1-13-6630/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-13-6630

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6630 (12230116320) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi I.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav I.E

Ik: XXX, kodakondsuseta, algharidus, emakeel – vene keel, ametlik töökoht puudub, elukoht: XXX

Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 24.04.2013 Varem kriminaalkorras karistatud, neist viimati: Harju Maakohtu 20.03.2012 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 ja

§ 199 lg 2 p 4 alusel KarS § 64 lg 1 järgi 5-kuulise

vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, so 300 ÜKT tunniga, mis on täidetud (tl 36).

Korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Vandeadvokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON

1. I.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta I.E-le mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud I.E suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.E temale

määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742).

3. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada I.E järgima

katseajal kontrollnõudeid:

2

1) elama alalises elukohas aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt määrata I.E-le käitumiskontrolli ajaks

kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.E-le määratud 18 (kaheksateist) kuulise

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.09.2013.

6. I.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

7. I.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg

1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb

KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12

kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 40 (nelikümmend) eurot tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „I.E , 1-13-6630, sundraha, ositi tasumine“.

8. I.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu

jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 11 (üksteist) eurot tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.E , 1-13-6630, kaitsjatasu, ositi tasumine“.

9. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel näidata maksekorralduse selgituses

menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad

maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia

24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav

ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

I.E süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, uuesti

ajavahemikul kella 22.00-st 15.11.2012 kuni kella 01.00-ni 16.11.2012, viibides korteris aadressil Tallinn, XXX, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil AB kuuluva mobiiltelefoni HTC EVO 3D imei koodiga XXX, väärtusega 288 eurot.

3

Seega pani I.E toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallaasja äravõtmisele,

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 17.07.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

prokuröri abi Annika Vanatoa, süüdistatav I.E ja tema kaitsja Madis Mahlapuu vahel järgnev kokkulepe: 1. KarS § § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2.

Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud

vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

(Tartu mnt. 85, 10115, Tallinn, tel: 6127742) registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

3.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub I.E mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 4. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 199, § 75 lg-st 1 ja 3 ning § 78 lg-st 1

asub kohus seisukohale, et I.E kuulub temale KarS § 199 lg 2 p-s 4

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses

kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne

sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta

märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul

kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et

kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja

teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud.

Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud

isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et

4

vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones

silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt

kriminaalkorras karistatud, sh varavastase kuriteo toimepanemise eest ning seega on

käesolevas kriminaalasjas arutuse all olev kuritegu samaliigiline eelnevalt toimepandud kuriteoga. Selliste asjaolude esinemisel leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei

oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava enda kanda. Samas leiab kohus, et püsiva töökoha ning

sissetuleku puudumine kohtuliku arutamise ajal annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest

12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik