1-11-13260/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-13260 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.M

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.M

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 24.01.2012 ja 25.02.2015 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta F.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.M

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enn

e tähtaega vabastamiseks.

F.M on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.01.2012 Karistusseadustiku (KarS) karistatud kohaldamisega §121 järgi ning KarS §65 lg.1 vangistusega 3 aastat . 1 kuu 1 päev alates 24.01.2012

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglakaristust kannab esimest

korda. Praegu kannab karistust vanglas toimepandud kuriteo eest. Kuritegude

dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on rikkunud katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja jätnud tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kinnipeetav on lõpetanud vanglas 10 klassi, osales tugigrupis xxx rogrammid xxx ja xxx , läbis sotsiaalp

, läbis elektriku 80-tunnised kursused ning töötab majandustöödel. Kinnipeetava käitumine on olnud

eeskuju Vabaduses oli kinnipeetav lik, ta on käinud neli korda kodukülastusel.

2

vanemate ülalpidamisel, vabanedes on majanduslik toetus mõlema vanaema poolt

olemas. Vabanemise korral plaanib kinnipeetav asuda edasi õppima xxx.

Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 4646,59 €. Kinnipeetava

lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, 3 venda ja vanaema, suhted on head ja toetavad. Vangistuses on kinnipeetavale pandud xxx diagnoos xxx. Kinnipeetav on

paigutatud vangla xxx. Samuti on kinnipeetav tarvitanud kanepit, amfetamiini,

ecstasyt, kokaiini ja LSD-d. Psühhiaater on kinnipeetava hinnanud juhutarvitajaks. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud, ta saab aru, et enamik inimesi on

seaduskuulekad. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetav elas kuni vangistuseni xxx koos ema, kasuisa ja 3 noorema vennaga. Oma bioloogilise isaga

suhtleb kinnipeetav minimaalselt, kuid isapoolne suguvõsa on kinnipeetavat alati

toetanud. Peale vabanemist on xxx nõus kinnipeetava sinna õppima võtma. Kinnipeetava kohta koostatud kohtueelsetest ettekannetest nähtub, et kinnipeetava ema ei ole alati suutnud tagada vajalikku järelevalvet poja tegevuste üle. Kooli iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval suur tähelepanuvajadus ja kes on mõjutatav,

oskab inimestega manipuleerida. Ema reageering kriitikale on sageli olnud

kinnipeetavat kaitsev ja õigustav. Sellise käitumisega on ema probleemide tunnistamise ja nendele õigeaegse lahenduse otsimise asemel pärssinud kinnipeetavas vastutustundliku käitumise ja seaduskuulekate väärtushinnangute kujunemist. Ka xxx

sotsiaalpedagoog on kinnitanud, et selles perekonnas on varem olnud palju kasvatuslikke puudujääke, kuid nüüdseks on kinnipeetava ema senistest kogemustest õppinud nin otsiaalpedagoog tunneb muret eelkõige g kasvatusmeetodeid muutnud. S just seltskonna pärast, kellega kinnipeetav vabanedes suhtlema hakkab. Kinnipeetava

ema sõnade kohaselt on kinnipeetav vanglas muutunud täiskasvanulikumaks ja muutunud on ka tema väärtushinnangud. Ka vanaema usub kinnipeetava muutumisse

ja nõustus kinnipeetava võtma elama enda juurde. Vabanemise korral soovibki kinnipeetav asuda elama vanaema juurde, kes elab xxx xxx. Vanaema on ja töötab

andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vanaema korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise

tingimustele. Kinnipeetavale on elektroonilise järelevalvega seotud piiranguid ja

kohustusi tutvustatud. Kinnipeetava varasemad katseaja tulemused on olnud

mitterahuldavad. Kinnipeetav

rikkus

katseajal

viibides

korduvalt

registreerimiskohustust, hulkus ringi ega püsinud kodus. Kinnipeetav ei asunud üldkasulikku tööd tegema õigeaegselt, ajakava ei järginud. Kinnipeetav on katseajal

toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetav allub sõprade negatiivsetele mõjutustele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda ja väärteokorras 14 korda.

Maakohtu istung

Kinnipeetav F.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist ning seletas, et

ta tõepoolest ei tea ja ei oska öelda, mis vabaduses saama hakkab.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus i abi seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 9 kuud.

3

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kuus korda ja reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab

kinnipeetav karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud nii vangistusega tingimisi kui ka üldkasuliku tööga. Kõik

kat

seajad möödusid ebarahuldavalt – kinnipeetav rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning ei asunud üldkasuliku töö tunde tegema ajakava kohaselt tähtaegselt.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni väga pika katseaja lõpuni

(25.02.2015) suudab selle läbida nõuetekohaselt. Maakohus leiab ka, et isegi

elektrooniline järelevalve ei ole piisavaks vahendiks, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaema juurde xxx

.

Kriminaalhooldusametniku kir enne vangistust ei jalikust arvamusest nähtub, et suutnud isegi kinnipeetava ema tagada vajalikku järelvalvet ja poja seaduskuulekat käitumist. Ka sotsiaalpedagoog on leidnud, et muret hakkab tekitama eelkõige xxx

seltskond, kellega kinnipeetav hakkab taas vabanemise korral lävima. Seega langeb kinnipeetava vabanemisel tema vanaemale selline koormus ja talle pannakse sellised

kohustused, mis ei ole vanaemale jõukohased. Seega säilib oht, et ilma vajaliku koduse kontrolli ja järelevalveta võib kinnipeetav uuesti hakata elama endist elustiili ja toime panema uusi kuritegusid.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 4646,59 €. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava soovi asuda õppima peab maakohus küll positiivseks, kuid samal xxx ajal on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja materiaalse olukorra parendamiseks võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid. Varasemalt on kinnipeetav korduvalt toime pannud eelkõige varavastaseid kuritegusid.

Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt

on kinnipeetavale pandud xxx diagnoos ning ta allub sõprade negatiivsetele

mõjutustele. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammide xxx ja xxx

läbimise eest, kuid leiab, et nendes saadud teadmiste kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Samuti on tal karistuse kandmise jätkamisel vanglas võimalik jätkata õpinguid ja töötamist, mis hilisemal vabanemisel tagavad paremad võimalused tööturul.

4

Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et tegemist on vaid 19-aastase noore inimesega, kes on juba kuus korda kriminaalkorras karistatud ja viimase kuriteo pani ta toime vanglas karistust kandes. Eeltoodu näitab selgelt, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning eirab ühiskonnas kehtestatud

reegleid isegi vanglas. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Olukorras, kus

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani

korduvalt toime kuriteod ja sooritas neid ka vangistuses olles, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et

süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik