1-13-6001/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-13-6001

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6001 (13230102137) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.S-i süüdistus KarS § 263 p 1 ja 3 järgi Lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav R.S

ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.02.2013. Alates

15.02.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Varem kriminaalkorras karistamata. Korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Advokaat Paavo Paal

RESOLUTSIOON

1.

R.S süüdistuses KarS § 263 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

2. süüdi tunnistada KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista R.S temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

3. mõistetud karistust ühe kolmandiku KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.S-ile võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2013, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

5. mõistetud ja ärakandmata tähtajaline KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta R.S-ile vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva kohaldamata, jättes selle täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.S temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.S-ile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.08.2013.

2 7.

R.S-i suhtes kohtueelsel menetlusel valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. R.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul,

igakuiselt mitte väiksemas summas kui 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „R.S, 1-13-6001, sundraha, ositi tasumine“.

9. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel R.S-ilt kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 216 (kakssada kuusteist) eurot,

mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte vähem kui 18 (kaheksateist) eurot tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.S , 1-13-6001, kaitsjatasu, ositi tasumine“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Asitõend: 2 CD plaati, millest üks on kõnesalvestisega ja teine videosalvestisega ning mis

asuvad toimikus (toimiku tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 12. Asitõend: R.S-ilt tema kinnipidamisel ära võetud ja Põhja prefektuuri asitõendite

hoiuruumis asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas hoiustatud esemed (akt 2013-891):

talvejope Cropp XXL ja musta-valgekirju rätik tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule R.S-ile, pruunis vutlaris asuv jahinuga, mille tagastamist R.S ei taotlenud, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi hävitamisele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

R.S-i süüdistatakse selles, et tema, viibides avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse

mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu

sellega, et ta 15.02.2013 kella 00.45 paiku Tallinnas, Tondi 6 asuva Favora tankla juures,

seega avalikus kohas ja ajal, mil antud territooriumil viibis hulk inimesi, rikkus raskelt avalikku korda vägivalla kasutamisega ja nimelt: haaras kannatanul A Š kapuutsist kinni ja ähvardas viimast noaga, rikkudes selliselt avalikku korda ja kõrvaliste isikute rahu, sh tankla töötajat, kes pidas vajalikuks kutsuda politsei ning põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, seega pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga.

Oma tegevusega pani R.S toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega, so KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end

esitatud süüdistuses süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud.

3 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav R.S-i käitumisele antud karistusõiguslik hinnang

on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud R.S-i süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu A Š ütlusi, tunnistajate E K , S

P ja SS(S ) ütlusi, Ida-Tallinna haiguslugu, isiku läbivaatuse protokolle fototabelitega,

asitõendi vaatlusprotokolle, isikusamasuse tuvastamise protokolle, kahtlustatavana

kinnipidamise protokolli, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, isiku läbivaatuse protokolli ja R.S-i karistusregistri väljatrükki, asub alljärgnevale seisukohale.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi. Osutatud õigusnorm sätestab vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ning relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või

lõhkeainega ähvardades. Sätte sõnastuse kohaselt eeldab avaliku korra rikkumine obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas. Samuti on kohtupraktika kestvalt

seisukohal, et lisaks avalikule kohale tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada, millega

objektiivselt avalikku korda rikuti. Vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu.

Kujundades seisukohta KarS § 263 koosseisu realiseerimise osas, osutab kohus kannatanu A

Š ütlustele, milles viimane märgib, et oli 15.02.2013 öösel Tallinnas, Pärnu mnt ja Tondi

tänava kütusejaamas, kus oli ära joonud kaks kohvi ja peale mida väljus kauplusest, kui

märkas tema poole tulemas ühte meesterahvast, kelle käed olid selja taga ja nägu oli kuni

silmadeni kaetud heledat värvi rätikuga. Kõnealune meesterahvas oli keskmist kasvu,

ligikaudu 20-25 aastane, tugevama kehaehitusega ja tema mäletamist mööda kandis seljas midagi heledat. Meesterahvas küsis temalt aktsendita eesti keeles suitsu. Kauplusest väljudes

tahtis tema just hakata suitsetama ja seetõttu oli tal käes ise kokku rullitud sigaret. Veidi

eemalt nägi ta seismas kahte meesterahvast, kelledel olid käes pika teraga noad ja kellede nägu varjasid rätid kuni silmadeni. Kuna sel noormehel, kes temalt suitsu küsis olid käed selja taga, hakkas ta kartma, et järsku on temalgi nuga, mistõttu jooksis ta Pärnu maantee poole. Kuna oli hiline aeg, siis ühtegi inimest ega autot tänaval ei liikunud. Meesterahvad tulid talle järele ning jalutades tema järel küsisid eesti keeles temalt kogu selle aja suitsu. Viimaks võttis üks neist kinni tema kapuutsist, kuid tal õnnestus haardest pääseda ja ta läks kiirel sammul tankla ette tagasi. Jõudes tankla ette võttis üks neist meesterahvastest tal ühe käega kapuutsist kinni ja teises käes nägi ta pikka peenikese teraga nuga. Ta rabeles, et haardest lahti saada,

kuid meesterahvas hoidis tugevalt tema jope kapuutsist kinni ning teise käega, kus hoidis nuga, tegi ta ähvardavaid liigutusi, mis seisnes selles, et kord hoidis noormees kätt üleval, noa tera tema poole suunatud ja siis jälle hoidis kätt all, noa tera tema poole suunatud. Käe hoiak oli kanntanu hinnangul selline, nagu tahaks meesterahvas teda kohe noaga lüüa. Ta kartis oma

elu pärast väga. Kannatanule tundus nagu oleks meesterahvas tahtnud teda lüüa selja

piirkonda, mistõttu üritas ta enda selga vasaku käega kaitsta. Samal ajal meesterahvas, kes teda noaga ähvardas, ütles talle mitu korda eesti keeles, „Palun anna!“ Mida ta meesterahvale andma pidi, seda meesterahvas ei öelnud. Teised kaks meesterahvast olid ligikaudu 5 m eemal ja vaatasid kõike pealt. Õnneks väljus tanklast samal ajal üks meesterahvas, kes nende peale karjuma hakkas ja peale mida noormehed teisele poole Pärnu mnt ära jooksid. Veidi hiljem ütles tankla juures üks neiu talle, et tema käsi on verine. Siis märkas ta, et tema vasaku käe keskmisel sõrmel on lõikehaav. Tankla töötaja kutsus ta tagasi tanklasse ja kutsus välja politseipatrulli (tl 3-5).

Kannatanu A. Š Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloost nr XXX nähtuvalt diagnoositi A. Š

kolmanda sõrme lahtine haav, mida õmmeldi ning millised õmblused tuli patsiendil eemaldada 12-14 päeval perearsti vastuvõtul (tl 6).

4 Kannatanu läbivaatluse protokollist koos fototabeliga nähtub, et kannatanu A. Š vasaku käe

keskmine sõrm on sidemes, sideme alumise ääre juures on näha käes seljal naha pindmist vigastust. A. Š riidest jope vasaku küljetasku peal on veretaoline aine (tl 7-8).

Eelmärgitud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud kannatanul tervisekahjustuse esinemine.

Kohtu hinnangul tõendavad kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid sedagi, et kannatanu sai tervisekahjustuse just süüdistuses märgitud ajal, so 15.02.2013 ning kohas.

Sellisisulise seisukoha kujundamisel osutab kohus esmalt kannatanu enda ütlustele, mille

kohaselt sai ta tervisekahjustuse sõrmevigastuse näol just 15.02.2013 Favora tankla juures.

Sellist kannatanu versiooni kinnitab ka tunnistaja Sille Sepp, kes sarnaselt kannatanuga märgib, et 2013 veebruaris vist kella 22.00 paiku tuli nende tanklasse istuma ja sööma nende

tanklat tihedalt külastav meesklient, kes istus, sõi ja luges tanklas sees olles ajalehti.

Tunnistaja teab kõnealust meesklienti nägupidi – viimane on rahulik, normaalne ja vaikne venekeelne inimene. Mees oli tanklas olnud juba mitu tundi ja läks välja suitsu tegema. Tema nägi kõnealust isikut läbi kaamera, kui viimane suitsu tegi ja seejärel ta edasist ei jälginud.

Siis tuli aga üks võõras naine ja ütles, et väljas vehitakse ühte meest noaga. Ta ei läinud

toimunut vaatama, vaid helistas kohe oma mobiiltelefonilt politseisse, andes vahepeal oma telefoni ka võõrale naisele, et see saaks omakorda selgitada, mida ta nägi. Tema sai juhtunust teadlikuks läbi võõra naise ja meeskliendi sõnade ning meeskliendi verist kätt nähes. Võõras naine koos mehega läksid seejärel kohe minema, oma kontakte nad ei jätnud, politseid nad ära ei oodanud ja nendest inimestest tunnistaja midagi ei tea. Ta kuulis ka, et tankla uks avanes, mispeale jooksis ta kassasse ja nägi, et kolm noormeest seisavad tankla uksel seljaga tema poole ning seejärel panid nad kolmekesi jooksu Juurdeveo tänavale. Siis tuli tanklasse sisse seesama meesklient, kes oli eelnevalt seal söönud ja ajalehti lugenud ning tunnistaja nägi, et mehel on käsi verine ja verd tilkus põrandale. Tema kutsus kiirabi. Meesklient rääkis talle, et üks poiss lõi teda noaga; samuti rääkis ta, et noaga vehkinud poiss oli tahtnud temalt suitsu saada, tema aga ei andnud ja siis oli see poiss teda noaga löönud, samuti oli tahtnud poiss teda noaga külje pihta lüüa, kuid ta oli käe ette pannud (tl 31-33).

Lisaks kannatanu ja tunnistaja S. S ütlustele tõendavad kannatanu vigastuse saamist just süüdistuses märgitud kohas ja ajal asitõendi vaatlusprotokollid, kus ühel juhul oli vaatluse all

Tondi 6, Tallinn asuva Favora tankla videovalvesüsteemi salvestis kuupäevast 15.02.2013 ajavahemikust 00.31 kuni 00.36 ning teisel juhul juhtimiskeskuse telefoninumbrile 110 tehtud kõnesalvestis kuupäevast 15.02.2013 kell 00.37.08. Videosalvestise vaatlusprotokollist nähtub, et salvestise 4.24 minutil tuleb kannatanu kaamera

vaatevälja tankla uksepoolsest küljest. Kannatanu juurde lähenevad tunnistaja P ja kahtlustatav R.S. 04.30 minutil tõstab R.S oma parema käe sirgelt kõrgele üles, astub sammu tahapoole ja tõstab vasaku käe. Selle peale hakkab kannatanu kiiresti P st ja R.S-ist

eemale liikuma, hakates jooksma, ise üle õla P ja R.S-i jälgides. R.S liigub kiirel sammul kannatanule järele, kaamera vaateväljast ära, neile järgneb P . 05.03 minutil on näha, kuidas kannatanu on P ja R.S-ist eemal, jalutab tankimisautomaadi ümber ja suitsetab. Kannatanu liigub seejärel tankla ukse poole, R.S ja K liiguvad samuti tankla sissepääsu suunas. P liigub tankla nurga juurde. Kannatanu liigub tankla sissepääsu eest ära, suitsetab, liigub ringi, vaatab tankla sissepääsu suunas ja liigub tankimisautomaatide juurde suitsetades ja liigub vaateväljast ära. 05.26-5.58 minutil K ja R.S ajavad omavahel juttu, on liikunud tankla sissepääsu juurest ära, vaatavad tankla nurgal asuva P suunas. P liigub R.S-i ja K

suunas, kes on läinud kaamera vaateväljast ära tankla sissepääsu suunas. 06.15 minutil on näha, kuidas tankla sissepääsu juurest hakkab P jooksma risti üle kaamera vaatevälja selle vaateväljast ära. P le järgnevad kiiremal sammul R.S ja K . 06.30 minutil on P , R.S ja

K kaamera vaateväljast ära. 06.46 minutil tuleb tankla uksepoolsest küljest siniste

teksapükstega mees ja liigub kahtlustatava ja tunnistajatega ühte suunda risti üle kaamera

vaatevälja ära. 07.10 minutil järgneb sama koordinaatide pidi naine, kes samal ajal

liikumisega helistab. 07.23 minutil tuleb teksapükstega mees kaamera vaatevälja tagasi ja

liigub tankla ukse suunas, tema järel liiguvad kohe naine ja kannatanu, jäädes kaamera

vaatevälja seisma. 08.03 minutil kaamera salvestis lõppeb (tl 15-15 pö). Ka asitõendi

5

vaatlusprotokollist, kus vaadeldavaks oli kõnesalvestis, tuleneb, et kannatanu sai tervisekahjustuse just süüdistuses märgitud ajal ning kohas (t 17-18).

Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates õigesti ja kriminaaltoimiku materjalide kooskõlas olevalt sedastanud, et kannatanule tekitas tervisekahjustuse käevigastuse näol just süüdistatav. Lisaks eelnevalt kohtu osutatud tõenditele, tuleneb tunnistajate E. K , S. P ja süüdistatava

enda ütlustest, et süüdistuses märgitud kuupäeval ja ajal süüdistatav koos E. K ja S. P

Tondil asuva Favora tankla juures viibis. Samuti on kõik kolm osutatud isikut kinnitanud

seda, et tankla juures viibis kannatanu, kellega süüdistatav suitsu saamiseks kontakti otsis.

Kuigi tunnistajad E. K ja S. P , kellega süüdistatav tankla juures viibis on kohtueelsel

menetluse märkinud, et nad kumbki füüsilist kontakti kannatanu ja süüdistatava vahel ei

näinud, siis R.S-i poolt kannatanu ründamist tõendavad esmalt kannatanu ütlused, milles viimane üheselt viitab R.S-ile kui isikule, kes teda ründas. Teiseks on süüdistatav kohtueelsel menetlusel tunnistanud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, sh seda, et tema käes oli nuga, millega ta vehkis ning samuti on pidanud võimalikuks, et kannatanu sai

haava käele tema noaga vehkimisest (tl 41-43). Seega osutavad tõendid kogumis, et kannatanule tekitas vigastuse just R.S, millist veendumust süvendavad ka teised, kohtu poolt eelnevalt osutatud tõendid.

R.S-ile on esitatud süüdistus avaliku korra raskes rikkumises. Kohus märkis eelnevalt,

et kõnealuse süüteokoosseisu tõendamiseks tuleb tuvastada, et tegu oleks toime pandud

avalikus kohas. Käesoleval juhul on avalikuks kohaks loetud Tallinnas, Tondi tn 6 asuv tankla. Kohus nõustub täielikult sellega, et tanklat on võimalik lugeda avalikuks kohaks KarS § 263 tähenduses, kuna sinna on ligipääs kolmandatele, õigusrikkujaga mitteseotud isikutele. Täiendavalt tuleb vaatluse all oleva süüteokoosseisu inkrimineerimiseks tõendada, et sellega

häiriti juhuslike, ajasse mittepuutuvate isikute rahu. Võttes aluseks süüdistuse teksti, siis

sellest nähtuvalt on asjasse mittepuutuvateks isikuteks nimetatud tanklas viibinud hulka

inimesi, teiste seas tankla töötajat. Kuna kehtiv kohtupraktika nõuab KarS § 263 kohaldamiseks konkreetsete asjasse mittepuutuvate isikute tuvastamist, siis süüdistuses tehtud

viide pelgalt sellele, et tanklas viibis teo toimepanemise ajal hulk inimesi, kelle õigusrahu

rikuti, kuid kellede isikuid ei ole tuvastatud ega menetlusse kaasatud, KarS § 263 inkrimineerimist ei võimalda.

Süüdistuses on asjasse mittepuutuvaks isikuks loetud ka tanklatöötaja. Tanklatöötaja, menetlusesse tunnistajana kaasatud S. S ütluste kohaselt sai tema juhtunust teadlikuks läbi võõra naise ja meeskliendi sõnade ja meeskliendi verist kätt nähes (tl 32). Kohtu hinnangul tuleneb selliselt väljendatud ütlustest, et tanklatöötaja ise vahetult toimunud sündmust ei näinud ning tema tajus/nägi vaid toimunu tagajärgi. Sellega seonduvalt vajab märkimist, et avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ja seda teo

toimepanemise hetkel. Teole õigusliku hinnangu andmise aluseks ei saa olla kannatanu

teojärgne käitumine (RKKKo nr 3-1-1-15-07 p 13). Seda ning kriminaalmenetluse käigus

kogutud tõendikogumit silmas pidades asub kohus seisukohale, et käesoleva

kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud seda isikute ringi, keda oleks võimalik pidada

kolmandaks asjasse mittepuutuvaks isikuks, kelle õigusrahu rikuti KarS § 263 tähenduses. Sellesse ringi ei saa aga hõlmata R.S-iga ühes seltskonnas olnud E.K t ja S.P d, kes ei

olnud R.S-i suhtes kõrvalised isikud. Tõendikogum viitab küll sellele, et tanklast ärasõitnud naisja meesklient, kellede sekkumise tõttu süüdistatav oma õigusvastase tegevuse

kannatanu suhtes lõpetas, võisid vahetult pealt näha toimunud füüsilist konflikti, ent neid isikuid menetluse käigus tuvastatud ning menetlusse kaasatud ei ole, mistõttu ei ole tuvastatud

isikuid, kelle õigusrahu võidi rikkuda. See omakorda tähendab, et KarS § 263 inkrimineerimiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud ja seetõttu tuleb R.S süüdistuses KarS § 263 p-de 1 ja 3 järgi õigeks mõista. Kuna eelnevalt leidis kohtu hinnangul tuvastamist ja tõendamist R.S-i poolt tervisekahjustuse põhjustamine kannatanule, siis

leiab kohus, et R.S-i käitumine/tegevus tuleb kvalifitseerida süüdistatava olukorda raskendamata kehalise väärkohtlemisena, so KarS §-s 121 ettenähtud kuriteona, kuivõrd R.

6

R.S-i käitumises sisalduvad kogutud tõendite pinnalt eelmärgitud kuriteokoosseisu tunnused.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist. Seadusandja on KarS § 121 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht puudub ning kriminaalmenetluse

raames ei ole õnnestunud koguda tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks 2012 aasta

jooksul olnud legaalset sissetulekut. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile,

millest võiks kohus järeldada sissetuleku olemasolu. Süüdistatav küll selgitas, et ta töötab

mitteametlikult, kuid tööleping sõlmitakse alles järgmise kuu alguses. Seega ei ole

süüdistataval legaalse sissetuleku olemasolu tuvastatav. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus sellest, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada ning seda seisukohta süvendab

asjaolu, et ka väärteokorras määratud rahatrahvid on R.S jätnud tasumata. Seega

olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised

vahendid enda ülalpidamiseks ja ta pole likvideerinud eelnevaid õigusvastase käitumise

tagajärjel tekkinud rahalisi kohustusi, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 121 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemises,

leiab kohus kuriteoga tekitatud tervisekahjustuse ulatust ja teo tehiolusid, sh löökide arvu

arvestades, et süüdistatava süüd võiks hinnata mitte väga suureks. Seejuures mõjutab süü suurust see, et peale vigastuse tekitamist ei näidanud süüdistatav üles vähimatki inimlikkust kannatanu suhtes, vaid jooksis peale kõrvaliste isikute sekkumist konflikti ära. Peale nende

asjaolude osutab kohus sellele, et nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtus on süüdistatav

väljendanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus kriminaalasja läbivaatamisel ning arutamisel ei tuvastanud.

Karistuse määra valikul arvestab kohus inkrimineeritava süüteo puhul süüdistatava süü suurust, seda, et tegemist oli ühe episoodiga, mille tagajärjed ei olnud kuigi rasked, samuti

karistust kergendava asjaolu olemasolu, raskendavate asjaolude puudumist ning leiab, et süüdistatava süü on selline, mis tingib karistuse mõistmise sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd tegemist on ühe kuriteoga, siis leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse

võib jätta tingimisi kohaldamata. Kuna süüdistatav on kriminaalkorras varem karistamata, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja kriminaalhooldaja järelevalvet ja kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 sätteid ja katseaega seaduses sätestatud miinimumtähtajaga. Seejuures

selgitab kohus, et kui süüdistatav selle katseaja jooksul oma ellusuhtumist muuta ei suuda, kuulub mõistetav vangistus täitmisele pööramisele.

Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et

süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsja tasu kui sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest. Kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist on täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul eeldab kohus isiku tööle asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta,

et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud R.S-i enda vaba ja teadlik valik.

7

Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada

menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik