1-12-6944/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne nr 55191 ja Tartu Maakohtu 21. novembri 2012 pikendada määratud katseaega 6 otsuse täitmiseks KarS § 74 lg 4 alusel K.N-ile kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 20. november 2014. Täiendavad otsustused
Legislator headnote
AI generated1-12-6944/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-12-6944 (kohtueelses menetluses nr 12260102772)
Tartu Maakohtu 21. novembri 2012 otsus
K.N
karistamises KarS
§ 121 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldusametnik Kaja Lind Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu K.N (isikukood xxx; elukoht -
xxxx xxxxx xx-xx xxxxxxxxxxx )
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustus
1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne nr 55191 ja Tartu Maakohtu 21. novembri
2012 pikendada määratud katseaega 6 otsuse täitmiseks KarS § 74 lg 4 alusel K.N-ile kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 20. november 2014. Täiendavad otsustused
2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata
määruse koopia ja Tartu Vangla K.N-ile kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused
3. Selgitada, et - uskaebuse esitamisega
kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määr Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU
PÕHJENDUSED
1.
Asjaolud K.N Tartu Maakohtu 21. novembri 2012 otsusega KarS on süüdi mõistetud § 121 järgi ja karistatud vangistus ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning ega 3 kuud määratud katseaeg ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile
18 kuud . Tartu Maakohtu 21. mai 2013 määrusega määrati K.N-ile KarS 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on
r esitanud kriminaalhooldusseaduse (K HS) § 31 lg 2 kohaselt
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja K.N le ettekande käitumiskontrollile allutatud kohta. on K.N rikkunud 18.08.2013 kohtu poolt määratud Ettekandest nähtuvalt
lisakohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. 22.08.2013 laekus kriminaalhooldusametnikule Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna Sakala konstaablijaoskonna komissar Margus Mitilt märgukiri koos indikaatorvahendi kasutamise protokolliga kriminaalhooldusaluse K.N kohta. 18.08.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on tuvastatud K.N 18.08.2013 kell 19:41 ajal Viljandi linnas, Põhja pst 2A juures joobeseisund. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l kohta. K.N 22.08.2013 antud seletuse kohaselt tunnistab ta 18.08.2013 alkoholi tarvitamist kuna töökaaslased meelitasid teda alkoholi tarvitama. Hooldusalune avaldab juhtunu pärast siirast kahetsust. Karistusregistri teatis seisuga
23.08.2013 ei kajasta teavet selle kohta, et K.N on katseajal toime pannud õigusrikkumise. Isik on täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. K.N-iga on katseajal korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja kohustusest mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Hooldusalune on kinnitanud, et tema ei tarbi alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et es K.N poolt toime pandud lisakohustuse mitte tarbida alkoholi lähtud
katseajal rikkumisest, tuleb lugeda katseaeg isiku suhtes ebaõnnestunuks ning K.N suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud vastutustundetu. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada K.N-ile määratud katseaega 6 kuud.
2.
Kohtu põhjendused
KarS § 74 lg 4 või § 75 l
3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise g
või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).
Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).
KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande Erakorraline ettekanne karistusseadustikus sätestatud juhtudel.
sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmi
se või karistuse täitmisele pööramise kohta.
Vastavalt KarS § 74 lg le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei -
täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täienda t KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta vaid kohustusi vastaval - võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud, küll on aga rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. aitaks K.N Katseaja pikendamine ja kohustuste täitmise jätkamine vältida alkoholi tarbimist ja sellest tulenevate proble Karistuse eesmärgi emide tekkimist. saavutamiseks on vajalik ja põhjendatud pikendada KarS § 74 lg Tartu -le 4 alusel K.N-ile
Maakohtu 21. novembri 2012 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s. o katseaja lõpp
- tähtajaga 20. november 2014.
KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §
– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kalev Kuningas
Kohtunik