1-11-4373/47 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-4373 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.T

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.T

sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx

Karistuse kandmise algus 27.05.2011 ja 22.05.2015 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta R.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt R.T-le

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 53 (viiskümmend kolm) eurot 28 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, sõidukulud 8,40 €, käibemaks 8,88 €).

Välja mõista R.T-lt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 53 (viiskümmend kolm) eurot 28 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.T

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.T on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.05.2011 Karistusseadustiku (KarS) §266 lg.2 p.3 ja §121 järgi ning KarS §64 lg.1;

karistatud

KrMS §238 lg.2; KarS §74 lg.5; §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 25 . päeva alates 27.05.2011

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Põhjuseks ja ajendiks on

sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud xxx

tugigrupi töös, sotsiaalprogrammis taseme õppes, eriala ja on hõivatud xxx xxx tööga. Enne vangistust oli kinnipeetav arvel Töötukassas, ametlikult töötanud ei ole.

Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi tarvitamine. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on tasumata

võlanõudeid 2932,93 €, vabanemisfondis on 65,78 €. Vabanemisel puudub

kinnipeetaval kindel töökoht ja töökogemused on vähesed. Kinnipeetava

lähivõrgustikku kuuluvad ema, abikaasa kolme lapsega ning õde, suhted on

väidetavalt head, abikaasa on nõus kinnipeetavat toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud grupiviisiliste kuritegude eest, siis on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava elustiil

on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetava kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav muutub alkoholijoobes agressiivseks. Vangistuses osales kinnipeetav küll sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid ei olnud motiveeritud, suhtus kergemeelselt

oma probleemi ja ei näidanud üles tahet enesega tööd teha. Meditsiiniosakonna

andmetel on kinnipeetav narkootikumide juhutarvitaja, kes on süstinud fentanüüli

ning suitsetanud kanepit, lisaks on tarvitanud amfetamiini nii suukaudselt kui

veenisiseselt. Kinnipeetava korduvad väärteod näitavad negatiivset suhtumist

ühiskonda. Väidetavalt suhtub kinnipeetav kriminaalhooldusesse mõistvalt, kuid uue kuriteo sooritas katseajal. Kinnipeetav soovib end muuta, kuid ei ole valmis selleks

iseendaga tööd tegema. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav kroonilist

haigust. Kinnipeetav võib enesekontrolli kaotada alkoholi mõju all. Sel juhul on võimalik agressiivne käitumine koos relva kasutamisega. Kinnipeetaval on puudulik

probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, tegutseb impulsiivselt. Kinnipeetava puhul ilmnevad uue kuriteo toimepanemise ohud siis, kui ta tarvitab alkoholi ning on majanduslikes raskustes. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et lähedastest on kinnipeetaval

ema, isa ja õde. Kinnipeetav on abielus Axxx Kxxx, kellel on 3 alaealist last.

Kinnipeetaval ei ole korralikke sõpru. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma abikaasa juurde. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetav abikaasa koos kahe alaealise

lapsega. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise nõuetele ja abikaasa on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava abikaasa on töötu ning nõus

kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on

põhiharidus, kindlat töökohta vabanemisel, samuti eriala ei ole, töökogemused on

vähesed. Käesolevat vangistust kannab kinnipeetav katseajal toimepandud kuriteo

3

eest. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta end arvele Töötukassas, sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on vaja läbida sotsiaalprogramm Õige hetk. Kohaldatava elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla 6 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.T ei soovinud akohtu istungil

ma midagi öelda.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus i abi

seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et on olemas alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlu

s ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab niivõrd pika katseaja (kuni 22.05.2015) läbida nõuetekohaselt.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2932,93 €. Kinnipeetav on varem toime pannud

varavastaseid kuritegusid. Eeltoodu alusel on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja materiaalsete vahendite puudumisel võib kinnipeetav jätkata kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetava abikaasa on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et ta on valmis kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama, ei ole see ilmselgelt eluliselt võimalik. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetava abikaasa töötu ja kasvatab kolme alaealist last.

Maakohus ei pea usutavaks ja tõenäoliseks ka seda, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt olemas võimalused töökoha leidmiseks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust

4

arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vaid põhiharidus, eriala puudub ning töökogemused on vähesed.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olnud probleemid

alkoholi kuritarvitamisega ning alkoholijoobes muutub kinnipeetav agressiivseks.

Samast iseloomustusest nähtub, et kuigi kinnipeetav oli määratud osalema

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, ei olnud ta ise selleks motiveeritud, suhtub

sellesse probleemi kergekäeliselt ning ei soovi midagi muuta. Maakohus leiab, et selline suhtumine näitab selgelt, et vabanemise korral võib kinnipeetav hakata elama

endist riskivat ja hoolimatut elustiili, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riske.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on antud kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise ohud kõige suuremad juhul, kui ta jätkab alkoholi tarvitamist ja satub materiaalsetesse raskustesse. Kummagi tingimuse riskid ei ole käesoleval ajal kadunud ja nende alandamine ennetähtaegse vabastamisega ei ole võimalik.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leiab, et isegi elektrooniline järelevalve ei ole

piisavaks vahendiks kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamisel vabaduses.

Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalik omandatud

teadmisi kinnistada ning teha endaga tööd, et võimalikul vabanemisel oleks resotsialiseerumine ühiskonda lihtsam ja konkurentsivõime tööturul kõrgem.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 53,28 €.

Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 nin

g Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik