1-12-8065/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-12-8065

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.september 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-8065 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne R.O tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.09.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

R.O, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes : KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta R.O vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai va

idlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega tunnistati R.O süüdi KarS § 121 järgi ning

vangistust. KrMS § 238 lg 2, KarS § 65, § 64 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud 26 päeva Karistuse algus 13.02.2013 9.12.2013. ja lõpp 0 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.08.2013.

Kinnipidamisasutusest R.O kinnipeetavat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on vangistuse jooksul 7 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtiv . Vabaduses ad

elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxx, kus elavad ka kaks venda ja kasuisa. Vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile. xxx, kuid arvati Omab põhiharidust, järkas õpinguid

kooli nimekirjast välja On töötanud mitteametlikult juhutöödel. Kindel töökoht puu . dub.

Vangistuses omandab puidupingitöö eriala, on läbinud B- ja T-kategooria kursused. Isikul on alkoholiprobleemid. xx ja xxx. Isik on 9 korda kriminaalkorras On läbinud sotsiaalprogrammid

karistatud. On rikkunud k

riminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Tal on soosiv käitumine kuritegelikkuse suunas. Uue kuriteo pani toime vangistuses. Reaalset vangistust kannab

2(3) kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangla ei toeta R.O ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on R.O vabanemisjärgs lt võmalik asuda e elama ema juurde, kus elavad ka kasuisa ja 2 venda. Ema on teda nõus esialgu ülal pidama kuni

R.O Ema ka kasuisa on arvamusel, et R.O peaks tööle asumiseni. vangistuse kandma lõpuni. Kinnipeetavat on 9 korda kriminaalkorras karistatud.

R.O soovib enda . tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tähtaegset k jalikult ei toeta R.O tingimisi enne ir vabastamist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et R.O

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võta b taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 9 korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud vanglakaristust.

Isik on olnud kriminaalhoolduse all, rikkus Viimase kontrollnõudeid, karistus pöörati täitmisele. isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise, pani toime karistust kandes.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5- 15) on R.O näha, et on väärteokorras korral karistatud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus R.O puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi t - a enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalabiprogrammides.

Isikul -kaart kehtivusega kuni 06.10.2016. on kehtiv isikuttõendav dokument ID

Vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. kuritarvitas alkoholi, Enne vangistust ei töötanud, oli tegevuseta.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades R.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja avaliku korra rasked rikkumised, vägivallaga, enamus neist toime pandud alkoholijoobes ja vangistuses viibides (uus ), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles kuritegu karistust kandes, distsiplinaarkaristus , ed süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

3(3)

Isik oli juba varem kriminaalhooldusele allutatud, katseajal rikkus kriminaalhoolduse nõuded, karistus pöörati täitmisele piisavalt mõju. . Seega kriminaalhooldus ei osuta R.O-le

Oleks kergemeelne arvata, et varem 9 korral karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja

käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu R.O temale Tartu Maakohtu 13.02.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu