4-13-4398/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-13-4398

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. september 2013.

a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4398 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja PPA

Lõuna Prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane B.N

isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada .a väärteoasjas nr B.N-ile 15.10.2010

2490,10,002783 rahatrahv summas 383,47 eurot 10 määratud päeva arestiga, mis asendada 20 ( )

kakskümmend tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) d alates kuu käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemine toimub Lõuna i kaudu. Üldkasuliku töö tegemise Prefektuur

aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb ühe nädala jooksul käesoleva B.N

kohtumääruse jõustumisest arvates võtta ühendust Lõuna Prefektuuri

menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga (tel: 730 8786, 5770 5922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216 anzela.murumagi@politsei.ee).

Kohtumäärus tuleb saata PPA Lõuna , kohtutäitur Ivi Kalmetile ja Prefektuurile B.N-ile.

Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

15.10.2010 B.N-ile 2490,10,002783 .a määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr rahatrahvi 100 6000 krooni ehk 383,47 trahviühikut, s.o eurot. Kohtuvälise menetleja lahend

2 (3) rahatrahvi määramise kohta jõustus 09.11.2010.a.

02.07.2013.a saabus Tartu Maakohtule PPA Lõuna prefektuuri avaldus B.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlus 30.11.2010.a. 19.06.2013.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Ivi Kalmet

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja lg 1 otsustada rahatrahvi summas 6000 krooni, s.o 383,47 eurot, asendamine arestiga.

03.09.2013.a toimus asjas kohtuistung, kus B.N avaldas, et ei saa aru, mille eest temale trahv on määratud. Leidis, et ei ole nim põhimõtteliselt pole etatud tegu toime pannud ning seda trahvi tasunud. Süüdlane avaldas, et ei õigeks, et oleks pidanud enda süütust pea tema tõendama ning politsei poolt tehtud otsust vaidlustama või end õigustama.

B.N avaldas ka, et kui teda sunnitakse seda karistust kandma, tuleb tal teha omakohut ja põletada isikute vara, kelle „süül“ trahv on määratud. Kohus selgitas B.N-ile käesoleval ajal menetluse esemeks oleva asja sisu, s.t et toimub täitemenetluses esitatud taotluse lahendamine, mitte esialgse kohtuvälises menetluses tehtud otsuse hindamine. Samuti selgitas kohus käesoleva menetluse aluseks olevaid asjaolusid, tõendite hindamist kogumis, kaebemenetlust väärteomenetluses, samuti seda, et vägivallaga ja vara hävitamisega ähvardamine on kriminaalkorras karistatav.

Pärast kohtu korduvaid selgitusi, et käesoleva menetluse käigus on võimalik lahendada vaid küsimust sellest, kas 15.10.2010.a kohtuvälise menetleja poolt B.N-ile karistuseks määratud rahatrahv tuleb asendada või mitte, avaldas süüdlane, et temal ei ole võimalik rahatrahvi tasuda, kuna raha ei ole selleks. B.N on invaliid, sissetulekuks on pension.

Aresti kandma ei soovi minna, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Tal on küll invaliidsus seoses suhkruhaigusega, kuid mingil

määral saab tööd teha ning üldkasuliku töö tegemise korrast saab aru ning soovib trahvi asendamist üldkasuliku tööga.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 72 lg 1 sätestab: Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. -

B.N ei ole tasu vaatamata sellele, et trahviotsus on nud temale mõistetud rahatrahvi tehtud juba 15.10.2010.a. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittema ksmise mõjuvaid põhjuseid. Asjaolu, et süüdlane ei nõustu trahvi määramisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks selle tasumata jätmisel. Seadus sätestab korra, kuidas lahendeid vaidlustada – B.N seda järginud ei ole, mistõttu tema suhtes tehtud karistamise otsus on jõustunud ja karistus tuleb kanda. S igakuiseks sissetulekuks on pension 250 üüdlase tema enda ütluste kohaselt vaid invaliidsus eurot. Kohtutäituri andmetel on B.N-i arved pankades arestitud, laekumisi ei ole. Ka puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.N ei ole võimeline talle karistuseks mõistetud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ning see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga.

Kuna B.N on kohtuistungil , siis on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks tulenevalt KarS § 69 võimalik arest asendada üldkasuliku tööga.

B.N-ile määrati karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ehk 383,47 eurot. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab päeva sellele 10 aresti, millele omakorda vastab 20 tundi üldkasulikku tööd.

3 (3)

Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks alates käesoleva

2 kuud kohtumääruse jõustumisest. Kohus arvestab sealjuures asjaolu, et isikul on invaliidsus, mille tõttu töö tegemine Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see on piiratud. arestiga.

Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt Lõuna prefektuuri kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb ühe nädala jooksul käesoleva B.N

määruse jõustumisest arvates võtta ühendust Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72; § VTMS 211.

Kohtunik