Legislator Case Law & Legislation
4-13-2375/30 AI generated

4-13-2375/30 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 4-13-2375/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

4-13-2375/30 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2375 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. augusti 2013 määrus R.J-ile riigi õigusabi andmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.J määruskaebus RESOLUTSIOON

1 Juhindudes VTMS § 194 jätta Viru Maakohtu 5. augusti 2013 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku R.J määruskaebus rahuldamata.

2 VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. .

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti peainspektor Milvi Välja tegi 16.04.2013 üldmenetluse otsuse R.J karistamisest tolliseaduse § 73 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot.

2. 23.04.2013 esitas R.J kohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Tollikorralduse

osakonna Ida tollipunkti Milvi Välja 16.04.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930013000609. Kaebuse esitaja ei ole nõus määratud karistusega. Kaebaja vaidlustab Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti 16.04.2013 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930013000609 ning soovib menetluses kaitsja osalemist.

3.

03.05.2013 ja 04.05.2013 esitas R.J Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku kaitsmiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi seotud asjaoluga, et taotleja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja poolt tehtud

otsuse peale väärteoasjas. Taotleja on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles. Taotlejal puuduvad vajalikud õigusalased teadmised õigusdokumendi koostamiseks.

Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatises märgib R.J , et ta on vallaline ja ülalpeetavaid ei ole, andmeid kinnisvara kohta ta ei tea.

Taotluses ja sellele lisatud majandusliku seisundi teatises märgib R.J, et ta on töötu. Taotlejal on arve Eesti Krediidipank AS-s, rahaliste vahendite olemasolu taotleja ei märgi. Samuti taotlejal on mootorsõiduk - Ford Mondeo, registreerimise number XXX, registreerimise aasta - 1997.

2

R.J vältimatud püsikulutused 1 kuus on eluasemekulud 180 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kokku 430 eurot.

Esimese astme kohtumääruse sisu

4. Maakohus, juhindudes RÕS §-dest 15 lg 1, 14 lg-test 1,2, § 18 lg-test 1,2 ja § 8 p-st 3 ning

selgitades, et RÕS § 27 lg-st 2 tulenevalt vabaneb riigi õigusabi saanud isik kriminaalja väärteomenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest KrMS § 7. peatükis ning

VTMS seadustiku §-s 23 ja 38 lg-s 1 ettenähtud alustel ja korras põhistas oma otsustust rahuldada R.J taotlus riigi õigusabi saamiseks järgmiselt.

Tutvunud esitatud materjalidega ja vararegistritega (kinnistusraamat, sõidukite register) ning Maksuja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Narva Linna Sotsiaalameti, Eesti Töötukassa ja

krediidiasutuste andmetega, samuti arvestades asja tähtsust taotlejale, tema majanduslikku olukorda, võimalusi ja asjast tulenevat võimalikku kasu ning seda, et R.J majanduslik seisund ei võimalda pärast kohest õigusteenuse tasumist lihtsat toimetulekut, tuleb riigi õigusabi

määrata kohustusega tasuda see osamaksetena täielikult 10 kuu jooksul pärast väärteoasjas tehtava lõpplahendi jõustumist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

5. Määruskaebuses taotleb R.J tühistada maakohtu määrus. Ta märgib, et rahalised

vahendid tal puuduvad ja ta keeldub tasulise advokaadi määramisest, nõustudes vaid tasuta advokaadi määramisega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et R.J määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul, kus isik võib saada riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud või kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Käesolevas asjas on maakohus hinnanud igakülgselt R.J taotlust ja rahuldanud taotluse tingimusel, et riigi

õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda osamaksetena täielikult 10 kuu jooksul pärast väärteoasjas

tehtava lõpplahendi jõustumist. Erandiks sellest on olukord, kui väärteoasjas tehakse lahend, millega väärteomenetlus lõpetatakse või isik õigeks mõistetakse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et R.J majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest kohest tasumist tema toimetulekut. Samas arvestab ringkonnakohus sedagi, et vaatamata avaldatud andmetele, mille kohaselt puuduvad õigusabi taotlejal igasugused sissetulekud, on tema väljaminekud kuus suured (kokku 430 eurot). Seega ei saa R.J pidada maksujõuetuks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et R.J on esitanud kaebuse Maksu – ja Tolliameti

16.04.2013 otsuse vaidlustamiseks talle määratud karistuse osas. Ringkonnakohus leiab, et R.J huvid ei jää antud asjas kaitseta, sest VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise

menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel maakohtus arutada väärteoasja

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus peab välja selgitama VTMS §-s

133 loetletud küsimused, mis on kaebuse lahendamisel otsustava tähtsusega. Kohtuvälise

menetleja karistamisotsuse muutmata jätmiseks peab kohus tõendatud asjaoludele tuginedes

argumenteerima, miks ta leiab, et väärtegu on toime pandud, kas see tegu on õigesti

kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud

3

menetlusalune isik. Ühtlasi peab kohus kontrollima, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1- 1-49-04 - RT III 2004, 17, 207, p 6 ning 6. märtsi 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-08 -RT III 2008, 12, 86, p 7.3). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et isegi olukorras, kus R.J loobub talle määratud riigi õigusabist, on ta võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega jätab ringkonnakohus

R.J taotluse maakohtu määruse tühistamiseks ja tasuta advokaadi määramiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk Kohtunik