4-13-5683/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-5683 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja

B.M, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht: XXX Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B.M-i taotlus

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 07.07.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,13,004972.

Jätta B.M-i kaebus PPA Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 07.07.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,13,004972 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

B.M esitas 29.08.2013.a Harju Maakohtule kaebuse ja taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt 07.07.2013.a väärteoasjas nr

2316,13,004972 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3 rikkumise eest LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120.00 euroga.

2 Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. B.M on esitanud koos kaebusega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, põhjendades seda sellega, et ta sai väärteoasja otsuse kätte alles 26.08.2013.a.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast

06.06.2013.a koostatud väärteoprotokollist AB 1271341, on sellel kirjas, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.07.2013.a.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 06.06.2013.a ning

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri

väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja

lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on

menetlusalune isik esitanud isikut tõendava dokumendina EV isikutunnistuse nr AA0095634.

Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti

teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on B.M esitanud Harju Maakohtule 29.08.2013.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli

24.07.2013.a. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses ei ole B.M

selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse

otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Maakohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku

selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kaebuses

toodud asjaolu, et väärteootsus oli talle kättesaadav alates 26.08.2013.a. ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli teada väärteootsuse kättesaamise

kuupäev. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega

ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise

menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et B.M pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust

saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel. Seega ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust asjaolu, et kohtuväline menetleja on e-posti teel väärteoasjas tehtud otsuse edastanud B.M-i alles 26.08.2013.a.

Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

3

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

B.M niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et B.M ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo Kohtunik