1-13-6940/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-6940

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.augustil 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6940 (13240103327) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Kriminaalasi R.R-i

424 rgi, süüdistuses KarS § jä kiirmenetluses enetluse korras lühim Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuur prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav R.R

Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, . – töötu

Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane -

12.12.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 329 järgi KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 28 päeva, KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 596 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 2 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 217 korras kinni peetud 01.08.2013.a kell 07.30. Kaitsja Vandeadvokaat

Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON

Tunnistada R.R s

6 (kuus üüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks ) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista R.R-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2011.a kohtuotsuse

) kuud alusel mõistetud karistusega – 9 (üheksa

(kakskümmend kaheksa) päeva tundi ÜKT) ning mõista vangistust (ehk 596 R.R-ile

liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2011.a k

ohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 568 (viiesaja kuuekümne kaheksa) tunni ulatuses

1-13-6940

(ehk 9 kuud 14 päeva vangistu Lõplikult ä st). rakandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

Kohaldada R.R-i suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 01.08.2013.a.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära 9 (ühe

ks) kuuks mootorsõiduki R.R-ilt ksa juhtimisõigus alates vanglast vabanemise päevast.

Liiklusseaduse R.R kohustatud 5 (vi § 127 alusel

ie) tööpäeva jooksul alates vanglast vabanemise päevast loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Vastavalt KrMS § 2565

R.R-ilt riigituludesse menetluskulud: lg 2 välja mõista

sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot Galina Tšelnokova , kaitsja poolt eeluurimisel

osutatud õigusabi eest ükssada kaheksa Galina Tšelnokova

108 ( ) eurot, kaitsja poolt 02.08.2013 ) eurot. .a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa

Määrata, et R.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.R , 1-13-6940, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. olli. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protok

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 09.09.2013.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

R.R süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 01.08.2013.a kell 00.35 Ida-

Virumaal Tallinn-Narva maantee 194,3 kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registrimärgiga xxx.

Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST, seeria nr ARAF-0027 tuvastati, et R.R-i väljahingatavas õhus alkoholis 0,10 mg/l, st vähemalt 1,07 isaldus moodustab 1,17 +/- mg/l.

Sellise käitumisega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg R.R -t 1, mille kohaselt ei tohi juht

olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või

1-13-6940

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus R.R sellise käitumisega Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sel moel pani R.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 järgi.

Kohtuistung

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: ülekuulamise tunnistaja A M

protokoll (lk 1-2); kahtlustatava R.R-i kinnipidamisprotokoll (lk 4-6); i asutamise protokoll (lk 8); kahtlustatava R.R-i ndikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri k

3-16). ülekuulamisprotokoll (lk 1

Kohtuotsuse põhjendus

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid k jõuab kohus järeldusele, et ogumis,

R.R-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimisel

õigesti kvalifitseeritud.

Antud kuriteo toimepanemine R.R-i

poolt on tõendatud:

Tunnistaja A M ütlustega (lk 1-2 01.08.2013.a kella 00.35 paiku, olles ), millest nähtub, et

toimkonna 4480 koosseisus teostas liikluskontrolli Tallinna Narva maantee 194,3 – kilomeetril seoses avariiga. Liikluskontrolli teostamisel tunnistaja tähelepanu köitis sõiduauto

Ford Mondeo reg.märgiga selle ebakindla liikumisstiili tõttu. See sõiduauto liikus xxx

Sillamäe poolt Narva suunas. Tunnistaja peatas seda sõidukit. Selle roolis oli R.R astamiseks kutsus tunnistaja , salongist tuli tugevat alkoholilõhna. Joobetaseme tuv kohale toimkonna 4471. Olles teinud alkoholitesti indikaatorivahendi Alcoquant abil fikseeriti näit 1,25 mg/l. Seejärel oli tehtud test tõendusliku alkomeetriga, mille näit oli 1,07 mg/l.

Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 8), millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga (tõenduslik Alcotest 7110 MK 111 EST nr ARAF-0027 alkomeeter Alcotest 7110 MK 111 EST nr ARAF-0027 on 07.12.2012 taadeldud ning vastab

OIML R 126 (1998) nõuetele) väljahingatavas õhus tuvastati, et R.R-i alkoholisisaldus moodustab 1,17 mg/l +/- 0,1 1,07 mg/l.

0 mg/l, st vähemalt

Kahtlustatava R.R-i ülekuulamise protokoll

(tl 13 - 17) – kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut.

Kahtlustatava R.R-i enda ütlustega (lk 13-16), mille kohaselt ta tunnistas ennast selles kuriteos süüdi ning seletas, et 31.07.2013.a õhtusel ajal viibides oma elukohas aadressil xxx jõi pudeli konjakijooki Argo. Seejärel otsustas ta sõita Sillamäelt Narva oma sõiduautoga Ford Mondeo reg.märgiga . Ta istus sõiduauto rolli ja sõitis. Narva linnani xxx jõudmata peatasid teda sisselülitatud vilkuritega autos politseitöötajad. Politseitöötajad tegid

1-13-6940

ettepaneku teha alkoholitesti, R.R joovet. nõustus. Alkomeetri näit kinnitas alkoholi

R.R nõustus, et on tarbinud alkoholi. Politseiosakonnas on tehtud alkoholitesti tõendusliku alkmeetriga, mis näitas alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus. R.R oli nõus alkomeetri näiduga. Näit oli 01,07 mg/l. R.R kahetses tehtut.

Liiklusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse

§ 69 lg 4 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuna R.R tuvastatud alkoholijoove - 1,07 vähemalt mg/l kohta ületab

l

224 lg 2 iiklusseaduse § sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo R.R-i toimepanemisena KarS § 424 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis – R.R otsese tahtlusega ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. gi

Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ee - st karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.R-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse R.R-i poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et R.R on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Ta on karistatud samalaadse kuritegude te toimepanemise eest Viimati karistati teda Viru Maakohtu Narva

– KarS § 424, § 329 järgi.

kohtumaja 12.12.2011.a kohtuotsusega, mõistes karistuseks päeva vangistust,

9 kuud ja 28

mis asendati 596 tundi üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetav süütegu pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Vaatamata varase kuritegude toimepanemist. matele karistatustele jätkab R.R

R.R ei tööta. Seega kohtu hinnangul välistab süüdistatava varasem käitumine rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada vangistust.

Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja toimepandud kuriteo raskust, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem keskmine. Samas raskendavad asjaolud Kar se S § 58 mõttes puuduvad. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arves R.R-i poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määra.

1-13-6940

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks 6-kuulist vangistust.

Kuna kriminaalasja arutati l - ühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg st 2 juhindudes vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks on seega neli kuud vangistust.

Kuivõrd kuritegu oli pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liita karistused, mõista liitkaristus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust ning arvata liitkaristusest maha osaliselt ära tehtud töö – 568 tundi ehk 9 kuud ja 14 päeva vangistust.

Ärakandmisele kuulub 4 kuud ja 14 päeva vangistust.

KrMS § 130 lg 41

alusel peab kohus karistuse täitmise tagamiseks vajalikuks kohaldada tõkendit - vahistamine ja seda koheselt kohtuotsuse kuulutamisel t.

Kuna R.R jätkab liiklussüütegude toimepanemist, siis on kohus seisukohal, et põhikaristusest ei piisa paremini kohaneda ühiskonnas selleks, et aidata R.R heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Ülaltoodu alusel kohaldab kohus tema suhtes ka lisakaristust.

KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Kohus peab vajalikuks määrata R.R-ile lisakaristus 9 kuud.

Kohtukulud

Vastavalt Kr -

MS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale.

Kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis KarS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra.

KrMS § 179 lg 1 p 2, § 2565

lg 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha eurot. Lisaks tuleb KrMS § dest 175 ja 180 lähtudes mõista -

R.R-ilt kaitsja Galina välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt:

Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1 kaitsja Galina Tšelnokova

08 eurot, poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 eurot.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/

Galina Jasnjuk Kohtunik