4-13-3356/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.augustil 2013 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-13-3356 (2440,13,002199) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, Valentina Michelsontõlk Ipbüker Väärteoasi kaebemenetluses

Z.H Liiklusseaduse § 242 lg.1 järgi

kvalifitseeritava

väärte süüdi o toimepanemises, milles Z.H tunnistati

Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi

ja karistati rahatrahviga 10 trahviühikut summas 40 eurot Menetlusalune isik

Kaitsja Kohtu

väline menetleja

Z.H, isikukood xxx, sti Vabariigi kodanik, Ee töökoht xxx, xxx, elukoht xxx

Vandeadvokaat Allan Valk JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi, e-post

allan.valk@jewelex.ee Ida Prefektuuri esindaja tleja Asja Malahhova vanemväärteomene RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta Z.H kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo kaitsja vandeadvokaat Allan Valk

vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 29.04.2013 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,13,002199 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220135101275.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 19.08.2013 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsuse terviktekst on 02.09.2013 kohtu kantseleis kättesaadav

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä 30- htaja möödumisel ( juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ehk 03.10.2013 )

MENETLUSE KÄIK

10.04.2013 koostas liikluspolitseinik H. I. väärteoprotokolli AB 1290867 selle fakti kohta, et

10.04.2013 kell 15.11 Järveküla tee 16 asuva noone juures Kohtla Järvel Ida Virumaal sõidutas - -

mari Z.H reisijat, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, millega rikkus Z.H LS § 33 lg 11 p 4 nõuet.

Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 aluselmuu liiklusalane õiguserikkumine.

29.04.2013 tegi vanemväärteomenetleja Meelis Kaev väärteoasjas otsuse, milles pidas tõendatuks Z.H poolt LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena 10 trahviühikut summas 40 eurot.

28.05.2013 esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Allan Valk kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik ei ole talle süüksarvatud väärtegu toime pannud. Temaga koos sõidukis olnud reisija xx. xx oli kogu sõidu ajal alati turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteoasja raames ülekuulatud tunnistaja ütlused ei saa menetlusa ütlusi ümber lükata. luse isiku

Kaitsja väidab, et politseinikud ei võinud näha, kas reisijal on turvavöö kinnitatud nõuetekohaselt või mitte. Selle väite tõendamiseks on esitatud kaks foto, millest nähtub, et läbi autoklaasi ei ole

võimalik tuvastada, kas sõitva auto reisijal on turvavöö peal või mitte, seda enam tagant, sest tagumised klaasid on toonitud.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Lk 9-10 esitatud fotodest nähtub, et ristmiku läheduses on sõiduauto xxx, mis on pildistatud tagant ja eespool

t. Fotodest ei nähtu, et reisija kohal viibib reisija.

Analüüsides tõendit peab kohus märkima, et kaitsja esitatud tõend ei aita väärteoasja

lahendamist. Esitatud fotodest on kohtul võimalik tuvastada üksnes seda, et teatud kohal on ristmik, mis on piisavalt avar, teatud vaatenurga all vaadates ei ole foto pinnal

võimalik tuvastada mitte ainult, kas reisijal on seda, kas autos on

turvavööpael või mitte, vaid isegi üldse

reisijat olemas; sõiduki juht on nähtav ainult eespoolt tehtud fotolt. Samas

selgitab kohus, et

fototehnika valgusest, ja inimese silma võime on erinev. Foto kvaliteet sõltub valgustusest ja vaatenurgast ja veelgi mitmetest faktoritest. Kohus möönab, et juhul kui turvavööta sõitmist nähti tagant läbi toonitud klaaside, suureneb tunnistajapoolne eksimuse tõenäosus oluliselt.

3

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik andis ütlusi, et ta sõitis Järveküla teed ja lähenes

Järveküla oli turvavööga nõuetekohaselt tee - Ehitajate tee ristmikule. Tema reisija xx xx . kinnitatud ega teinud seda

-150 m kauguselt, sõitmise ajal lahti. Menetlusalune isik nägi umbes 100

et Ehitajate tee poolt läheneb ristmikule politseiauto Pärast ristmiku läbimist oli ta peatatud . politsei poolt, kes sõitis tagant. Politsei esitas süüdistuse, et too ei olnud turvavööga xx. xx kinnitatud.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xx. xx selgitas, et ta oli reisija Z.H autos. Nad s teeõitsid Järveküla teed, läbisid Järveküla Ehitajate tee ristmiku ja pärast seda Z.H ütles,

et vaata meid peatab politsei. Tunnistaja ise ei näinud, kust ja mis hetkel ilmus politseiauto. Tunnistaja väidab, et temal oli sõitmise ajal turvavöö peal, nõuetekohaselt kinnitatud ega ta kogu teinud seda ajal lahti. sõitmise

