1-13-7797/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-7797

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

03.09.2013, Viru Maakohus koosseisus:

kohtunik

ANU AMMER

sekretäri Kätlin Koidumäe

juuresolekul

prokuröri

Enn Pustak

kaitsja

Monika Mägi osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas, kokkuleppemenetluses

N.F, isikukood XXX, elukoht xxxx, töötab xxxx, varem kriminaalkorras karistamata.-

süüdistusasja KarS § , Kars §

209 lg 2 p 1

344 lg 1

345 lg 1 , KarS § järgi;

V.A, registrikood xxx, asu

koht Kesk 10 Jõgeva, esindaja

N. , varem kriminaalkorras karistamata.- F

süüdistusasja KarS § 209 lg 3, Kars § 344 lg 2, KarS § 345 lg 2 järgi

.

Kohtueelses menetluses esitati N. -ile et tema KarS F süüdistus selles, § 209 lg 2 p 1

tähendatud isikuna, V.A hambaarstina, kasutas ära talle töö iseloomust tulenevalt kättesaadavat infot,

- üle 63-aastane kindlustatud isik P S, ei olnud kolme aasta kestel taotlenud hambaproteeside hüvitist, olukorras, kus hambaproteeside eest hüvitatav summa laekub otse tema kui hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele ning talle teatavaks saanud P S isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 28.05.2009.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 €), esitades Eesti

Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks olevad dokumendid: 06.05.2009.a. dateeringuga P S avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning P S ja Piiri Hambaravi OÜ vahelise lepingu ning V.A koondarve perioodil 05.2009.a. 80 000 krooni (5112,93 €) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas P Sle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 €) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud le hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 P S

krooni (255,65 €) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. koondarves taotletud P Sle osutatud summa 80 000 krooni (5112,93 €), sh. 4000 krooni (255,65 €)

raviteenuse hüvitist, tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole, mille N F . oma äranägemise järgi ära kasutas; tegelikkuses ei ole V.A ega . N F P Sle hambaproteesiteenust osutanud;

- -aastase kindlustatud isiku E M

üle 63 kolm aastat väldanud ja selle kestel ärakasutatud hambaproteesihüvitise saamise periood lõppes 01.02.2010, olukorras, kus hambaproteeside eest hüvitatav summa laekub otse tema kui hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele ning talle teatavaks saanud E M isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil

03.03.2010.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 €), esitades Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks olevad dokumendid: 02.02.2010.a. dateeringuga E M avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning V.A koondarve perioodil 02.2010.a. 44 100 krooni (2818,50 €) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas E Mle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 €) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud le hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 E M

krooni (255,65 €) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. koondarves taotletud summa 44 100 krooni (2818, E Mle osutatud

50 €), sh. 4000 krooni (255,65 €)

raviteenuse hüvitist, tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole, mille N F . oma äranägemise järgi ära kasutas; tegelikkuses ei ole V.A ega . N F E Mle hambaproteesiteenust osutanud.

Seega N. , varem kelmusi toime pannud isikuna, luues varalise kasu saamise F eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses süüdistatakse . selles, et tema V.A N F

hambaarstina, kasusaamise eesmärgil, võltsis Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni (255,65 €) saamiseks,

- P S nimelised 06.05.2009.a. dateeringuga hüvitise saamise aluseks olevad kindlustatu dokumendid „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga, et P S võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ-le hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti

Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, s.o. kasutas ära temalt 20.05.2009.a. hambaproteesiteenust saanud patsiendi Õ L head läbisaamist naabri P Sga, lastes Õ Ll võtta hambaproteeside hüvitise saamise aluseks olevate dokumentide „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ blankettidele P S allkirjad, laskmata selgitada P Sle dokumentide tegelikku tähendust ja tagajärgi, täitis ise või lasi täita blankettide tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, aadress, teenuse osutamise aasta, hüvitatav summa, dokumendi esitamise kuupäev, millega lõi olukorra, nagu oleks P S saanud 2009.a. maikuus hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 €) ning esitas võltsitud dokumendid Eesti Haigekassale 28.05.2009.a;

- E M nimelise 02.02.2010.a. dateeringuga

hüvitise saamise aluseks oleva kindlustatu dokumendi „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“, s.o. täitis osaliselt ise ja lasi täita blanketi tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, teenuse osutamise aasta, avalduse esitamise kuupäev, allkirjastas/lasi allkirjastada avalduse E M nimel, millega lõi olukorra, nagu oleks E M saanud 2010.a. veebruarikuus hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 €) ning esitas võltsitud dokumendi Eesti Haigekassale 03.03.2010.a.

Seega . , võltsides dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani N F toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses süüdistatakse . selles, et tema kasusaamise eesmärgil N F kasutas võltsitud dokumente:

- esitas 28.05.2009.a. Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni

(255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks olevad võltsitud dokumendid: 06.05.2009.a. dateeringuga P S nimelised „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga, et võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ

P S -le

hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, mille tulemusel kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 €) le ettenähtud raviteenuse hüvitist P S tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole;

- esitas 03.03.2010.a Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni

(255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks oleva võltsitud dokumendi: 02.02.2010.a. dateeringuga E M nimelise „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“, mille tulemusel kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 €) E Mle ettenähtud raviteenuse hüvitist tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole.

Seega N F . , kasutades võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses esitati N F . Habaravi OÜle süüdistus selles,

et tema varem

kelmusi toime pannud isikuna, V.A hambaarsti ja osaühingu juhatuse ainuliikmena on , kasutas juriidilise isiku huvides ära olukorda, kus V.A

Eesti Haigekassaga hambaravi rahastamise leping, millest tulenevalt hüvitatakse osaühingule hambaproteesiteenusega seotud ravijuhtumid, olukorda, kus hambaproteeside eest hüvitatav summa laekub otse tema kui hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele, samuti talle tööiseloomust tulenevalt kättesaadavat infot:

- üle 63-aastane kindlustatud isik P S, ei olnud kolme aasta kestel taotlenud hambaproteeside hüvitist ning P S isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 28.05.2009.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni

(255,65 eurot), esitades V.A nimel Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks olevad dokumendid: 06.05.2009.a. dateeringuga P S avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning P S ja Piiri Hambaravi OÜ vahelise lepingu ning V.A koondarve perioodil 05.2009.a. 80 000 krooni (5112,93 eurot) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas P Sle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 euro) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud P Sle hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 krooni (255,65 eurot) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. koondarves taotletud summa 80

000 krooni (5112,93 eurot), sh. 4000 krooni (255,65 eurot) P Sle ettenähtud raviteenuse hüvitist, V.A kontole, mille . osaühingu konto N F käsutajana oma äranägemise järgi, sh juriidilise isiku huvides, ära kasutas; tegelikkuses V.A P Sle hambaproteesiteenust ei osutanud;

- -aastase kindlustatud isiku E M

üle 63 kolm aastat väldanud ja selle kestel ärakasutatud hambaproteesihüvitise saamise periood lõppes 01.02.2010, ning E M isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 03.03.2010.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 eurot), esitades V.A nimel Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks oleva dokumendi: 02.02.2010.a. dateeringuga E M avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning V.A koondarve perioodil 02.2010.a. 44 100 krooni (2818,50 eurot) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas E Mle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 euro) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud E Mle hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 krooni (255,65 eurot) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. koondarves taotletud summa 44

100 krooni (2818,50 eurot), sh. 4000 krooni (255,65 eurot) E Mle ettenähtud raviteenuse hüvitist V.A kontole, mille . osaühi N F ngu konto käsutajana oma äranägemise järgi, sh juriidilise isiku huvides ära kasutas; tegelikkuses V.A E Mle hambaproteesiteenust ei osutanud.

ues juriidilise Seega V.A, varem kelmusi toime pannud isikuna, lu isikuna varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pani toime KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses süüdistatakse V.A selles, et tema V.A juhatuse ainuliikmena, juriidilise isiku huvides ja kasusaamise eesmärgil, võltsis V.A ja Eesti Haigekassa vahelisest hambaravi rahastamise lepingust tuleneva hambaproteeside hüvitise saamiseks,

- ise aluseks olevad kindlustatu P S nimelised 06.05.2009.a. dateeringuga hüvitise saam dokumendid „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga, et P S võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ-le hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, s.o. kasutas ära V.A

Õ L 20.05.2009.a. hambaproteesiteenust saanud patsiendi head

läbisaamist naabri Õ Ll võtta hambaproteeside hüvit P Sga, lastes ise saamise aluseks olevate dokumentide „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ blankettidele P S allkirjad, laskmata selgitada P Sle dokumentide tegelikku tähendust ja tagajärgi, täitis ise või lasi täita blankettide tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, aadress, teenuse osutamise aasta, hüvitatav summa, dokumendi esitamise kuupäev, millega lõi olukorra, nagu oleks saanud 2009.a. maikuus V.A lt P S

hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 euro) ning esitas võltsitud dokumendid V.A nimel Eesti Haigekassale 28.05.2009.a.;

- E M nimelise 02.02.2010.a. dateeringuga

hüvitise saamise aluseks oleva kindlustatu dokumendi „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“, s.o. täitis osaliselt ise ja lasi täita V.A töötajatel blanketi tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, teenuse osutamise aasta, avalduse esitamise kuupäev, allkirjastas/lasi allkirjastada avalduse E M nimel, millega lõi olukorra, nagu oleks E M saanud 2010.a. veebruarikuus V.A-lt hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 euro)

ning esitas võltsitud dokumendi V.A nimel Eesti Haigekassale 03.03.2010.a.

Seega V.A, võltsides juriidilise isikuna dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses süüdistatakse N.F selles, et tema V.A juhatuse ainuliikmena, juriidilise isiku huvides ja kasusaamise eesmärgil esitas võltsitud dokumente:

- 28.05.2009.a. Eesti Haigekassale V.A ja Eesti Haigekassa vahelisest hambaravi rahastamise lepingust tuleneva hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni

(255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks olevad võltsitud dokumendid:

06.05.2009.a. dateeringuga P S nimelised „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ

, et P S -le

hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, koos V.A koondarvega, mille tulemusel kandis

Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 eurot) P Sle ettenähtud raviteenuse hüvitist V.A kontole;

- 03.03.2010.a Eesti Haigekassale

V.A ja Eesti Haigekassa vahelisest hambaravi rahastamise lepingust tuleneva hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni

(255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks oleva võltsitud dokumendi: 02.02.2010.a. dateeringuga E M nimelise „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ koos V.A 2010.a. veebruarikuu koondarvega, mille tulemusel kandis

Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 eurot) E M

le ettenähtud raviteenuse hüvitist V.A kontole.

Seega V.A , kasutades juriidilise isikuna võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on

N. -ile F mõistetavaks karistuseks:

- d vangistust,

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu

-

344 lg 1

KarS § järgi 4 kuud vangistust,

- KarS § 345 lg 1 järgi 5 kuud vangistust,

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeimaga.

KarS § 73 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks lg 1 ja 3

3 aastat.

V.A-le Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on seks mõistetavaks karistu :

-

209 lg 3

KarS § järgi rahaline karistus 3300 eurot,

- KarS § 344 lg 2 järgi rahaline karistus 3200 eurot,

- KarS § 345 lg 2 järgi rahaline karistus 3200 eurot, KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3300 eurot, lugedas üksikkaristustest kergeimad kaetuks raskeimaga. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates oktoobrist 2013 igakuiselt vähemalt 275 € lõpptähtajaga 30.september 2014.

ad N. ja on kokkulepet F Kohus leiab, et süüdistatav V.A

sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ad N. KarS F § 209 lg 2 p 1, Kars § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 järgi ja V.A süüdi tunnistada

KarS § 209 lg 3, Kars § 344 lg 2, KarS § 345 lg 2 järgi mõista ning neile karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. Võttes arvesse süüdistatavate taotlust ja nende varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Juhindudes KrMS §-dest 239, 250-2565

, 313-319 ja , § 180 lg 3 KarS § 66 lg 1, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi mõista N.

209 lg 2 ja karistada 1 aasta 6 kuulise F KarS § järgi vangistusega.

Süüdi mõista N.F

344 lg 1 KarS § järgi ja karistada 4 kuulise vangistusega.

Süüdi mõista N.F

345 lg 1 KarS § järgi ja karistada 5 kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeimaga.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks

3 aastat. Katseaja alguseks lugeda 03.09.2013.

- elukohast lahkumise keeld -

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi mõista V.A KarS § 209 lg 3 järgi ja karistada rahalise karistusega summas 3300 eurot. Süüdi mõista V.A KarS § 344 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega summas 3200 eurot. Süüdi mõista V.A Kars § 345 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega summas 3300 eurot.

, ristustest kergeimad kaetuks raskeimaga, KarS § 64 lg 1 alusel lugedas üksikka mõista liitkaristuseks rahaline karistus summas 3300 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 tasuda rahaline karistus osade kaupa, makstes alates oktoobrist 2013 igakuuliselt vähemalt eurot ja lõpetades rahalise karistuse tas umise hiljemalt 30.09.2014. Rahalise karistuse osamakse kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, viitenumber 4100065064. Makseko V.A

rraldusele märkida selgitus: „

, 1-13-7797

, rahalise karistuse osamakse.“

- 25.10.2012 Jõgeval Pargi 11a 26 korteris teostatud läbiotsimisel ära võetud V.A -

raamatupidamisdokumentidest kaustad 6 ja 7 pakendatud pakendisse nr 1, millised on paigutatud Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiukambrisse, akt 168 (2012.a.) II k tl. 8 - ; tagastada kohtuotsuse jõustumisel V.A le

-

7 hambaravikaarti asuvad kriminaalasja juure s ümbrikus nr 1 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- -saatelehte Piiri 4 Jõgeva Piiri Hambaravi OÜ teostatud läbiotsimisel ära võetud 7 arve asuvad kriminaalasja juures II k lisades ümbrikus nr.2 - tagastada kohtuotsuse jõustumisel V.A-le ;

- Ekspertiisi - ja võrdlusmaterjalid asuvad kriminaalasja juures II k lisades ümbrikutes 3-7 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- I R esitatud dokumendid H V

kohta asuvad kriminaalasja juures II k lisades ümbrikutes 8 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

Välja mõista N. -ilt menetluskulu riigituludesse: F

- 480

1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel, eurot sundraha KrMS § 175 lg

- 1410 eurot käekirjaekspertiisi maksumuses.

Välja mõista V.A lt menetluskulu riigituludesse:

- 480

1 p.9 ja 179 lg 1 p 2 alusel eurot sundraha KrMS § 175 lg

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada . m N F enetluskulud kokku summas 1890 eurot

tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2013

157.50 eurot, igakuiselt vähemalt l 30.09.2014. õpetades menetluskulude tasumise hiljemalt

Menetluskulude osamakse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.F,

1-13-7797

, menetluskulude osamakse.“

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada V.A menetluskulud kokku summas 480 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2013 igakuiselt vähemalt

30.09.2014. eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt

Menetluskulude osamakse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „ V.A

, 1-13-7797

, menetluskulude osamakse.“

Kui rahalise karistuse või menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutä täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ituri kaudu

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik