1-13-2212/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-2212

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-2212

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Jelena Koovit

Kaitsja

Jugans Grossmann

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu H.K (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 04.09.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.2014.a ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Narva talituse juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kerese 3, Narva) ning kohustada H.K järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada H.K suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) vormistada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2

(kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. KrMS § 180 alusel mõista H.K-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „H.K, kohtuasi nr 1-13-2212, kaitsjatasu”.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

H.K vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele ja H.K-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 08.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 22.04.2013.a kohtuotsusega tunnistati H.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, §

65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 18.04.2011.a ja lõpp on 18.10.2014.a.

H.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et H.K on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on läbinud A1 taseme riigikeele kursuse ning käib

A2 taseme riigikeele kursustel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile XXX, see on munitsipaaleluruum. H.K on osaliselt töövõimetu, mistõttu saab igakuiselt töövõimetuspensioni, töövõime kaotuse protsent on 70%. Vabanemise korral kindel töökoht puudub. Lähedastest on ema ja õde, kes elavad XXX. Suhted elukaaslasega ei ole hetkel eriti head, kooselust on sündinud poeg, kes praegu elab tema õega, lapsega kinnipeetav suhtleb telefoni ja kirjade teel. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

H.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava elukohaks on märgitud XXX, see on munitsipaaleluruum, milles elab kinnipeetava ema. Nimetatud aadressil puudub võimalus kohaldada elektroonilist valvet. Kinnipeetava ema on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt vaatamata sellele, et ta on pensionär. Taotluse andmetel puudub kinnipeetaval vabanemisel töökoht.

Kohtule on esitatud teatis Narva Linnavalitsuselt, mille kohaselt otsustati rahuldada H.K avaldus ning lubati tal elama asuda munitsipaalelamispinnale asukohaga XXX.

H.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist tavalises korras, kuna tema elukohas puudub võimalus kohaldada elektroonilist valvet.

Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta H.K ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetaval on väljakujunenud käitumismall, arvestades juba tema karistatust, ta on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu ei ole alust uskuda, et ta suudaks nüüd neid tingimusi täita. Tal on tutvusringkonna kuritegeliku taustaga inimesi, mistõttu säilib oht uuteks kuritegudeks.

Kaitsja taotleb kohtuistungil H.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud H.K ja kaitsja arvamuse, leiab, et H.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud. Praegust vanglakaristust kannab varguste ja omavolilise sissetungi eest. Vangla on viidanud H.K sõltuvusprobleemidele, kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et enam tal narkosõltuvust ei ole, kuna ta on väga haige ning ei tohi narkootikume tarvitada. On positiivne, kui isik on mõistnud narkootikumide kahjulikkust ning avaldanud soovi neid enam mitte tarvitada, kuid kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. H.K püüdlusi õiguskuuleka elu poole näitab ka tõsiasi, et kehtivad distsiplinaarkaristused H.K puuduvad ning vangistuse ajal on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning riigikeele kursustel. Pärast vabanemist on H.K olemas ka kindel elukoht ja ema igakülgne toetus, mis aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa H.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, arvestab kohus vangla materjalides märgituga, et

H.K on osaliselt töövõimetu, mistõttu saab igakuiselt töövõimetuspensioni, töövõime kaotuse protsent on 70%. Kohtuistungil oli kinnipeetav kindel, et saab tööd autopesulas. Vastavalt kriminaalhooldusametniku arvamusele on kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama ka tema ema, vaatamata sellele, et on pensionär. Peale ema on kinnipeetaval vastavalt esitatud materjalidele ka õde, kelle juures elab kinnipeetava poeg. Kinnipeetav suhtleb lapsega telefoni ja kirjade teel. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi asuda kasvatama oma poega.

Kohus, vabastades kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest, annab H.K-le võimaluse näidata, et teda saab usaldada ning et pikaaegne vangistust on pannud ta lõpuks mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, välistavad tema võimalused osaleda pereelus ning ta on enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Kohus usub, et süüdimõistetu oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik