Legislator Case Law & Legislation
1-13-3656/21 AI generated

1-13-3656/21 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 1-13-3656/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-13-3656/21 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
hardship clause whiplash sequelae uneconomical medical treatment refusal of dental care coverage severe personal hardship allegations of coercion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3656 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. juuli 2013

kohtuotsus kokkuleppemenetluses menetluskulude väljamõistmise osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav N.P (N.P) kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätta süüdistatav N.P

kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus Viru Maakohtu 15. juuli

2013 otsusega väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise kohta rahuldamata ja

maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas muutmata, täiendades käesoleva määruse põhiosas väljatooduga maakohtu otsuse motiive.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Esimese astme kohtu otsuse sisu 1. süüdi KarS § 424 järgi. Viru Maakohtu 15.07.2013 otsusega mõisteti N.P 1.1. menetluskuludena välja sundraha 480 eurot, toimiku Sama otsusega mõisteti N.P-lt paljundamise kulu 0,45 eurot ja vereuuringu maksumus 14 eurot. Võttes arvesse süüdistatava taotlust ja tema varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldas maakohus tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 2. kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas N.P ja kriminaalasja saatmist selles osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

2.1

. Määruskaebuse kohaselt esitas kaitsja kohtuistungil taotluse, et N.P menetluskulusid vähendataks KrMS § 180 lg 3 alusel, kuivõrd menetluskulude kandmine käib tal üle jõu. Kohtuotsusega võetakse ära N.P-lt juhtimisõigus 5 kuuks, millest tulenevalt vähenevad oluliselt tema sissetulekud. N.P on XXX OÜ osanik ja töötab seal. Ettevõtja osutab teenustöid, mida ei ole võimalik osutada perioodil, mil juhtimisõigus on ära võetud.

2 Kaitsja hinnangul ei ole maakohus võtnud seisukohta menetluskulude vähendamise taotluse osas. Nimetatu on käsitatav KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena, kuivõrd kohtuotsuses puudub põhjendus. KrMS § 341 lg 2 kohaselt tuleb

kohtuotsus selles osas tühistada ja saata asi uue kohtuotsuse tegemiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ning maakohtu otsuse muutmiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

Samas peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse motiive menetluskulude väljamõistmise osas täiendada.

KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud

kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt. KrMS § 191 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud

määruskaebust läbi vaadates võib kohus määruskaebuse sisust sõltumata laiendada määruskaebuse läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele.

KrMS § 191 lg 3 sätestab, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus või Riigikohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel

kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud, kuna otsusest nähtuvalt on kohus märkinud

vastuseks süüdistatava taotlusele menetluskulusid vähendada ja ajatada, et võimaldab

süüdimõistetu varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid arvesse võttes

menetluskulusid tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Samas nõustub ringkonnakohus

määruskaebuses esitatuga selles osas, et maakohtu põhjendused vajavad täiendamist. Kuna

ringkonnakohtul on pädevus määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise otsustuse ülevaatamiseks ja maakohtu otsuse motiivide täiendamiseks, ei saada kolleegium nimetatud küsimust maakohtule tagasi uueks arutamiseks, vaid täiendab alljärgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi.

5. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude vähendamiseks maakohtu istungil esitatud taotluse ja määruskaebuse motiivide pinnalt puudub alus. Kolleegium nõustub prokuröri poolt

maakohtu istungil avaldatud seisukohaga, et süüdistatav ja kaitsja ei ole kohtule esitanud

tõendeid, mis annaksid alust arvata, et N.P varanduslik seisund menetluskulude

väljamõistmise korral oluliselt halveneks. Isegi juhul, kui süüdistatava sissetulek sõltub

juhtimisõiguse olemasolust, ei ole kohtule esitatud tõendeid N.P vara ja kohustuste kohta, mis annaks alust arvata, et menetluskulude tasumine olemasoleva vara realiseerimise

kaudu ei oleks võimalik. Lisaks on N.P ise 15.07.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt erinevalt kaitsja taotlusest menetluskulusid vähendada ja ajatada, nõustunud ka vaid

menetluskulude aasta jooksul tasumisega. Ringkonnakohus juhindub kohtupraktikas juurdunud põhimõttest, mille kohaselt hüvitabki menetluskulud reeglina süüdimõistetu ning need jäetakse osaliselt riigi kanda vaid erandlikel asjaoludel, samuti Riigikohtu lahendi nr 3-

1-1-38-11 p-st 27, mille kohaselt peab menetluskulude riigi kanda jätmisel arvestama

toimepandud kuriteo iseloomu. Kuna N.P on toime pannud KarS § 424 järgi joobes

juhtimise ning tema menetluskulud koosnevad suuremas osas sundrahast ja vereuuringu maksumusest, mille tingis süüdistatava keeldumine tõenduslikku alkomeetrisse puhumast, ei

3

oleks menetluskulude osaline riigi kanda jätmine toimepandud kuriteo iseloomu ja menetluskulude liiki ja suurust arvesse võttes õigustatud. Lisaks eeltoodule puudub ka alus arvata, et menetluskulude tasumine käiks N.P-le üle jõu ning kuna maakohus on juba

võimaldanud menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul, siis ei esine ringkonnakohtu

hinnangul asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu poolt menetluskulude osas tehtud otsustuse muutmiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude

väljamõistmise osas jätta muutmata, selle motiive ringkonnakohtu määrusega täiendades. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk