1-12-3373/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-12-3373

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-3373 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega N.E-le (ik määrata XXX, elukoht *) k

atseajaks täiendav kohustus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu kriminaalhooldusametniku -K.Annuk ja

75 lg 2 p 2, lg 3 Ü taotlus KarS § 74 lg , § alusel määrata N.E-le Harju Maakohtu 25.04.2012 kohtuotsusega nr 1-12-3373 määratud katseajaks täiendav kohustus – . mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

. N.E-le ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Harju Maakohtu 25.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3373 is kohus N.E mõist süüdi KarS § järgi , millest oli ära k päeva vangistust. ja karistas vangistusega 1 aasta antud 2

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus ärakandmata päevase N.E suhtes 11-kuu 28- vangistuse

tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras N.E

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p

1-5 tulenevaid

kontrollnõudeid. Lisakarist sena võttis kohus N.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 u kuuks. Katseaeg algas 25.04.2012.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

10.09.2013.a saabus htu Haapsalu kohtumajja Pärnu Maako Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk Ü alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kontrollnõuete mittejärgmine -

ei ilmu registreerimisele.

1-12-3373 N.E kohtuotsuse nr 1- -3373 alusel mõisteti süüdi Harju Maakohtu 25.04.2012 KarS § 424 järgi 1 aastase vangistusega, kohaldati 2 aastast katseaega ( kuni 24.04.2014). Lisakohustusi kohtu poolt ei määratud. Kriminaalhooldusaluse N.E suhtes on 02.0

7.2013 Lääne

Ringkonnaprokuratuur lõpetanud kriminaalmenetluse kriminaalasjas 13257000016 (KarS § 121 tunnustel). Isik sooritas antud kuriteo alkoholijoobes. Kriminaalmenetluse üks lõpetamise tingimus oli, et N.E kohustub edaspidi asutamisest kannatanu suhtes. (lisa 1) hoiduma vägivalla k

Registreerimislehelt on näha, et eelmises kriminaalhoolduspiirkonnas on isik katseajal korduvalt rikkunud ka registreerimisnõudeid. Kriminaalhooldusalune N.E ei ole ilmunud registreerima 07.02.2013, 12.02.2013; 13.03.2013; 18.03.2013; 16.04.2013; 14.05.2013, 15.05.2013 ; 05.06.2013;

12.06.2013. Registreerimistel antud perioodil on käinud 13.02.2013; 20.03.2013; 19.04.2013;

21.05.2013. (lisa 2) tseaja Karistusregistri andmetel on isik sooritanud katseaja teisel päeval ka perioodi -

ainukese väärteo 27.04.2012 LKindlS § 66(1) lg 1 rikkumise eest määrati rahatrahv 12 eurot ja mis on tasutud 05.05.2012. (lisa 3) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Kriminaalhooldusalune kirjutas kriminaalhoolduspiirkonna vahetuse seletuskirja järel 29.07.2013 Tallinna registreerimistele mitteilmumise kohta 05.06.2013 ja 12.06.2013, kus ta põhjendas olukorda sellega, et oli Haapsalus, oli töövaba aeg ning ta tarvitas alkoholi, mille tagajärjel tekkisid tõsised terviseprobleemid. N.E

sõnul otsustas ta alates 28.06.2013 oma käitumist ja mõtlemist muuta ning otsustas rohkem alkoholi mitte tarvitada. (lisa 4) Kriminaalhooldusalune N.E kirjutas

05.09.2013 seletuskirja, kus soovib võtta endale katseajaks lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi kuni katseaja lõpuni. Antud kohustuse soovib isik võtta endale asjaolul, et soovib vältida uute õiguserikkumiste sooritamist ja selleks ei tohi ta alkoholi tarvitada. ( lisa 5) KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

N.E

võeti kriminaalhooldusalusena arvele 15.05.2012 Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonnas ja alates 01.07.2013 on isik seoses elukohapiirkonna muutumisega arvel

Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses. Kriminaalhooldusalune omab püsivat töökohta alates 17.09.2012 * ja on oma tööga rahul. Kriminaalhooldusalune on kolmel korral karistatud KarS § 424 alusel. Varsemalt karistatud vägivaldse käitumise eest ei ole. Seega isik on varasemalt käitunud korduvalt alkoholijoobes impulsiivselt liikluses ja ajal ilmnenud ka faktid nüüd on katse

alkoholijoobes impulsiivsuse kohta inimsuhetes. Senine katseaja kulg on näidanud, et kriminaalhooldusaluse alkoholi kuritarvitamine on katseaja kulgu raskendav asjaolu - esinenud isik võib sooritada uusi õiguserikkumisi ja on samuti registreerimisnõuete mittekorrektset täitmist. Positiivne on asjaolu, et N.E tunnistab enda alkoholi kuritarvitamise probleeme. Tema sõnul tekkivad tal nn. joomaperioodid harva aga kestavad pikalt ja on ilmnenud hilisemaid terviseprobleeme seoses pikaaegse alkoholi tarvitamisega. Otseselt alkoholi Oma isikuomadustest kuritarvitamise probleemiga erialaspetsialisti poole pöördunud ei ole.

lähtuvalt püüab isik olla kohusetundlik, koostöövalmis ja on suhtlemisel avatud. Kuna N.E tunnistab enda alkoholi kuritarvitamise probleeme siis on olemas ka isiku poolne motivatsioon tegeleda antud temaatikaga. Kriminaalhooldusalune läbis eelmises kriminaalhoolduspiirkonnas sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm". KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhoolduspiirkonna vahetus ja isiku enda poolne otsus lõpetada alkoholi tarvitamine on toonud mõningase stabiilsuse isiku elukorraldusse ning otstarbekas oleks toetada seaduslikult N.E isiklikku soovi

- mitte tarvitada võtta endale katseajaks lisakohustus alkoholi, kuna ta tunneb, et see aitaks teda katseajal õiguskuulekal käitumisel.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

1-12-3373

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS § Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS)

74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

Vastavalt Harju Maakohtu 25.04.2012 otsusele on N.E vabastatud 11-kuu 28-päevase vangistuse kandmiselt tingimuslikult 2-aastase katseajaga, määrates N.E katseajaks kriminaalhooldu

sametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid. Kohtule esitatud tõendite – N.E enda seletuse ja registreerimislehtedega on tõendamist leidnud, et N.E on korduvalt rikkunud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. N.E seletusest tuleneb, et rikkumine tulenes sellest, et ta tarvitas alkoholi.

Lääne Ringkonnaprokuratuuri 02.07.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et

N.E on 23.01.2013 pannud toime alkoholijoobes olles KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles menetlus on seoses osapoolte leppimisega lõpetatud. Karistusregistri teatise kohaselt on N.E kriminaalkorras korduvalt karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes leidnud, e katseaja kulgu raskendav asjaolu on see, et N.E kuritarvitab alkoholi, mistõttu võib sooritada uusi õigusrikkumisi ja alkoholi tarvitamise on esinenud ka registreerimisnõu e mittekohast täitmist. N.E s d eletuse kohaselt on ta ise aru saanud, et katseaja edukaks läbimiseks on vajalik, et ta alkoholi ei tarvita. N.E on omakäeliselt kirjutanud, et soovib enda

le katseajaks võtta lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi.

Kohus leiab, et

lähtudes eeltoodud ajaoludest, tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja hinnang katseajale näitab, et N.E osas on õiguskuuleka käitumise suurim ohustaja just alkoholi tarvitamine. Seetõttu leiab kohus, et N.E-le tuleb katsejaks määrata täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2, lg 3 leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik