1-13-7852/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-7852 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7852 (13250101541 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika

Sarantšuk Kriminaalasi

L.T

distusasi kuriteos KarS 424 avalikul

süü § järgi kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

L.T, ik. XXX , Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON

1. L.T kuriteos 424

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

2. -de 74, 75 alusel L.T’ tingimuslikult KarS § jätta ale mõistetud vangistus

kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui

L.T kaheksateist (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. L.T katseajaks kriminaalhooldusosakonna Määrata Tallinna Vangla Pärnu Kuressaare talituses

teda määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid -6 :

2.1.1. , elama oma alalises elukohas

Kriminaalasi nr 1-13-7852 2

2.1.2. ilmuma kriminaalh ldusosakonda ooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhoo registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - v , töö õi õppimiskoha vahetamiseks;

2.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 05. september 2013 a. Kui L.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse e täitmisele.

3. T L.T - elukohast ühistada kohtuotsuse jõustumisel suhtes kohaldatud tõkend lahkumise keeld.

4. L.T’ alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / Välja mõista

tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13- 7852 menetluskulu, maksja - L.T / ning nõude liik – : - sundraha 240 ( eurot; kakssada nelikümmend)

6. Sundraha tuleb L.T’ l tasuda igakuiste osamaksetena a kaheteistkümne 2) kuu (1

jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 20 ( ) eurot. Igakuine kakskümmend

sundrahamakse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt 30.10.2013.a.

7. KrMS § 180 – lg3 alusel vabastada L.T osaliselt menetluskulu sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse.

8. isik tasub Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui temalt väljamõistetud menetluskulu u jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega ühe ku

määratud korras Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või .

kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks

täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Kirjalik apellatsioonkaebus esita ates takse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arv

Kriminaalasi nr 1-13-7852 3 kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtu kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus L.T’ et tema juhtis 28.07.2013.a kell 18.54 ajal Saare maakonnas, * a süüdistatakse selles,

ndal kilomeetril mootorsõidukit mopeed Lifan LF 50 Q-2 reg. nr * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes grammis veres 2,51 mg/g laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,45 mg/g.

Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht

alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani L.T toime

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus L.T` le : 424 KarS § ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi ühes KarS § 75 lg. 1 18 kuulise katseajaga sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS § sätestatud kontrollnõudeid. -s 75 lg1p 1-6

Süüdistatav L.T andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul. Palub samuti määrata ennast osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus Kriminaalmenetluse seadustiku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid.

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel

asjaoluga, et L.T kahetsenud toimepandut. L.T on oma süüd tunnistanud ja

karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik

kahetsus. L.T vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava

Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid - puuduvad.

Tõkend – tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb

L.T suhtes kuni ko ,

htuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada. Menetluskulud:

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i.

Kriminaalasi nr 1-13-7852 4 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu s KrMS § mi 180 lg1 alusel kuuluks samuti L.T’

väljamõistmisele süüdistatavalt. ale riigiõigusabi korras

määratud kaitsja taotlu ohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasu se alusel on k ks 115.00 eurot (sisaldab käibemaksu). - 62,37 eurot (tl.8,9). joobeekspertiisitasu KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. L.T on tervisest tulenevalt osaliselt töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni, mille suurus on 140 eurot kuus. Muud rahalised sissetulekud puuduvad. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib

temale üle jõu. L.T on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut ta ei oma

kriminaalkaristatust, seega saab tema . resotsialiseerumisväljavaateid hinnata väga heaks

Eeltoodus osaliselt sundraha tasumisest t tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada

riigituludesse ja täielikult arvestatud kaitsjatasu ning ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse. Väljamõistetud sundraha kuulub L.T poolt KrMS § 180 lg3 alusel tasumisele ositi.

Kristel Pedassaar Kohtunik