1-04-287/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-04-287

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. juuli 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.L-i (P.L) kaitsja

Artur Pärnoja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 29. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.L-i kaitsja Artur Pärnoja esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega KarS § P.L

200 lg 2 p 2, 4, 7; § 263 p 1, 4 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat 4 kuud ja 1 päev. Karistuse kandmise algus on 27.06.2012 ja lõpp 28.10.2015. 2.

tingimisi enne tähtaega

Viru Maakohtu 29.07.2013 määrusega jäeti P.L

vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.

ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega

Maakohus leidis, et süüdimõistetu P.L

elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht garanteeritud, kuid puudub kindel töökoht ning tasumata võlanõudeid on 1332,57 eurot. Isiku riskiv ja hoolimatu elustiil peegeldub kinnipeetava toimepandud kuriteost ning katseajal toime pandud uuest kuriteost.

3.1. Samuti leidis maakohus, et see, kui isik kohtueelses menetluses palus luba Eestist kolmeks kuuks lahkuda ning tagasi tuli alles seitsme aasta pärast, leidmata kogu selle aja jooksul kas isiklikult või lähedaste kaudu võimalust teavitada menetlejat ilmumise takistustest, näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest nõuetekohaselt kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. P.L-i sõnul elab tema elukaaslane Inglismaal, kuid ta hakkab temal Eestis külas käima. Kohtul puudus tulenevalt P.L-i varasemast käitumisest veendumus, et kinnipeetav ei lahku Eesti Vabariigist enne katseaja lõppu ning et ta suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, mis tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks kuni 27.02.2015, nõuetekohaselt läbida.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. lepinguline kaitsja A. Pärnoja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P.L-i P.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, tema allutamisega kohtu poolt määratavaks ajaks kriminaalhooldusele.

5. Ringkonnakohus tegi 21.08.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.08.2013. Määratud tähtajaks pooled ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et P.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on P.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

6.1 Määrusekaebuses P.L-i osas esitatud asjaolud ei ajenda ringkonnakohut siiski asuma maakohtust erinevale arvamusele P.L-i võimaliku ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuses. Asjaolu, et Viru Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei saa olla kohtu jaoks siduv. Samuti ei saa tema vabastamise aluseks olla määruskaebuses rõhutatud terviseprobleemid ja suur töökogemus erinevatel töökohtadel. Määruskaebuses on rõhutatud P.L-i positiivset käitumist viimastel aastatel, sealhulgas vangistusasutuses ning seda tunnustab ka ringkonnakohus. Ometigi ei saa viimatinimetatud asjaolu olla automaatselt määravaks P.L-i vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel.

7.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui isik kohtueelses menetluses palus luba Eestist kolmeks kuuks lahkuda ning tagasi tuli alles seitsme aasta pärast, leidmata kogu selle aja jooksul kas isiklikult või lähedaste kaudu võimalust teavitada menetlejat ilmumise takistustest, näitab see asjaolu ilmselgelt isiku eiravat suhtumist seaduskuulekusse ja vabariigis kehtivasse õiguskorda. P.L-i isiku ennetähtaegne vabastamine teda iseloomustavate asja materjalide põhjal oleks käesoleval juhul ennatlik. Riik peab andma siiski kindla signaali karistuse kandmise vääramatusega seoses P.L-i suguste käitumishoiakutega isikutele. Väheoluline pole P.L-i puhul see, et tegemist oli aktiivselt vägivallakuritegudele orienteeritud isikuga.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et reeglina tulebki süüdimõistetul karistus lõpuni kanda ning üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Tähtaegseks vabanemiseks on süüdimõistetul oluline selle aja jooksul oma käitumise ja hoiakute muutumisega vangistuses edasi tegeleda, et luua eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ja saavutada määruskaebuses nimetatud eesmärk oma elu parandamiseks.

8.1 Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et vangistuse viibides distsiplineeritult käitumine ja soov vabanedes õiguskuulekalt elada on üksnes ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduseks. Vangistusest ennetähtaegselt vabastatud saada on süüdimõistetu privileeg, mitte õigus. Käesolevaks ajaks pole P.L mõistetud karistusest veel ära kandnud isegi 2 aastat vangistust. 9.

tuleb jätta vangistusest tingimisi

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P.L

ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja tema kaitsja A. Pärnoja esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau