4-13-4508/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-13-4508

06.septembril 2013.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Maris Karna ja tõlgi Natalija

Mehh juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes

Küünarpuu, alaealise seadusliku esindaja Natalja Barõšnikova ja kaitsja adv.J.Tedder osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

E.Z, ik XXX, Eesti kodanik, elukoht XXX, TLM õpilane, varem väärteokorras karistatud, viimati: 27.11.2012 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 12 eurot - väärteoasja LS § 201 lg.1, LS § 242 lg.1 ja LS § 205 järgi

Vastavalt 15.06.2013.a. koostatud väärteoprotokollile nr. 2230,13,023711,

15.06.2013.a. kell 17.02 Pirita tee kergliiklusteel juhtis E.Z

mootorsõidukit (mopeedi) JONWAY YY50QT (ZJKAA05F27Y040515) omamata mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust; juhtis mootorsõidukit, rikkus

liiklusmärgi nr. 435 ’’jalgratta ja jalgtee’’ nõudeid; juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid, rikkudes sellega LS § 90 lg.1 p.1; LS § 16 lg.2, MKM 22.02.2011. a määrus nr 12; LS § 76 lg.1, MKM 13.06.2011.a määrus nr 42 lisa 1

sätteid ning pannes sellega toime LS § 242 lg.1, LS § 201 lg.1 ja LS § 205 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles E.Z-ile põhikaristuseks LS § 201 lg.1, 205 ja 242 lg.1 järgi 5 päeva aresti, mida pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ning nõustus üldkasuliku tööga. Samale arvamusele jäid seaduslik esindaja ja kaitsja.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 15.06.2013.a juhtis E.Z

sõidukit mopeed JONWAY YY50QT (ZJKAA05F27Y040515), tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Õiend isikusamasuse tuvastamise kohta, millest nähtub, et infosüsteemis oleva

foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel on fotol menetlusalune isik - E.Z.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et E.Z

kehtivaid juhilube ei ole.

2

- Tunnistaja Mirjam Männamaa ütlustest nähtub, et 15.06.2013 märkas ta Pirita

tee merepoolsel kergliiklusteel Narva mnt suunas liikumas kahte mopeedi. Ta andis neile peatumismärguande ja mõlemad mopeedid peatusid kell 17.02. Sinist

mopeedi juhtis E.Z, kellel puudus juhtimisõigus. Mopeedil JONWAY YY50QT puudus riiklik registreerimismärk. Lisaks selgus, et mopeed

on varastatud. Mopeed sõitis mööda kergliiklusteed, mis oli tähistatud liiklusmärgiga 435 ’’jalgratta ja jalgtee’’.

- Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ta saab oma rikkumisest aru ja tunnistab

oma süüd. E.Z kinnitab, et ta sõitis ilma juhtimisõiguseta

motorolleriga. Ta ei vaadanud, et numbrit pole. Ta arvas, et motoroller on registreeritud, see ei ole tema motoroller.

- Vastulauses palub menetlusaluse isiku seaduslik esindaja NB mitte mõista

rahatrahvi, sest neil on väga halb majanduslik olukord ja on väike laps. Seaduslik esindaja palub mõista pojale rahatrahvi asemel üldkasulik töö.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.Z 5 kehtivat

väärteokaristust Tubakaseaduse rikkumise eest ja KarS § 218 lg.1 järgi.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning E.Z-i süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimise õigust, ta juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud

registreerimismärgid, ta juhtis mootorsõidukit, rikkudes liiklusmärgi nr 435 nõudeid, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg. 1, LS § 205 ja LS § 242 lg.1 väärteokoosseise ja

tema tegu on õigusvastane. E.Z-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ning asjaolu, et kuigi menetlusalust isikut pole

varem karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest, on E.Z varem korduvalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega teiste väärtegude eest, milline asjaolu

ei mõjutanud E.Z edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu tuleb E.Z-ile LS § 201 lg.1, LS § 205 ja LS § 242 lg.1 rikkumiste

eest mõista põhikaristusena arest. Kuigi varasemad rahatrahvid on tasutud palub

alaealise seaduslik esindaja samuti mitte mõista raske majandusliku olukorra tõttu E.Z-ile rahatrahvi. Samuti leiab kohus, et kuna varasemad rahatrahvid on

tasutud ilmselt alaealise seadusliku esindaja poolt, ei ole menetlusaluse isiku tegude

tagajärjed temani jõudnud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista E.Z-ile põhikaristusena aresti 5 päeva. Kohus asub seisukohale, et arest tuleb asendada üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on E.Z nõusoleku andnud. Üldkasuliku töö tegemine peaks mõjutama E.Z käituma edaspidi seaduskuulekalt. E.Z on alaealine, kes ei oma sissetulekut. Vastulausest nähtuvalt on perel majanduslikud raskused. Seega käiks rahatrahvi tasumine E.Z-ile ilmselgelt ka üle jõu.

Kuigi menetlusalusel isikul puudub sissetulek, karistab kohus käesoleval juhul teda arestiga, mille asendab üldkasuliku tööga, mistõttu mingeid muid kulusid seoses tema

poolt toime pandud väärtegudega tasuda ei tule (rahatrahvi), samuti ei ole tegemist

esmase rikkumisega, mistõttu on põhjendatud E.Z-ilt välja mõista

menetluskulu osaliselt. Kaitsjatasu jätab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel riigi kanda osaliselt.

3 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, KrMS § 175, 180, V™S § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139 kohtunik

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada LS § 201 lg.1, LS § 205 ja LS § 242 lg.1 järgi ning E.Z mõista KarS § 63 lg.1 alusel põhikaristuseks arest 5 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 5 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata E.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla (Tallinn, Rahumäe tee 6, tel.6124962).

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata

süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või

vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või

süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Välja mõista E.Z-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud - kaitsjatasu 20 eurot. Osaliselt jätta kaitsjatasu riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel.

Menetluskulu tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „E.Z 4-13-4508, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

CD-plaat – jätta väärteoasja juurde.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: