1-10-3742/68 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3742 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Artur PAASI

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Artur PAAS sünd. 30.03.1970, isikukood 37003305231, xxx xxx Karistuse kandmise algus 26.09.2011 ja 26.12.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta Artur PAAS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Artur Paasi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Artur Paas on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.02.2011

Karistusseadustiku (KarS) karistatud

§200 lg.2 p.7, 9 järgi ning KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud alates kinnipidamiskohta saabumisest.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samalaadseks, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana, läbis sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ning käinud tööotsingu töötubades. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas

17 484,09 €, vabanemisfondis on 196,62 €. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on ema, vend ja 2 poega, abikaasast on lahutatud. Lähedastega suhtleb kinnipeetav telefoni ja kirja teel. Kinnipeetav tunnistab kriminaalse suhtlusringkonna olemasolu, muuhulgas on ka kinnipeetava vend kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval ei ole motivatsiooni suhteid katkestada. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetavale määratud sõltuvusdiagnoos. Kuritegelikke hoiakuid ei ole kinnipeetav väljendanud, kuid vestluses ei ole kinnipeetav oma süüd tunnistanud. Varasemalt on olnud ühel korral kriminaalhooldusel, kus katseaeg kulges rahuldavalt. Kinnipeetava puhul ilmnevad uue kuriteo toimepanemise riskid juhul, kui ta jätkab alkoholi tarvitamist ja suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning ei suuda kontrollida oma emotsioone. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema ja vend, kinnipeetaval on ka 2 poega, kes elavad koos emaga. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime koos vennaga. Kinnipeetava sõpruskonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav on kaaslaste poolt mõjutatav ja liigse alkoholi tarvitamise tagajärjel kaob reaalne mõtlemine koos vastutustunde ja otsustusvõimega, esineb impulsiivset käitumist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda xxx, eluase kuulub kinnipeetavale endale. Korter on rahuldavas seisus ja käesoleval ajal elektrivarustuseta, kuna seisab pikemat aega tühjana. Ema andis

kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Edaspidised kulud seoses korteriga tuleb tasuda kinnipeetaval endal. Kinnipeetava ema on pensionär, kuid töötab täiskohaga, vend on hõivatud juhutöödega. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht, tal on võlgnevused kohtutäituritele.

Kinnipeetaval on seoses sõltuvusdiagnoosiga soovitav otsida abi spetsialistidelt.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 6 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Artur Paas taotles

maakohtu istungil enda vabastamist, kuna soovib

asuda tööle ja lapsi näha.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, i abi oma kirjalikus

arvamuses toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Käesoleval ajal puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline suhteliselt pika katseaja (kuni 26.12.2014) läbida nõuetekohaselt ja ei pane kehtival katseajal toime uusi kuritegusid.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama talle endale kuuluvasse korterisse. Kõik kulud seoses korteriga tuleb sel juhul kanda kinnipeetaval endal. Asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetavale oleks vabanemise korral garanteeritud töökoht koos legaalse regulaarse sissetulekuga. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et soovib tööle asuda endisesse töökohta, kuid tõendeid selle töökoha olemasolu ja kinnipeetavale garanteerituse kohta ei ole kinnipeetav esitanud.

Lisaks sellele on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 17 484,

09 €. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on olemas reaalne oht, et majandusliku olukorra parendamiseks võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Maakohus leiab ka, et üksi elama asumine ei soodusta katseajal resotsialiseerumist, võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski ning katseaja nõuete rikkumist.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda vaid kriminaalse taustaga tuttavad, samuti on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava vend.

Samas iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei soovi neid suhteid katkestada.

Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetavale määratud sõltuvusdiagnoos. Maakohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetav asub elama üksinda, suhtlema endiselt kriminaalkorras karistatud isikutega ja tarvitama alkoholi, on olemas oht, et pannakse taas toime uued kuriteod.

Sotsiaalprogrammide läbimise, soovi asuda tööle ja suhelda oma lastega peab maakohus positiivseteks, kuid vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve kohaldamine piirab kinnipeetava elu suurel määral ja arvestades käesolevas kohtumääruses ülaltoodut, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine ei ole põhjendatud ning oleks ennatlik.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik