1-13-3102/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-3102 1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-3102 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega

(ik määrata T.I-le

XXX, elukoht * u maakohtu 08.04.2013 ) Pärn kohtuotsusega määratud katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu

kriminaalhooldusametniku -K.Annuk ja 75 lg 2 p 8 alusel

Ü taotlus KarS § 74 lg 4, § määrata

T.I-le

katsejaks kohustus osaleda

individuaalkorras „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis tähtajaga 25.10.2013. 2

. T.I-le ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu mõist 08.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3102 is kohus T.I 120,

ja karistas liitkaristusena vangistusega 4 kuud KarS § § 121 järgi , millest oli ära kantud 1 T.I suhtes 3-kuu päev vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus ärakandmata

29- vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18- päevase kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras

T.I kriminaalhooldusamet -6 niku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1

tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 28 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 8.04.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

30.08.2013.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk Ü alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustus -ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. e mittetäitmine

1-13-3102 2

T.I võeti arvele 25.04.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, isik

mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 120, 121 tunnustel. T.I-le määrati karistuseks 3 kuud 29 päeva vangistust, 18 kuulise katseajaga ja lisakohustusega - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumise fakt - T.I teavitas kriminaalhooldusametnikku 01.08.2013 registreerimisel, et on

rikkunud kohtu määratud kohustust. 29.08.2013 saabusid Politsei ja Piirivalveameti Lääne

prefektuurist tellitud väärteomaterjali nr 257013002209 koopiad. Kiirmenetlusotsusest nähtub, et

T.I tarvitas avalikus kohas Säästumarketi parklas 18.07.2013 kella 21.16 ajal alkohoolset jooki ( õlu) . Tuvastati alkoholijoove suuruses 0,33 mg/l kohta ja isik tunnistati süüdi AS

§ 70 rikkumises. Karistuseks määrati rahatrahv 12 eurot ja mis on T.I poolt tasutud 05.08.2013 (lisa 1, 2) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

T.I kirjutas omakäelise seletuskirja 01.08.2013, kus tunnistab kohtu määratud kohustuse

rikkumist ja palub veel ühte võimalust. T.I on nõus võtma endale lisakohustuse katseajaks ja osalema sotsiaalprogrammis (lisa 3). KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Kriminaalhooldusalune on kestnud katseajal väga korrektselt käinud registreerimistel (lisa 4) ja

olnud koostöövalmis kõikideks tegevusteks, aruteludeks, analüüsideks ning seetõttu näeb

kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses on veel ressursse isiku käitumismustrite mõjutamiseks. T.I on ulatuses, kuid ta käib ka ametlikult OÜ ´s l tööettevõtulepingu * *

nr *alusel, mille isik on esitanud kriminaalhooldajale. Kriminaalhooldaja on vestelnud ka

tööandjaga. Kriminaalhooldusalune elab püsivalt koos emaga üürikorteris * ja oma endise * st. kannatanuga suhtleb vähem. Kriminaalhooldaja on suhelnud ka kannatanuga ja kelle sõnul neil tõesti ei ole enam T.I-ga konflikte. Kuna kriminaalhooldusalune tunnistab, et alkoholijoobes võib

osades situatsioonides kiiresti ärrituda ning olukorraga toimetulekuks kasutada füüsilist vägivalda

siis oleks otstarbekas analüüsida põhjalikumalt sotsiaalprogrammi " Eluviistreening" raames isiku riskiolukordi ja toetada tema motivatsiooni kaine eluviisi kasuks katseajal. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses olevaid

kõiki vahendeid ei ole veel proovitud ja seega on hetkel mõistetud reaalse vangistuse täitmisele pööramine ennatlik ning T.I-le oleks otstarbekas määrata täiendav lisakohustus - osaleda individuaalkorras "Eluviistreeningu" sotsiaalprogrammis tähtajaga 25.10.2013.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja

KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Maakohtu 08.04.2013 otsusele on T.I kohustatud -kuulise katseaja jooksu Pärnu 18 l

järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.I 18.07.2013 on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. T.I on ka ise rikkumist tunnistanud. Alkoholi tarvitamise keeld on

T.I-le kohtuotsusega pandud seetõttu, et kuriteod pani ta toime alkoholijoobes olles ja tema õiguskuuleka käitumise üheks eelduseks on kindlasti see, kui ta ei tarvitaks alkoholi.

1-13-3102 3 Kriminaalhooldaja on kirjeldanud, et T.I pea 5 kuud, on katseaeg, mis on kestnud nüüdseks

kulgenud positiivselt – T.I käib korrektselt registreerimisel, isik on koostöövalmis, *.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna T.I käitumine katseajal on olnud positiivne, siis

kriminaalhooldusel on veel ressursse, et T.I käitumismustrit mõjutada ja seega ei ole käeoleval ajal vajalik karistuse täitmisel pööramine, kuigi i.T.I on rikkunud talle kohtu poolt

määratud kohustust. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku, et T.I läbiks individuaalkorras

sotsiaalprogrammi „Elusviisitreening“. T.I on sellise täiendava kohustuse võtmiseks nõusoleku andnud. Kohus leiab, et oludest, tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada ja lähtudes eeltoodud aja seda just arvestades senise katseaja positiivse kuluga. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt välja pakutav programm on individuaalne, s.t, et arvestatakse just programmis osaleva isiku vajadusi ja seega peaks programmi läbimisel olema tulemus isiku jaoks kõige tulemuslikum.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja T.I-le tuleb katsejaks kohustus - osaleda individuaalses sotsiaalprogrammis määrata täiendav „ “ tähtajaga 25.10.2013. Eluviisitreening

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik