1-13-6380/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. septembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6380 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

J.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

J.F

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10. juulist 2013. A Kaitsja

advokaat Eve Laine

Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada J.F KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust J.F-ile Tartu Maakohtu 20. veebruari 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12044 mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o ühe (1) aasta kolme (3) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kuus (6) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

2

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada J.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat ükssada nelikümmend neli (1144) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab J.F järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata J.F Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

J.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista J.F-ilt kannatanu Elva Tarbijate Ühistu (registrikood: 10023216; arveldusarve: 221052323378, Swedbank) kasuks tsiviilhagi ükssada kuuskümmend kolm (163) eurot 71 senti.

Asitõend – CD plaat videosalvestusega – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.F-ilt riigituludesse sundraha nelisada

kaheksakümmend (480) eurot ,kaitsjatasu nelikümmend viis (45) eurot 60 senti, postkulu kaks(2) eurot ja 61 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.F on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

3

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus J.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi võttis

07. märtsil 2013. a kella 15:19 paiku ebaseadusliku omastamise eemärgil Tartumaal Puhja

alevikus №oruse 2 asuvast Elva Tarbijate Ühistu „Konsumi“ kauplusest ära 9 tk raseerimisterasid Fusion (4 tk pakis) koguväärtusega 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 71 senti.

Sellega pani J.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja poolt 20. veebruaril 2013. a mõistetud 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust ja mõista J.F-ile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada J.F-ile mõistetud 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 1144-tunnise üldkasuliku tööga, mille J.F on kohustatud ära tegema 2-aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

4

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

J.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõend – CD plaat videosalvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu Elva Tarbijate Ühistu summas

163,71. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas

siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud J.F-i poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.F-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ja kaitsjatasu 45,60 eurot, postikulu 2,61 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust on põhjendatud määrata nende tasumine süüdistatavale osade kaupa.

Kohtunik