1-13-6648/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. septembril 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 13 – 6648 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi H.D KarS § 275 järgi süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Aare Pere Süüdistatav H.D

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel:

haridus: algharidus; töökoht: L OÜ; elukoht: XXX. Varem

kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimasel korral:

17.02.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg. 2, KarS

§ 65 lg. 2, KarS § 69 lg. 6, 7, KarS § 68 lg. 1 sätteid lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2012.a.

Alates 18.11.2012.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada H.D KarS § 275 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks)

kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid, lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2012.a, s.o 1 (üks) päev ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-13-6648

2

Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 1 (ühe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks kokku 118 (ükssada kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud.

Määrata H.D

Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 69 lg. 4 alusel on H.D kohustatud ühiskondliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; •

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel määrata, et H.D ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava H.D suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 06.09.2013.a.

Asitõend CD plaat videosalvestusega, mis asub toimiku materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku materjalide juurde.

Välja mõista H.D-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 20

(kakskümmend) euro senti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud

summas 0,45 € (nelikümmend viis) euro senti, s.o kokku summas 43 (nelikümmend kolm)

eurot ja 65 (kuuskümmend viis) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “H.D , kriminaalasi 1 – 13 – 6648, õigusabikulud, koopiakulud.

Välja mõista H.D-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “H.D , kriminaalasi 1 – 13 – 6648, sundraha“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

3

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318

lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

H.D on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et

tema 18.11.2012.a kella 00.46 ajal Tallinnas aadressil Valli tn 1 juures solvas oma

ametikohustusi täitnud PPA kiirreageerijat MT’t, solvates teda teiste isikute juuresolekul ebatsensuursete sõnadega („idioot“, „värdjas“, „piider“, „kukekari“, „uroodid“, „litsid“).

Sellega pani H.D toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav H.D, kaitsja Rein Kiviloo ning prokuröri abi 19.07.2013.a Aare Pere sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi

ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.11.2012.a, s.o 1 päev, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 29 päeva. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab

kaks tundi üldkasulikku tööd, mõistes karistuseks kokku 118 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 palub prokuröri abi allutada süüdistatava üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata

talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu

kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

4

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS §-le 75 lg 2 p 2 alusel palub prokuröri abi määrata, et süüdistatav ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Süüdistatav H.D KarS § 275 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. selgitas, et Süüdistatav H.D 19.07.2013.a sõlmisid prokuröri abi Aare Pere, tema (H.D) ja tema kaitsja Rein Kiviloo kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta

jääb selle juurde. Prokuröri abi Aare Pere selgitas samuti, et ta jääb 19.07.2013.a

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde H.D-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava H.D KarS § , et tõendamist on leidnud poolt 275 järgi süüdistatava H.D kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 275 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava H.D

selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav H.D on sõlmitud kokkuleppest

aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma

tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut

tuleb H.D temale esitatud süüdistuses KarS § 275 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab H.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.D

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või

käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et H.D-lt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulu (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata H.D-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

5

KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, CD-plaat videosalvestisega,

mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde, säilitamiseks peale otsuse jõustumist kriminaalasja juures.

Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: