1-12-9161/38 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-9161

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9161

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Jugans Grossmann

Kohtuasi tingimisi enne Vangla esitatud materjalid J.V

tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu J.V (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 26.08.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks)

aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema

suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Sauna 5, Rapla) ning kohustada J.V järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada J.V suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) mitte viibida baaris, restoranis, klubis ja teistes analoogsetes kohtades, kus müüakse alkoholi ning kus seda tarvitatakse;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. KrMS § 180 alusel mõista J.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 21.60 € (kakskümmend üks eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „J.V, kohtuasi nr 1-

12-9161, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

J.V vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile,

Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja J.V-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 02.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 15.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati J.V süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel 2-aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 02.07.2012.a ja lõpp on 02.07.2014.a.

J.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub on , et J.V

kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Pärast

vabanemist asub elama XXX ning isikule on garanteeritud töökoht IS OÜ-s. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

3

J.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et suhted perekonnaliikmetega on head ja toetavad, suhted teiste isikutega on samuti head. Lähedased on

käinud vanglas temaga kokkusaamistel, kuid peamiselt suheldakse telefoni teel. J.V on ennetähtaegsel vabanemisel olemas muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik. J.V asub

elama aadressil XXX, elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valveseadmete paigaldamist. Vanglast vabanemisel asub J.V ametlikult tööle IS OÜ-s.

J.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei

toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. J.V on

kriminaalkorras karistatud 3-korral. Praegu kannab karistust röövimise eest, kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. J.V ei ole vanglas suutnud distsiplineeritult käituda, tal on

kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad isiku negatiivset hoiakut vangla sisekorra suhtes ning samuti seda, et tal on raskusi allumisega ettenähtud korrale ja nõudmistele. Kaheldav

on seega ka kriminaalhoolduse nõuete täitmine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vabanedes J.V on olemas töökoht ja elukoht, kuid need olid olemas tal ka enne vanglasse sattumist ning ei takistanud kuritegude toimepanemist. Alkoholisõltuvusprobleemi tõttu on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge.

Kaitsja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna taotleb kohtuistungil J.V

see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, isik on nõus tegelema alkoholiprobleemiga.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik J.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kokku 3-l korral kriminaalkorras karistatud - käesolevat vanglakaristust kannab röövimise eest, millele on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus vägivallateo eest.

Kuigi varasemad karistused ning 3 distsiplinaarkaristust näitavad pigem J.V senist

suutmatust alluda kehtivatele reeglitele, arvestab kohus, et J.V on noor isik ning vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Võib eeldada, et J.V kui noore isiku käitumine ei

ole lõplikult välja kujunenud ning pärast vanglas viibimist on ta aru saanud, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud.

Arvestades vangla iseloomustuses märgitut, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on

olnud alkoholi kuritarvitamine, peab kohus oluliseks ka J.V tahet alkoholiprobleemist

vabanemiseks, avaldades kohtuistungil soovi pöörduda ka vastavale ravile. J.V tingimisi

ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektrooniline valvega võimaldab

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.V-le võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on S.

4 J.V olemas ka kindel eluja töökoht, samuti muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.V, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest.

Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa J.V edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Samuti

on igati positiivne vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt peab J.V oluliseks ka hariduse omandamist ning on motiveeritud õppima. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik