1-13-36/63 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-13-36 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. juuli 2013 määrus süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitry Serukhini (Serukhin) kaitsja advokaat Mihkel Gaveri määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 328 lg 1 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 4 ringkonnakohus määras:

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. juuli 2013 määrus osas, millega kohaldati süüdimõistetu Dmitry Serukhini suhtes tõkendina vahistamist.

2. Saata Dmitry Serukhini vahistamise küsimus tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, advokaat Mihkel Gaverile tema poolt Dmitry Serukhinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Jätta kaitsja tasu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega tunnistati lühimenetluse korras Dmitry Serukhin süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, § 214 lg 2 p 1 ja 4, § 266 lg 1 ning § 200 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 2 aasta ja 8-kuulise vangistusega, mida ei pööratud täitmisele tingimusel, et

D. Serukhin ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kontrollnõudeid.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekandega 16.07.2013 täitmiskohtunikule ettepaneku pöörata Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega D. Serukhinile mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.

3.

D. Serukhin ei ilmunud 26.07.2013 maakohtu istungile ning kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde, taotledes D. Serukhin vahistamist.

4. Tartu Maakohus tegi 26.07.2013 määruse, millega kuulutas

D. Serukhini tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist.

5.

D. Serukhini kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.07.2013 määruse tühistamist ja D. Serukhini vahi alt vabastamist. Määruskaebuse kohaselt pole täidetud KrMS § 429 lg 1 eeldused D. Serukhini vahistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb D. Serukhini suhtes vahistamise kohaldamise osas tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

KrMS § 429 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

KrMS § 429 lg 3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel KrMS §-de 131–136 sätteid.

KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse ka prokurör, välja arvatud § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, vahistades D. Serukhini ilma prokuröri vastavasisulise taotluse ja menetlusest osavõtuta.

7.1 KrMS § 432 lg 3 kohaselt tuleb täitmiskohtunikul süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimuste lahendamise juurde kutsuda prokurör ja ära kuulata tema arvamus ning KrMS § 131 lg 2 ja § 136 annavad vahistamismenetluses võimuvolitused prokuratuurile, samas kui kriminaalhooldusametnik ei ole KrMS § 16-17 kohaselt vaadeldav kohtumenetluse poolena. Sellest lähtuvalt tuleb KrMS § 429 lg-s 1 ja 3 sätestatud vahistamiskorda tõlgendada nii, et kriminaalhooldusametnikul on õigus küll taotleda vahistamismenetluse algatamist, kuid vastavasisulise taotluse peab täitmiskohtunikule esitama ka prokurör. Seega ei ole KrMS §

429 alusel vahistamise kohaldamine ilma prokuröri osavõtuta menetlusest lubatud. Prokuröri menetluses osalemise nõue on ühtlasi põhjendatav vahistamismääruse võimaliku vaidlustamise vajadusega, kuna kriminaalhooldusametnikul vastav pädevus puudub.

7.2 Kuna 26.07.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt prokurör istungil ei osalenud ja vahistamistaotlust ei esitanud, on D. Serukhini vahistamisel kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 4 järgi oluliselt rikutud.

8. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus eelmenetluses KrMS § 328 lg 1 p 2 ja §

339 lg 1 p 4 alusel maakohtu määruse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, saadab D. Serukhini vahistamise küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks ja vabastab

D. Serukhini vahi alt.

9.

D. Serukhini kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

9.1 Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt D. Serukhinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2 tundi põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vastavuses RÕS §-st

22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.

9.2 Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat M. Gaverile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 1 jätab vastava menetluskulu määruskaebemenetluses maakohtu määruse tühistamise tõttu riigi kanda.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma