistuseks arest (tl fektuur kohtule taotluse mõista K.U-le 1).

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus uuris 21.08.2013 kohtuistungil (tl 20 K.U kohtuistungil ) järgmisi tõendeid: antud ütlused, isiku kinnipidamise protokoll (tl 6 kiiruseseadme kasutamise protokoll (tl. 11), ),

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 12 , Viru Maakohtu 10.05.2011 otsus (tl. 13), Ida ),

prefektuuri 14.06.2013 otsuse koopia (tl 14

), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 15), karistusregistri v 17-19 äljavõte (tl ).

Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isikuna kinni xxx peeti K.U (tl 6 ).

Kiirusemõõtmise kasutamise protokollist (tl. 11) nähtub, juures sõiduauto xxx maja xxx xx xxx

xxx sõidukiiruseks 149 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/

7 km/h, seega ületas K.U sõidukiirust mitte - vähem, kui 52 km/h.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl ) nähtub, et välijuht 20.08.2013 Ida prefektuuri Aleksandr Urb K.U tegi otsuse kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna K.U

puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

V on süüdi tunnistatud iru Maakohtu 10.05.2011 kohtuotsusest (tl. 13) nähtub, et K.U KarS § 424 järgi ning KarS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 20 päeva vangistust.

Ida prefektuuri 14.06.2013 otsuse koopiast (tl 14 xxx ) nähtub, et (alkoholi sisalduse määr 0, mg/l väljahingatavas õhus), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 15) nähtub, et 25.05.2013 Ida prefektuuri patrullpolitseinik Filipp Muzalevski tegi otsuse kõrvaldada K.U sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p tuvastati joobeseisund ning tal puudus vastava 2, 3 alusel, kuna K.U kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Karistusregistri väljavõttest 19) nähtub, et K.U (tl. 17- on varem 7 korral väärteomenetluse korras karistatud, neist: kolmel korral liiklusseaduse rikkumise eest:

- 14.06.2013 ot

susega LS § 2011, § 201 lg 2, 224 lg 2 järgi rahatrahviga eurot (täitmata)

- 18.01.2011 otsusega lg 1, LS § 74¹ § 74(19) lg 2, § 74(7), § 74(35) lg 1, LKindlS § 66(1) lg 1 järgi eurot (täitmata) rahatrahviga 878,15 ,

- 12.01.2011

i rahatrahviga 400 eurot (

otsusega LS § 74² järg täitmata), kolmel korral 54(7) lg 1

20 eurot, 16 eurot ja 28 eurot Ühistranspordiseaduse § järgi rahatrahviga

(vastavalt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.08.2012, 08.08.2012 ja 07.07.2012 otsusega, otsused täitmata), aga samu

20 eurot (Ida prefektuuri 12.09

ti KarS § 27 järgi rahatrahviga .2011 otsus, täitmata).

POOLTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärtegude toimepanemises süüdi, kahetseb oma teg

u. Ei taha kanda aresti, on nõus ÜKT tegemisega.

Kohtuväline menetleja avaldas kohtuistungil, et on toimepannud 3 rasket K.U liiklusalast väärtegu Isikut on varem korduvalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, tal on 7 .

kehtivat vääteokaristust ning 1 kriminaalkaristus. Viimane väärteokaristus oli juunis 2013. Nende eest määratud karistused ei täitnud oma eesmärki, et isiku hoiduks uute rikkumiste toimepanemisest. Trahvid on tasumata.

Isiku sõidustiil on ohtlik ja ebakindel. Isik ei tööta, ei oma sissetulekut, mistõttu rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Ainuke karistusviis, mis mõjutaks menetlusalust oleks arest. Kohtuväline menetleja palus mõista

K.U-le karistuseks 30

päeva aresti.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et pani talle süüks arvatavad teod K.U

toime ning xxx xxxx , juhtis tema mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõuet. Samuti loeb kohus tõendatuks, et xxx maja nr 1 juures mootorsõidukit K.U xxx kiirusega 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet. Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxx xxxx juures xxxx 149+/-7 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet. Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxx juures xxx ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, millega rikkus LS § 38 lg 1 nõuet. Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxx BMW xxx TGP millel ei olnud läbitud korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, millega rikkus LS §

73 lg 2 nõuet. Samuti loeb kohus tõendatuks, et K.U xxxxxx ilma liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita, millega rikkus LS § 81 lg 1 nõuet.

