1-12-10834/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10834 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör

Kaitsja Tõlk Enn Pustak

Arvo Suuban Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest F.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

F.V, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 04.05.2012 ja lõpp 04.12.2013.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista F.V-lt menetluskuluna riigituludesse 80,40 eurot kaitsetasu adv. Arvo Suubani

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru

Advokaadibüroo 0 eurot (sh käibemaks 20%) adv. kasuks 80,4 Arvo Suubani poolt süüdimõistetu F.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: Viru Vangla esitas 07. .2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

08 F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.V on süüdi mõistetud otsusega KarS §

Tartu Maakohtu 12.11.2012 199 lg 2 p 8, 9 8 1 lg järgi kokkuleppemenetluses ning talle mõisteti kuud vangistust. KarS § 65 lg ja § 64 1, 3 alusel liideti mõistetud karistus 05.05.2012 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1

aasta ja 4 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS §

65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha F.V poolt kantud karistus alates 04.05.2012 kuni 11.11.2012, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuse kandmata osa 1 aasta ja 22 päeva pikkune vangistus. Vangistuse alguseks arvestati alates 12.11.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab neljandat reaalset vanglakaristust.

Kriminaalkorras karistatud kokku korral. kaheteistkümnel Kõik toime pandud kuriteod on varavastased ning toime panemise p

õhjuseks oli narkosõltuvus.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas

kehtestatud distsipliininõuetele. Isikut on vangistuse jooksul viiel korral distsiplinaarkorras karistatud.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangu

kohaselt on isik ohtlik ühiskonnale tervikuna. See võib muutuda, kui isik suudab teha

kardinaalseid muudatusi oma mõtlemises, vältida narkootikumide tarbimist, leida töökoht ning muuta suhtlusringkonda. Isik on tarvitanud narkootikume alates aastast 1997, kuigi ta on

avaldanud mõningast soovi lõpetada tarvitamine, ei ole tal sellesse piisavalt usku. Kinnipeetaval on pärast vangistust narkootikumide taas tarbima hakkamise suhtes ebakindel hoiak. Kohtuistung:

F.V taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik

lubas vabanedes

minna õppima ja tööle. Lisaks sellele on isik andnud nõusoleku sõltuvusravile allumiseks. Isiku sõnul asuks ta vabaduses elama koos elukaaslase ja lastega. Prokurör F.V toetanud. Prokurör rõhutas, et isiku varasem elukäik, vabastamist ei käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad

tema ohtlikkusele. Prokurör lisas, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme

narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kaitsja sõnul on isiku põhiliseks probleemiks narkosõltuvus. Vangla materjalide kohaselt on isik ilmutanud soovi lõpetada narkootikumide tarvitamine. Lisaks sellele on isik läbinud

sotsiaalabiprogrammi „Eluviisi treening“, mis on suunatud narkootikumidele. Lisaks on isik

andnud nõusoleku asuda peale vabanemist ravile. Kaitsja on seisukohal, et arvestada tuleks seda, et isikul on kindel elukoht ja perekond. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%. Isiku kuritegude

dünaamika ei ole muutunud ning kuritegude toimepanemise põhjuseks on narkosõltuvus.

Vangla materjalidest nähtub, et kuigi isik väljendab motivatsiooni seaduskuulekaks käitumiseks, ei tee ta selleks midagi. Kohtul puudub veendumus, et isik ei hakka vabanedes jälle narkootikume tarvitama ning selle mõjul ei pane toime uut kuritegu. Isikul on tasumata nõudeid üle seitsmeteistkümne euro ning vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Varasemad kuriteod on olnud varavastased. Isik küll arvas, et leiab töökoha ja

hakkab nõudeid tasuma, kuid ei ole garanteeritud, et isik ei pane toime uut varavastast kuritegu, et teenida kiiret raha nõuete tasumiseks ja toimetulekuks.

Kohus leiab, et

vangistuses mõistetud distsiplinaarkaristused näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu

oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et

kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik Anu Ammer