4-13-2868/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. septembril 2013, Tartu

Väärteoasja number

4-13-2868

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit

Väärteoasi

F.O süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. mai 2013 otsus

Kaebuse esitaja

Menetlusalune

isik

F.O

(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Istungil osalenud isikud

-

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 10. mai 2013 kohtuotsus muutmata ning F.O apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

1.

süüdi LS § 227 lg 3 järgi

Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega tunnistati F.O

ning talle mõisteti LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 10 päeva. Lisakaristusena kohaldas maakohus LS § 227 lg 5 p 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 6 kuud.

1.1 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 10.05.2013 määrusega saadeti Viru Maakohtule läbivaatamiseks väärteoprotokoll AB1290938 F.O kohta. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis F.O 10.05.2013 kell 08.50 Ida-Virumaal Iisaku vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee 40-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 6 km/h, kusjuures lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas F.O lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Protokollis märgiti, et F.O rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS §

227 lg 3 järgi. 2.

poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tema enda

Maakohus leidis, et F.O

poolt süü tunnistamisega ning asja materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise 10.05.2013 protokolliga.

2.1

on

Põhikaristuse mõistmisel tõi maakohus väärteoasja materjalidest välja, et F.O korduvalt väärteokorras karistatud. Kehtivaid väärteokaristusi on menetlusalusel isikul 24, nende hulgas on teda 11 korda karistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Enamikel juhtudel on menetlusalusele isikule väärtegude eest karistuseks määratud rahatrahvid, mis on menetlusaluse isiku poolt ka ära tasutud. Põhja Politseiprefektuuri 02.07.2009 otsusega määrati F.O-le LS § 74 - 22 lg 3 järgi põhikaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 7 kuud. Maakohus nõustus kohtualluvusse saatmise määruses tooduga, et rahatrahvide määramine ei avalda menetlusalusele isikule mingit mõju - F.O tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist.

2.2

süüle, arvestas maakohus KarS §-s 56 sätestatud

Lisaks eeltoodule ning F.O

nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, jõudes järeldusele, et F.O ei ole võimalik mõjutada rahatrahviga edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, millest lähtuvalt on aresti mõistmine käesoleval juhul põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks mõista F.O-le karistuseks 5 päeva aresti.

2.3

suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

Kohtuväline menetleja taotles F.O

äravõtmist tähtajaga 4 kuud. Maakohtu hinnangul oli lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, arvestades nii varasemate väärtegude arvu, nende samalaadilisust ja nende eest määratud karistusi. F.O-le karistuseks määratud rahatrahvid, samuti põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 7 kuud ei ole mingit mõju temale avaldanud, väärtegude toimepanemisi välistanud ning menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist, s.h. on ta peale teiseliigilise karistuse kandmist ületanud taas lubatud suurimat sõidukiirust viiel korral. Maakohus leidis, et seega üksnes põhikaristuse mõistmine karistusena F.O tagasi ei hoia ja ta jätkab väärtegude toimepanemist. Küll aga ei nõustunud maakohus kohtuvälise menetleja poolt nimetatud lisakaristuse tähtajaga. Lisakaristuse kohaldamine minimaalses ja keskmises määras ei ole antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Maakohtu hinnangul tagab õiguskorra kaitsmise lisakaristuse maksimaalne määr.

2.4 Kuigi maakohus üldiselt nõustus menetlusaluse isiku seisukohaga, et töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena tuleks vältida, tuleb lisakaristuse kohaldamine siiski igal konkreetsel juhul otsustada eraldi. Maakohus märkis siinjuures ka asjaolu, et F.O ei tööta mootorsõidukijuhina ning kohtuotsuses eespool on menetlusalusele isikule antud töökoha säilitamiseks võimalus kanda arest ära nädalavahetustel.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

3.

, taotledes otsuse

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik F.O tühistamist osas, milles karistati teda juhtimisõiguse äravõtmisega kuues kuuks ning nimetatud osas uue otsuse tegemist, millega määrata karistuseks 500 euro suurune rahatrahv.

3.1 Apellant märkis, et ootamata ära kohtuotsuse jõustumist, on ta asunud kandma karistuseks määratud aresti. Sellest tulenevalt vaidlustab apellant kohtuotsust üksnes osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks.

