1-13-7115/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. septembril 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 13 – 7115 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi

F.H KarS § 424 järgi

süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Paul Pikma Süüdistatav F.H

isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel;

haridus: keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata.

KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2013.a. – 29.06.2013.a..

Alates 29.06.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.H KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks)

kuu.

Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 28.06.2013.a – 29.06.2013.a, s.o. 2 (kaks) päeva, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.H ei pane 3 (kolme) -aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 06.09.2013.a.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada F.H suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse Kriminaalasi nr. 1-13-7115

2

äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

F.H suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista F.H-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 64 (kuuskümmend neli)

eurot ja 80 (kaheksakümmend) euro senti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia

tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) euro senti, s.o kokku summas 65

(kuuskümmend viis) eurot ja 25 (kakskümmend viis) euro

senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “F.H , kriminaalasi 1 – 13 – 7115, õigusabikulud, koopiakulud“.

Välja mõista F.H-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 9; § 179 lg. 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “F.H , kriminaalasi 1 – 13 – 7115, sundraha“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318

lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

F.H on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles,

et tema juhtis 28.06.2013.a kella 16:00 ajal Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst 453 juures

mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove

1,33 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,21 mg/l). Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg. 4 p-le 1 alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

3

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega oma käitumisega rikkus F.H Liiklusseaduse § 69 lg. 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani F.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav F.H, kaitsja Juho-Enn Aule ning prokuröri 09.08.2013.a abi Paul Pikma sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus

KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava F.H karistamist vangistusega 1 kuu,

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 28.06.-29.06.2013.a, mõistes lõplikuks karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel

palub prokuröri abi mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei

pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena palub prokuröri abi KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel F.H-lt võtta ära juhtimisõigus kolmeks kuuks.

Süüdistatav F.H KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. selgitas, et Süüdistatav F.H 09.08.2013.a sõlmisid prokuröri abi Paul Pikma, tema (F.H) ja tema kaitsja Juho-Enn Aule kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et

ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Paul Pikma selgitas samuti, et ta jääb 09.08.2013.a

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde F.H-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava F.H

, et tõendamist on leidnud poolt KarS § 424 järgi süüdistatava F.H kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava F.H

selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav F.H on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb F.H temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi

tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.H süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

4

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.H

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.H

`ult tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg.

3 sätteid, s.t. määrata F.H-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: