1-13-7666/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

29. augustil 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-7666 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

A.M süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav A.M

elukoht: XXX: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda – viimati Viru Maakohtu 14.09.2006. a otsusega KarS § 215 lg 2 p 3 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.M eelvangistuses viibitud aeg 28-29.08.2013, s.o 2 ( ) päeva, A.M poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 kaks ( ) kuud ja 28 ( ) päeva vangistust. kolm kakskümmend kaheksa

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.M 18 ( ) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kaheksateist

täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas XXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.M-ilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o (kakssada nelikümmend) eurot ja kaitsjale makstud tasu (kuuskümmend neli) eurot senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kolmsada neli) eurot senti

tasumisele ositi (kaheksa) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on A.M kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kolmkümmend kaheksa) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Juhul, kui A.M ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

A.M süüdistatakse selles, et tema 28.08.2013 kella 23.32 paiku Tartumaal Laeva vallas Kärevere – Kärkna tee 1,5. km-l juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani A.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.M-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.M eelvangistuses viibitud aeg 28- 29.08.2013, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.M

18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg

1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.M süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, kokku 64.80 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 8 kuu jooksul, kuna pärast kohtutäituri poolt kinnipeetavaid summasid jääb talle elamiseks ca 300 eurot. Kohus leiab, et A.M taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu.

A.M-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 8 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik