1-12-11350/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVaatas Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 17.06.2013 esitatud erakorralise läbi ettekande R.J-i /ik XXX eluk. xxxx/ suhtes. R.J Kohtuistungist võttis osa , tema kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel ja kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo. Viru Maakohtu 27.11.2012.a. kohtuotsusega tunnista R.J KarS 424 ti süüdi § järgi ja teda karistati 6 kuu vangistusega. ati karistust Viru Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurend 22.03.2012 ja kandmata karistuse 1 aasta , liitkaristuseks otsusega mõistetud vangistust võrra mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. asendati vangistus 1090 KarS § 69 alusel tunni üldkasuliku
Legislator headnote
AI generated1-12-11350/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 27.11.2012.a. kohtuotsusega R.J-ile KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtumääruse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda R.J-i kinnipidamiskohta saabumise aeg. Välja mõista R.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 144.00 eurot.
Full text
Kohtuasi 1-12-11350
M Ä Ä R U S
Rakveres, 09.09.2013 Viru Maakohtu
täitmiskohtunik
Tiit Kullerkupp
sekretär
Kai Rosar
juuresolekul,
Vaatas Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 17.06.2013 esitatud erakorralise läbi ettekande R.J-i /ik XXX eluk. xxxx/ suhtes. R.J
Kohtuistungist võttis osa , tema kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel ja kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo. Viru Maakohtu 27.11.2012.a. kohtuotsusega tunnista R.J KarS 424 ti süüdi § järgi ja teda karistati 6 kuu vangistusega. ati karistust Viru Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurend 22.03.2012 ja kandmata karistuse 1 aasta , liitkaristuseks otsusega mõistetud vangistust võrra mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. asendati vangistus 1090 KarS § 69 alusel tunni üldkasuliku
tööga, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud. R.J allutati käitumiskontrollile ja teda kohustati mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Erakorralisest ette R.J , kandest nähtub, et hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ei ilmu registreerimistele ja rikub alkoholi tarvitamise keeldu, taotletakse karistuse täitmisele pööramist. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtus antud ütlustest nähtub järgnev. R.J on üldkasulikku tööd teinud 14 tundi, tegemata on 1076 tundi. R.J ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule mingeid mõjuvaid põhjendusi üldkasuliku töö mittetegemise kohta, ametnik on teinud R.J-ile üldkasuliku töö mittetegemise kohta kaks kirjalikku hoiatust, need pole mõju avaldanud. R.J käis viimati registreerimisel 13.05.2013, edaspidi pole ta kutsetele reageerinud, pole olnud kättesaadav ka telefoni teel, R.J pole ametnikule esitanud mõjuvaid põhjusi registreerimiskohustuse mittetäitmise kohta.
R.J on rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu- 15.06.2013 alkoreidi käigus tuvastati tal alkoholi tarvitamise tunnused, hooldusalune tunnistas, et oli joonud õlut. Lisaks on R.J juhtinud 20.08.2013 rvitanud alkoholi, mootorsõidukit olles eelnevalt ta nimetatud rikkumise eest tunnistati ta Viru Maakohtu 21.08.2013 otsusega süüdi LS § 224 lg
2 järgi ja karistati arestiga 20 päeva. R.J-i 06.09.2013 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta soovib üldkasuliku töö tegemist jätkata, põhjendab üldkasuliku töö mittetegemist sellega, et tal on jalg haige. 15 aastat tagasi liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu jalg aegajalt valutab ja segab teha rasket füüsilist tööd. Ta tunnistab, et haigusest pole ta kriminaalhooldusametnikule rääkinud, tal pole esitada ka arstitõendit Ta tunnistab, et talle on tehtud kaks kirjaliku hoiatust üldkasuliku töö . mittetegemise kohta, ta ei os
ka põhjendada miks ta varem pole rääkinud jalatraumast. R.J tunnistab registreerimistele mitteilmumist, ta põhjendab mitteilmumist sellega, et oli suvel kahel korral haige. Ta ei oska põhjendada, miks ta pole haiguste kohta esitanud arstitõendeid ja pole oma haigustest informeerinud kriminaalhooldusametnikku. R.J tunnistab ka alkoholi tarvitamist, samas vabandab end sellega, et ta ei tarvita alkoholi iga päev ja joob vaid õlut.
Kohus leiab, et , registreerimiskohustuse ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidmine alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine R.J poolt on kohtus tõendamist leidnud. Erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele selles toodud motiividel. Kohtu arvates on R.J danud htuotsuse väljen ükskõikset suhtumist ko täitmisse, üheksa kuu
14 tundi üldkasulikku tööd, rohkem kui kolm jooksul on ta teinud vaid
kuud pole ta käinud registreerimistel. Kohus ei pea usaldusväärseiks
R.J-i
ennastõigustavaid väiteid enda haiguste kohta n mõistetav, et selliseid haigestumisi kuna o
peab ta tõendama arstitõenditega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.J-ile on kriminaalhooldusametniku poolt kahel korral (28.03.2013. ja 29.04.2013) tehtud kirjalik hoiatus kuna hooldusalune ei sooritanu endest hoiatustest R.J d üldkasuliku töö tunde. N
vajalikke järeldusi ei teinud, mingitest segavatest asjaoludest või haigustest ta kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud.
Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde, ta märkis, et R.J on andnud korduvaid lubadusi üldkasuliku töö tegemise kohta, kuid pole neid täitnud. Kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtub, et R.J pole avaldanud kordagi midagi oma jalatraumast või haigustest, R.J pole esitanud ka arstitõendeid ega muid dokumente, mis põhjendaksid üldkasuliku töö mittetegemist ja registreerimistele mitteilmumist.
Lisaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele ja registreerimiskohustuse rikkumisele on
R.J korduvalt rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu. Asjaolu, et ta kriminaalhooldusel olles juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi viitab sellele, et ta pole teinud õigeid järeldusi varasematest samalaadsete süütegude eest mõistetud karistustest ning karistuse eesmärkide saavutamine üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli tingimustes
R.J-ile pole võimalik, kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. mõistetud 1 aasta ja 6 kuulisest vangitusest (1090 tundi ÜKT on ta ära kandnud
-d)
14 tundi ÜKT-
d, mis võrdub 7 päeva vangi
stusega, karistust jääb kanda 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Arvestades eeltood
428, 432 kohus ut ja juhindudes KarS § 69 lg 6 ja KrMS § m r a ä ä s:
Kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 27.11.2012.a. kohtuotsusega R.J-ile KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtumääruse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda R.J-i kinnipidamiskohta saabumise aeg. Välja mõista R.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 144.00 eurot.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati
Senkel kasuks 144.00 (s.h. emaks 20%) eurot vandeadvokaat Mati Senkeli poolt on käib R.J-i
kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 (kümme) päeva jooksul alates määruse kuulutamisele järgnevast päevast.
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Kullerkupp