K.U tunn

5 lg 1 p 1, istas end LS § 1 § 90 lg 1 p 3, § 38 lg 1; 73 lg 2 ja § 81 lg 1 nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul alust kahelda. ütlustega on tõendatud, et K.U 20.08.2013 kell 01.33, liikudes Sondas Kiviõli tee 1 maja juures Erra aleviku suunas, juhtis tema mootorsõidukit BMW 318i reg.nr.159TGP omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega

149+/- 7 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h, samuti eiras politsei peatumismärguannet, samuti puudus sõiduautol korraline tehnoülevaatus ning kehtiv liikluskindlustuse poliis.

Kvalifikatsioon

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ül

227 lg 3 etamise eest 41-60 km/h.

LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest.

LS § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest.

LKindlS § 66¹ lg 1 näeb ette vastutuse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest.

Kohus leiab, et K.U

227 lg tegude kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 ja § 3, § 234 lg 1, § 207, LKindlS § 66¹ lg 1 järgi on õige.

Kohus leiab, et K.U pani väärteod toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. oli teadlik et tal puudub juhtimisõigus, K.U

vaatamata sellele asus sõidukit juhtima ja sõiduki juhtimisel rikkus liiklusreegleid ületas -

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h, politsei peatumismärguannet, sõidukil eiras puudus tehnoülevaatus ning liikluskindlustuse poliis.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

K.U tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süütegude toimepanemise ajal oli . K.U täisealine

KARISTUSE MÕISTMINE

Karistamise alus

KarS § 56 lg tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või -st 1

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg istust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole -st 2 tulenevalt vang

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusena on ette nähtud ka

mittevabadusekaotuslik karistuse liik, tuleb vabadusekaotusliku karistuse mõistmist eraldi põhistada. Vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise põhimõtted laienevad süüteomenetlusele ehk nii kriminaal-

kui ka väärteomenetlusele.

KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.

Karistus mitme teo eest

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

LS § näeb karistusena ette rahatrahvi ku trahviühikut, aresti või sõiduki

227 lg 3 ni 200 juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 207 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

LKindlS § 66¹ lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. pani toime ühe teo, nimelt juhtis mootorsõidukit K.U

ilma juhtimisõiguseta, ületades seejuures kiirust, eirates peatamismärguannet, ilma poliisita ning tehnoülevaatuseta, eri süüteokoosseisule. Järelikult tuleb talle mõista üks mis vastab mitmele

karistus selle sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 2 näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb

K.U-le määrata karistus LS § 201 lg 2 alusel.

Karistuse liik

Karistuse liigina näeb LS § 201 lg 2 ette nii rahatrahvi, kui aresti. Lisaks võib kohus KarS § 481 alusel mootorsõiduki liiklemise rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks.

Juhtimisõiguse äravõtm

ine ei ole kohtu arvates antud asjas kohaldatav, sest K.U puudub juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu (RKKKo nr 3-1-1-11-10, p 7).

Samuti nõustub kohus selles osas kohtuvälise menetleja põhjendustega ja leiab, et rahatrahv karistuse liigina ei vasta käesoleval juhtumil karistuse eesmärkidele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 30.2). K.U on varem seitsmel korral väärteomenetluse korras karistatud, neist kolm karistust on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kõigil korral mõistis kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi (

. kõik täitmata)

Eeltoodu alusel sedastab kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas

K.U-le rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on K.U

suhtes kohaldatav käesolevas väärteoasjas arest.

KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Karistuse määra üle otsustamisel võtab kohus arvesse, et tegemist on kolmanda samalaadse liiklusväärteo toimepanemisega menetlusaluse isiku poolt, millega on kaasnenud ka teiste liiklusnõu poolt. Kohus leiab, et isiku süü on üle keskmise määra. e eiramine K.U te

Ületades oluliselt kiirust, olles seejuures ilma juhtimisõiguseta, lõi isik teistele liiklejaile reaalse ohu, millega seoses ei saa pidada isiku süüd ebaoluliseks.

Tegemist on noore inimesega, kellesse ei ole seadusevastased tõekspidamised ja hoiakud veel sügavalt juurdunud. Kohaldatava aresti pikkus peab olema Seetõttu keskmisest veidi suurem.

arvestades toimepandud tegude raskust ja K.U ivseid süüd, aga ka eripreventi eesmärke mõjutamiseks, peab kohus võimalikuks karistada LS K.U K.U § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, s.o. päeva aresti.

KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. K.U peeti kinni 20.08.2013 kell 01.33. Seega tuleb karistusaja aega arvestada alates isiku kinnipidamisest.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. VTMS §

205 lg-st 1 tulenevalt kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. K.U oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ning kohtuotsuse täitmist edasi ei lükata. Kohus pöörab kohtuotsuse aresti mõistmise kohta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Inna Kirsipuu