Tunnistaja selgitas, et antud asjas esineva teine tunnistajaga, politseinik xx. xx, on tal ebameeldivad suhted, mis tekkisid isiklikul pinnal. Tunnistaja xx. xx xx. xx väidab, et tunnistaja

lubas teda kiusatama hakata ja xx. xx kasutab oma politseiniku positsiooni isikliku kättemaksu teostamiseks.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseinik xx xx kinnitas, et 10.04.2013 oli ta koos kadett xx xx des. patrullis. Tunnistaja oli ise roolis. Neil oli eriülesanne, politseiauto ei olnud politseivärvi Nad liikusid Ehitajate teed, lähenesid Järveküla tee ristmikule ja peatusid, jäid seisma. Järveküla

teel lähenes ristmikule menetlusaluse isiku sõiduk, milles reisija xx xx . ei olnud turvavööga

kinnitatud. Menetlusaluse isiku auto sõitis vahetuses läheduses politseiautost. Menetlusaluse isiku auto sõitis aeglaselt politseiautost mööda. Reisija hakkas turvavööd peale panema ja siis, kui menetlusalune isik peatas auto politseimärguande peale, oli reisijal turvavöö kinnitatud.

Tunnistaja kinnitas, et xx. xx ta tunneb, ka varasemalt oli ta xx xx kokku puutunud seoses . liiklusjärelevalve teostamisega.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja eriülesande täitmisel xx xx selgitas, et ta oli koos xx. xx

Kohtla- - - Järvel. Nad käisid Kohtla Nõmmel ja tulid Kohtla Järvele tagasi, sõitsid Ehitajate teed. xx. xx ütles , et näe reisijal turvavöö on kinnitamata. Ta reageeris sõnadele ja nägi, kuidas xx. xx

sõidukis olev reisija hakkas panema turvavöö peale. ihtsalt käega liigutus, mille See ei olnud l

tähendus oleks mitmeti tõlgendatav, vaid oli seotud turvavöö pealepanemisega.Ta nägi seda

vahetuses läheduses – umbes 10 meetri kaugusel. See oli ristmikul, politseiauto oli esiosaga menetlusaluse isiku sõiduki küljele.

K

OHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega, peamiselt tunnistaja ütlustega on te xx. xx ja xx. xx

usaldusväärselt tõendatud asjaolud, et 10.04.2013 päevasel ajal, väärteoprotokolli kohaselt kell 15.11 ( sündmuse ae mootorsõidukit Järveküla tee 16 g ei ole vaidlustatud), juhtis Z.H asuva maja juures ja sõidutas reisijat, mis ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja xx. xx ja tunnistaja xx. xx ütlustega kogumis on menetlusaluse

isiku ja tunnistaja xx. xx xx. xx väide, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, kohtuliku arutamise tulemina

veenvalt ümber lükatud.

Kohus tuletab meelde, et kohtupraktikas on käeolevaks ajaks väljakujunenuid seisukoht, et isik võib olla süüdi tunnistatud ka ainukese süütõendi alusel, peamine, et tõendi usaldusväärsus peab olema hoolikalt kontrollitud, on asetatud kont

tervikuna. tõend eksti teiste tõendite ja sündmusega

Tsitaat RKKKo 3-1-1- -04: - 94 Üldpõhimõttena kehtib, et situatsioonides, kus on ainult nö sõna

4

sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda

olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist,

kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud.

Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt

kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis.

Üksik tõend tuleb koos teiste teada olevate asjaoludega paigutada nö üldhinnangusse. „. Samas

seisukoht on kinnitatud lahendites 3-1-1-109-10, 3-1-1-87-11, 3-1-1-15-12 p 13 tsitaat:

„kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile.

Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida

tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada „sõna sõna vastu“ olukordadena. Kuid esiteks on

kõnealuste vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas

arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr , p 5.2; nr , p 11; ja nr , p 10). Ja teiseks on senises 3-1-1-85-00 3-1-1-21-09 3-1-1-109-10

kohtupraktikas aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul

tuginemist vaid otsestele tõenditele – täpsemalt öeldes ütlustele. Isiku ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks on olemas piisavalt võimalusi. Nimetagem siinjuures kasvõi täiend või -

kordusülekuulamist ja selle käigus kasutatavat võimalust hinnata ütluste tõepärasust lähtuvalt ütluste psühholoogias aktsepteeritavast reeglistikust.“ Samas on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et politseiniku ütlus on tõend rikkumise kohta. Ei ole andmeid, et selles

. Olles tunnistaja, osas oleks kohtupraktika üles näidanud muutmise märke peab politseinik loobuma menetleja rollist ( RKKKo 3-1-1-29-05).