3.2 Apellatsiooni kohaselt hõlmab apellandi tüüpiline töönädal vähemalt korra nädala või kahe nädala jooksul ehitusobjektide külastamist, mis omakorda tähendab, et apellant sõidab autoga igal töönädalal mitmeid kordi sisuliselt ühest Eesti otsast teise. Ilma sellise apellandi tegevuseta ei ole paraku ettevõtte tulemuslik juhtimine ja töö korraldamine võimalik. Ilma ehitusjuhi tegevuseta ja osaluseta satuksid ohtu nii ettevõtte eksisteerimine üldse, kui ka paljude ehitusobjektide valmimine, samuti ka kõikide OÜ XXX töötajate töökoht (OÜ XXX on tööandjaks 17 inimesele). F.O ei ole võimalik oma töökohustusi täita ilma juhilubadeta, sellest apellandi suutlikkusest sõltub otseselt nii ettevõtte kui ka paljude töötajate käekäik. Seega on apellandilt juhtimisõiguse äravõtmisega tegemist paljudele inimestele äärmiselt raskeid tagajärgi tuua võiva teoga.

3.3 Kohtuotsuse järgi on kohus aresti määramisel arvestanud asjaoluga, et apellant on töötav isik ning töökoha säilitamise huvides võimaldanud karistuse kandmist nädalavahetustel. Apellandi hinnangul ei selgu aga kohtuotsusest, miks kohus ei võtnud seda sama asjaolu arvesse (töökoha säilitamine) juhtimisõiguse äravõtmisel. Lisaks märgib apellant, et kohtuväline menetleja ise on hinnanud piisavaks karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kohus on seda arusaamatul kombel pidanud liiga lühikeseks karistuseks.

Vastuväited apellatsioonile

3.4

Kohtuväline menetleja palub Viru Maakohtu otsuse jätta muutmata ning F.O apellatsioonkaebuse rahuldamata, korrates maakohtu tuvastatud asjaolusid ning leides, et määratud karistuse määr on põhjendatud ja vastavuses toimepandud teo raskusele ning suunatud eelkõige sellele, et menetlusalune isik asuks ennast parandama ega paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tutvunud apellatsioonis esitatud seisukohtadega kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis taotletud osas puudub alus. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 4, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajaduse korral võib lisada oma põhistused. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi. 5.

lisakaristuse kohaldamise

Apellatsioonis esitatud väited ei kaalu üles F.O-le

põhjendatust. Töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1- 26-10, p 7). Ka ei ole ringkonnakohtu hinnangul töökoha kaotamise võimalus sedavõrd kaalukas asjaolu, et see õigustaks lisakaristuse kohaldamata jätmist juhul, kui karistuse mõistmise aluseid KarS § 56 järgi arvestades on põhistatud lisakaristuse kohaldamine.

5.1

ületas

Maakohus luges väärteoprotokolliga nr AB1290938 tõendatuks, et F.O asulavälisel teel lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h. Sellega pani F.O toime lubatud sõidukiiruse ületamise enamohtliku koosseisu LS § 227 lg 3 järgi. Lisakaristuse kohaldamist mõjutab vaieldamatult asjaolu, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust suures ulatuses.

5.2

iseloomustavate andmete põhjal ilmneb, et samalaadsete liiklusväärtegude F.O toimepanemine on tema puhul harjumusesüütegu.

Nagu maakohus ka osundas, on

menetlusalune isik suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 11 korda väärteokorras karistatud. Karistusregistrist nähtuvalt on neist mitmed lubatud sõidukiiruse ületamise enamohtlikud rikkumised. Kokku on F.O 24 kehtivat väärteokaristust ning kõik on määratud või mõistetud liiklusväärtegude eest (tl 10-15). Seega on F.O korduvalt näidanud välja oma hoolimatut suhtumist eelmistesse karistamistesse ning seni pole need mõjutanud teda uute liiklusväärtegude toimepanemisest hoiduma. F.O liiklusalast käitumist ja hoiakut arvestades on tema liiklusest kõrvaldamine igati põhjendatud.

6. Maakohtu otsustus lisakaristuse maksimaalses määras kohaldamisel vastab kohtule antud pädevusele. Lahendades V™S § 83 p-i 2 mõttes väärteoasja, kus on vaja otsustada aresti mõistmine, ei ole maakohus seotud kohtuvälise menetleja ettepanekutega põhija lisakaristuse liigi ega määra osas. Maakohus arvestab karistuse mõistmise aluseid ning teeb seadust järgides oma siseveendumuse kohaselt otsustuse, mis karistus ning millisel määral kuulub menetlusaluse isiku puhul kohaldamisele.

6.1 Lisakaristuse kohaldamisel maksimaalses määras, s.o LS § 227 lg 5 p 2 alusel kuus kuud, on maakohus lähtunud menetlusalusest isikust ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Ringkonnakohus peab neid erija üldpreventiivseid kaalutlusi põhjendatuks, leides lisaks juba eelpoolkirjeldatule, et liiklusohutuse kaitseks on vajalik korduvalt liiklusväärtegude toimepanijate liiklusest kõrvaldamine ning eriti taunimisväärseks tuleb pidada süstemaatiliselt lubatust suures ulatuses kiiruseületajate liikluses osalemist. 7. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning F.O apellatsiooni rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma