1-13-3685/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.august 2013.a. Rapla Kohtuistungi aeg 16.august 2013.a Kriminaalasja number 1-12-12311 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Liia Piirisalu Kriminaalasi ja menetluse liik D.K süüdistusasi KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav

Kaitsja D.K, isikukood , EV kodanik, emakeel XXX

eesti, perekonnaseisult lahutatud, keskeri haridusega, alaline

töökoht Soomes, karistatud 06.oktoobril 2011.a. Harju

Maakohtu poolt KarS §§ 22 lg. 3 ja 389-1 lg. 2 järgi

vangistusega kaks (2) aastat, mille kandmata osast vabastati

KarS § 74 lg. 1 alusel kahe (2) aastase katseajaga, elukoht

xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxx xxxxxx t., xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx vandeadvokaat Jaan Tedder

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.K kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa (9 ) kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kuue (6) kuuni. KarS §

65 lg. 2 kohaselt suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 06.oktoobril 2011.a. mõistetud

vangistuse kandmata osa s.o. ühe (1) aasta ja üheksa (9) kuu võrra ja liitkaristuseks kahe

kohtuotsuse alusel mõista vangistus kaks (2) aastat ja kolm (3) kuud. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 15.-17.märtsini 2013.a. kugeda vangistusest kolm (3) päeva kantuks ja vangistuse

kandmata osaks jääb kaks (2) aastat kaks (2) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva.

Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Kohtu

poolt teatatud ajal on D.K kohustatud ilmuma kohtu poolt määratud vanglasse. Karistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast.

Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Jaan

Tedderi tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 172.80 eurot ja tasuks

istungile sõiduks kulunud aja eest ning sõidukulu hüvituseks kokku 69.36 eurot. (summad sisaldavad käibemaksu)

Välja mõista D.K-lt riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 306.96 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks. Kaitsja tasu kohtuistungile sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus jätta riigi kanda.

Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kümne (10) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumist s.o. 48 eurot kuus sundraha ja 30.69 eurot kaitsja tasu. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole

nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-13- 3685. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates

kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb

esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik

kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei

koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist.

Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus

tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistuse sisu

D.K süüdistatakse selles, et ta 15.märtsil 2013.a. kella 19.10 paiku juhtis Rapla

maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu maantee 65. kilomeetril sõiduautot Hunday

registreerimisnumbriga xxx xxx narkojoobes, rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg. 1 ette nähtud

nõudeid. Raivasutuses koostatud terviseseisundi kirjeldamise akti kohaselt esinesid I.Vürtsil narkootilise aine tarvitamisele viitavad tunnused.

D.K tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona.

Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused

Kaitsja ei esita süüdistusele vastuväiteid ja süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi. Kuna

süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud, siis avaldati kohutistungil prokuröri taotlusel

süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. 17.märtsil ja 12.aprillil 2013.a.

kahtlustatavana antud ütlustest (t.l. 19-21 ja 35-36) nähtub, et tund enne Pärnust väljasõitu jõi ta

oma tuttavatelt saadud narkootilist ainet GHB ehk n.n. korgijpooki. Süüdistatav pidi jõudma Tallinna kell 19.30 väljuvale laevale. Varem autot juhtinud KK oli vahepeal joonud õlut ega saanud enam autot juhtida ja seepärast asus autot juhtima süüdistatav. Sõidu ajal jäi K.K autos magama ja hiljem selgus, et temagi oli tarvitanud narkootilist ainet. Autot juhtides tundnud süüdistatav joodud aine mõju. Taga sõitnud politseiauto andis vilkuritega märku peatumiseks. Süüdistatav peeti kinni ja kõrvaldati auto juhtimiselt. Politseinikelt sai süüdistatav teada, et tema poolt juhitud auto liikus n.ö.

vingerdades. Süüdistatav võtab omaks, et ta tarvitas narkootilist ainet ka mõni päev varem ja on pikemat aega narkosõltuvusega võidelnud.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on D.K tegevuses tõendatud. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid tema käitumises ei ole. Tunnistajana üle

kuuluatud politseiametnik Tiina Trofimova ütlustest (t.l. 17-18) nähtub, et juhtimiskeskusest tuli

teade Tallinn-Pärnu maanteel ohtlikult liikunud sõiduautost. Kontrollimisel selgus, et auto liikus

Pärnu poolt Tallinna suunas. Maantee 64.kilomeetril Märjamaa lähedal märkas tunnistaja Tallinna

suunas liikumas tumedat maasturit, mille ees sõitis otsitav auto s.o. helesinine Hyndai. Viimane

liikus ebakindlalt. Maasturi juht oli kogu tee otsitava auto kohta teateid andnud. Otsitav auto

peatus koheselt vilkuritega antud märguande peale. Autos olid juht ja tema kõrval veel üks mees,

kes magas. Juht ei suutnud esitada ühtegi dokumenti ja käitus ebatavaliselt. Ta kordas, et ei ole

midagi valesti teinud. Kontrollimisel selgus, et auto juhiks oli D.K . Tema käitumine ja seisund viitasid narkojoobele. D.K nõustus kiirtestiga, kuid ei suutnud politseijaoskonnas anda uriiniproovi ja seepärast tuli ta toimetada narkootilise joobe kindlakstegemiseks haiglasse.

Wismari Haigla AS-i poolt 15.märsil 2013.a. kell 21.45 antud arvamuse (t.l. 25) kohaselt vastasid süüdistatava kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid narkootilise aine tarvitamisest

põhjustatud joobele. Arvamuses olev isiku seisundi kirjeldus vastab Sotsiaalministri 16.septembri 2009.a. määruses

kehtestatud nõuetele. Süüdistatavalt võetud uriiniproovis leidus narkootilistest ainetest GHB-d ja kokaiini. (t.l. 23)

Tunnistaja KK ütlustest (t.l. 15-16) nähtub, et ta sõitis süüdistuses märgitud päeval koos süüdistatavaga Tallinnast Pärnusse ja siis juhtis autot tunnistaja. Tagasi sõites hakkas autot juhtima

süüdistatav. Teel peatanud nad Pärnu-Jaagupis, kus tunnistaja kohtus ühe tuttavaga, kes andis

joomiseks GHB sisaldanud vedelikku. Joogi toimel jäänud tunnistaja autos sõidu ajal kohe magama ja mäletama hakkab sellest ajast, kui sama autot juhtis juba politseiametnik.

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei esine. Arutatav

kuritegu tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. Uuritud tõendid

kinnitavad, et süüdistatav põhjustas kaasliiklejatele tõsise ohu ja liiklusõnnetused jäid toimumata

ainult juhuse tõttu. Süüdistatav juhtis autot ajal, mil tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus

10.oktoobril 2012.a. toime pandud väärteo eest kuueks kuuks ära võetud. Seepärast ei vastaks rahaline karistus kuriteo ohtlikkusele ega süü suurusele ja kohus peab vajalikuks mõista karistuseks vangistuse. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist peab kohus võimalikuks jätta vangistuse

määr alla poole sanktsioonis ettenähtust. Rahatrahv ei oleks põhjendatud ka seepärast, et

süüdistatav on 30.septembril 2010.a. karistatud kohtu poolt mootorsõiduki narkojoobes juhtimise

eest rahatrahviga. Peale selle on süüdistatavale alates 28.jaanuarist 2010.a. kuni 14.jaanuarini 2013.a. määratud 18 rahatrahvi Liiklusseaduses ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduses ette nähtud väärtegude eest, milledest 11 on t

asumata. Arvestades kuriteoga põhjustatud ohtu ja varasemat karistatust KarS § 424 järgi ei pea kohus võimalikuks ka süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 lg. 1 alusel ega

vangistuse kandmisest vabastamist KarS § 74 lg. 1 alusel. Viimati nimetatu ei ole võimalik ka seepärast, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal, mistõttu tuleb mõistetav vangistus KarS §§ 65 lg. 2 ja 74 lg. 5 kohaselt liita varem mõistetud kandmata vangistusega.

Indrek Saar Kohtunik