Kohtuistungil avaldas tunnistaja xx xx, et tunnistaja xx. xx . maksab talle kätte isiklikel põhjustel. Sellest tulenevalt võib tekkida kahtlus, võib anda tõele mittevastavad ütlused kastunnistaja xx. xx xx. xx kohta, olles ajendatud isiklikust motiivist. Samal ajal kohus konstateerib, et tunnistaja xx.

xx ütluste kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi argumenti, miks kohus peal lugema tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Ka kohus ise ei näe selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks tunnistaja xx. xx ülesed seotud kah Väiksemad ebaolulised asjaolud, näiteks tunnistaja sõnul oli tluse alla. xx. xx

tegemist punase xxx, tegelikult on tumepunane xxx, ei anna alust tunnistaja ütluste

ebausaldusväärseteks tunnistamiseks ega muuda kohtu lõppjäreldust ütlused . Tunnistaja xx. xx

ühtivad kokku tunnistaja ütlustega põhilistes momentides, et peatudes ristmikul nägid xx. xx

mõlemad tunnistaja menetlusaluse isiku sõ nägi, et reisij idukit, milles oli reisija, xx xx . a ei ole

turvavööga nõuetekohasel nägi, et reisija kohal olev turvavöö t kinnitatud, ja tunnistaja xx. xx

rippus ja reisija hakkas ajal selle peale panema. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja sõitmise tunnistaja xx. xx xx. xx ja tunnistaja xx. xx . ütlused et lükka ütlusi nende kogumis

Kaebuses toodud argument, et sõites menetlusaluse isiku sõiduki tagant ei saanud politseinikud

näha, kas reisija on turvavööga kinnitatud või mitte, kuna autoklaasid on toonitud, ei oma tähendust, sest kohtuliku arutamise käigus on tunnistajate ütlustega xx. xx ja xx xx . tuvastatud, et

politseinikud nägid rikkumise pealt vahetuses läheduses ( isiku sõiduk oli menetlusealuse

politseiauto esiosa suhtes parema küljega), jäädes seisma ristmikule, kui menetlusaluse isiku

sõiduk sõitis nendest mööda. Samuti ei ole kaebuse mida tõsiseltvõetavaks argumendiks see (

üritati tõendada fotodega), et politseinikud näha rikkumise pealt, kuna kohtule esitatud ei saa

fotodest on nähtav, et autoklaaside tõttu ei ole võimalik näha, kas turvavöö on peal või mitte.

Kohus märgib, et fotole fikseeritud ajahetk ei pruugi olla võrreldav ajavahemikuga, olgu

mõõdetava sekundites, mille kestel inimese silm näeb igasugustes rakurssides toimunu pealt ja fikseerib nähtut. Kohus ei näe ühtegi mõistliku põhjust, miks politseinik ei saaks näha, et reisijal

on turvavöö lahti, kui sõiduk sõidab politseiautost mööda vahetuses läheduses just reisija küljega,

päevasel ajal, madala kiiruse ja hea ilmaga, ja miks autoklaasid peaksid olema siinjuures nii

5

tõsiseks takistuseks. Kaitsja ega menetlusalune isik ei osutanud kohtule ühelegi asjaolule, mille tõttu oleks kohtul võimalik jõuda seisukohale, et ei ole välistatud politseiniku viga.

Kohtuliku arutamise käigus üritas kaitsja politseinikest tunnistajatele küsimusi esitades juhtida

tähelepanu ka asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt ei ole isikule süüdistus esitatud, et reisijal

oli turvavöö lahti, vaid ainult selles, et menetlusalune isik sõidutas reisijat, kes ei olnud kinnitatud turvavööga, selles mõttes, et turvavöö oli siiski kinnitatud aga kuidagi

valesti kuidas aga valesti- – , ei ole väärteoprotokollis ehk süüdistuses märgitud Seega võib järeldada, et kaitsja soovib osutada süü . dituse ebakonkreetsusele. Kohus leiab, et süüdistus on konkreetne ja isiku kaitseõigus ei ole sellest tulenevalt rikutud.

Kohus märgib, et selline formaalne sõnademäng ei vii kaebajat kaebuse esitamise eesmärginitühistada otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Menetlusalusele isikule heideti väärteoprotokollis ette, et ta rikkus LS § 33 lg 11 p 4 kui sõidutas

reisijat, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. loogika järgi Kaitsja , ei ole

väärteoprotokolli pinnalt salune isik, kuna protokollist ei nähtu, et arusaadav, mida rikkus menetlu

menetlusalusele isikule oleks ette heidetud reisija sõidutamist, kellel ei olnud turvavöö üldse kinnitatud, on võimalik aru saada nii, et turvavöö oli siiski kinnitatud aga mittenõuetekohaselt Kohus selgitab kai

tsjale ja menetlusaluse isikule LS § 33 lg 4 p 4 ja 30 lg 1 sätete tähendust. LS §

30 lg 1 sätestab, õidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga et s nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 30 lg 2 sätestab, millal ei pea sõitjal turvavöö olema kinnitatud

(ilma sõna LS § 33 lg 11 p 4 sätestab, et juhul on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ). ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud sõna ( ilma

) , …

kui tegemist ei ole hädaseisundiga Sätete süstemaatilisel tõlgendamisel on kohtu arvates ühiselt

selge, et keelatud on nii ilma kinnitatud turvavööta mittenõuetekohaselt kinnitatud kui ka turvavööga (näiteks turvavöö on mitmekordselt ümberkeeratud või kinnitatud käe alt) sõitmine

ehl

LS õ 33 lg 11 p 4 hõlmab mõlemat juhtumit Väärteoprotokollis kasutatud formuleering –

.

sõidutas reisijat, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud) on täiesti kooskõlas seaduseandja poolt formuleeritud seaduse sätetega.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu, et ta sõidutas reisijat, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on väärtegu ja karistatav LS § 242 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuna vastavalt KarS § 16 lg 3 ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk sõidutab kõrvalistmel olevat reisijat, kes ei ole turvavööta nõuetekohaselt kinnitatud, ning möönis ehk soostus sellega, jätkates

sõitu, kui reisijal ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, ja seda kuni peatumiseni politsei märgiande peale.

Menetlusaluse isiku süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

6 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6:

„Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku

karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas : „13.1

(tsitaat lahendist 3-1-1-43- ) 06 Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1:

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS §

56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1- 40-04 -

RT III 2004, 14, 174).“

LS § 242 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni trahviühikut ehk summas 50 200 eurot. K 100 eurot. aristuse keskmine määr on seega

Menetlusalune isik on karis on tatud rahatrahviga 10 trahviühikut ehk summas 40 eurot, mis keskmisest määrast oluliselt väiksem, moodustades ühe viiendiku ülemmäärast ja vähem kui poole keskmisest määrast.

Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Karistuse suuruse määramisel arvestab kohus isiku süü suurust. Kohus arvestab, et ilma

kinnitatud turvavöö sõitmine ohustab ainult isiku ennast mitte teisi liiklejaid. Selles valguses on määratlev siiski turvavööta sõitva isiku enda suhtumine liiklusturvalisusse. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et menetlusalune isik sõidutas reisijat, kes ei kasutanud turvavööd ettenähtud

korras ja reisija ise oli varemgi ise karistatud samalaadse teo eest väärteokorras ( kinnitamata turvavööga sõitmine). Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik ise on ka varem karistatud ilma

kinnitatud turvavööta sõitmise eest. Sellest tulenevalt ei vähene menetlusalune isiku süü

kinnitamata turvavööga reisija sõidutamisest Menetlusaluse isiku suhtumine turvavarustusse

kasutamise vajadusse näitab, et tegemist ei ole juhusliku üksikjuhtumiga. Isiku süü suuruse määramisel arvestab kohus seda, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

7

Menetlusalune isik on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, nendest kolmel korral just liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Kehtivaid on isikul 6, nendest 5 on väärteokaristusi liiklusalased, üks nendest LS § 74 ilma kinnitatud turvavööta sõitmine. Loetletud -64 lg 1 aluselasjaolud näitavad, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist süsteemse liiklusalaste süütegude

toimepanijaga, kellele ei ole varasemate karistuste määramine ja mõistmine senini positiivset tulemust andnud.

Selles valguses ja arvestades isiku süü suurust on isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahvi näol niigi leebe, ja selle vähendamine ei tulegi kõne alla.

Kohus ei näe aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Allan Valk esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 29.04.2013 otsus väärteoasjas 2440,13,002199 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu