4-13-4138/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-13-4138

27. augustil 2013.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Margus Pihl, alaealise seadusliku esindaja Liina Vöörmann ja kaitsja adv.Paavo Paal osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

KK, ik XXX, Eesti kodanik, elukoht XXX; õpib XXX, varem väärteokorras 6 korda karistatud –

- väärteoasja LS § 201 lg.1, 223 lg.1, 224 lg.2 ja 236 lg.1 järgi leidis:

Vastavalt 21.05.2013.a. koostatud väärteoprotokollile nr.2302,13,004365 (AB

1312424), 29.03.2013.a. kell 05.56 Rahumäe tee Kalmistu bussipeatuse juures juhtis KK mootorsõidukit Seat Altea reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti ei kohandanud ta oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mistõttu sõitis teelt välja vastu liiklusmärgi posti ja vastu Rahumäe tee kalmistu aeda, põhjustades seega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Signaal, Rahumäe tee kalmistule ja AS-le Danske Bank Eesti filiaal ning ühele hauaplatsile. Samuti juhtis ta mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l, alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega

Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0031. Samuti lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina sellest politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. KK rikkus sellega LS § 90 lg.1 p.1, § 50 lg.3 p.1, § 69 lg.5 ja

§ 169 lg.5 sätteid, pannes toime LS § 201 lg.1, 223 lg.1, 224 lg.2 ja 236 lg.1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb karistuseks KKle LS § 201 lg.1, 223 lg.1, 224 lg.2 ja 236 lg.1 järgi põhikaristusena 12 päeva aresti.

Menetlusalune isik KK kohtuistungil kinnitas, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhiluba, samuti oli ta eelnevalt tarvitanud alkoholi, samuti põhjustas ta liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt ning ei teavitanud politseid liiklusõnnetusest. K.K tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja nõustus üldkasuliku töö tegemisega. Samal arvamusel oli seaduslik esindaja – ema LV. Kaitsja taotles samuti aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll ning liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid, milles on kirjeldatud teeolusid, sõiduki paiknemist ja tekitatud vigastusi.

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtmistulemusega, millest nähtub, et KK ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l.

- Ettekanne, mille kohaselt 29.03.2013 kell 06.20 toimetati politseijaoskonda KK,

VK ja HEK, kes olid kinni peetud Rahumäe tee – Tervise tee ristmikul, põgenesid avariisündmuskohalt Rahumäe tee kalmistult, sõiduk Seat XXX.

- Tunnistaja Tarmo Poola ütlustest nähtub, et 29.03.2013 oli ta autopatrullis, kui kella 06.02 ajal oli väljakutse Rahumäe teele, kus auto oli sõitnud kalmistu aia puruks. Sündmuskohal oli sõiduauto Seat XXX, mis oli avariiline ja asus kahe hauaplatsi peal, olles läbisõitnud aiast. Juhtimiskeskusest edastatud

tundemärkide alusel pidasid nad Rahumäe tee ja Tervise ristmikul kinni kolm alaealist isikut: KK, VK ja HEK. KK tunnistas, et tema juhtis avarii teinud sõidukit Seat ja tema käes olid ka sõidukivõtmed.

- AS Signaal ™ avaldus liikluskahju tekkimise kohta.

- Teade väärteomenetluse alustamise kohta, millest nähtub, et 29.03.2013 kell

05.56 toimus liiklusõnnetus Rahumäe tee bussipeatuse juures ning liiklusõnnetuses osalesid: KK (juht), sõiduk Seat Altea reg.märk XXX ning AS Signaal.

- Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt, millest nähtuvalt 29.03.2013 kell

06.46 paigutati hoiukohta Danske Bank AS Eesti filiaalile kuuluv Seat Altea reg.märk XXX, mida juhtis KK ja mis asus Rahumäe tee kalmistul. Kirjeldatakse ka sõiduauto vigastusi.

- Menetlusaluse isiku KK ütlustest nähtuvalt tarvitasid nad 28.03.2013 õhtul

Helen-Evaga alkoholi. Öösel võtsid nad HE kasuisa autovõtmed ja läksid kolmekesi sõitma. Algul sõitis HE, siis tema. Rahumäe kalmistu juures kaotas auto juhitavuse ja ta (KK) sõitis vastu kiviaeda ja põrkas surnuaeda. Kuna autot ei õnnestunud sealt välja tagurdada, otsustasid nad sündmuskohalt lahkuda.

Politsei autot nähes hakkasid nad jooksma, kui aga politsei auto nende kõrval seisma jäi, jäid ka nemad seisma. KK tunnistas oma süüd täielikult. Nimelt tunnistab ta, et sõitis autoga ilma, et tal oleks juhtimisõigust. Samuti tunnistab

KK, et ta oli ka joobes ja põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti lahkus ta sündmuskohalt ja ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid. KK kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult.

- Tunnistaja KK ütlustest nähtub, et 28.03.2013.a oli tema kasutütrel HEK külas sõbranna KK, kes pidi nende juurde ööseks jääma. Midagi halba ta karta ei osanud. 29.03.2013 hommikul kella 06.30 paiku ärgates ning aknal suitsu tehes ja kohvi juues märkas ta, et autot enam ei ole ja lapsi toas ka mitte, samuti olid kadunud võtmed tema jopetaskust. Ta helistas koheselt HE, kes teatas talle, et ta peab tulema politseisse, sest juhtus avarii tema tööautoga. Lapsed teadsid, et tema võtmeid võtta ei tohi.

- HEK ütluste kohaselt tarvitasid nad koos Kristiinaga 28.03.2013 õhtul alkoholi.

Kui kasuisa oli öösel magama jäänud, tekkis neil idee minna autoga Hiiu Grilli ning HE võttis kasuisa autovõtmed, teades, et ei tohi. Tema oli esimesena roolis. Tagasiteel tahtis aga K sõita. Kui nad olid natuke aega sõitnud, avastas ta, et nad on surnuaias. K sõitis nimelt vastu kivist seina, seejärel vajutas gaasi juurde, mille tagajärjel sõitis maha liiklusmärgi ja sõitis surnuaeda. Neil ei õnnestunud autot välja saada ja nad läksid ära, peagi pidas neid kinni politsei.

- V K ütluste kohaselt võttis E salaja oma kasuisalt autovõtmed ja tema läks igaks juhuks tüdrukutega kaasa, kes olid otsustanud Hiiu Grilli minna. Tagasiteel, kui roolis oli Kristiina, märkas ta Rahumäe surnuaia juures, et hoog on liiga suur kurvi jaoks, kuid oli liiga hilja enam midagi teha. Pärast õnnetust üritasid nad autot välja saada, mis ei õnnestunud. Seejärel lahkusid nad sündmuskohalt, et vältida probleemi. Liiklusõnnetuse põhjustamise ajal oli roolis KK. Liiklusõnnetuse põhjus oli alkoholijoove, kiirus ja oskamatus sõita, Kristiinal puudus juhtimisõigus.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on KK kuus väärteokaristust

Alkoholiseaduse ja Tubakaseaduse rikkumise eest, liiklusseaduse rikkumiste eest teda varem karistatud ei ole. Rahatrahvid on tasutud.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning KK süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimise õigust; ta tekitas liiklusnõuete rikkumisega teisele isikule varalise kahju; samuti juhtis ta mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, nimelt tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l; samuti jättis ta liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina liiklusõnnetusest politseile teatamata, kui teatamine oli kohustuslik. Tema käitumine sisaldab LS § 201 lg.1, 223 lg.1, 224 lg.2 ja 236 lg.1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. KK käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ning asjaolu, et kuigi KK pole varem karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest, on teda ometi karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, milline asjaolu ei ole aga mõjutanud KK edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja ta on taas toime pannud uued rikkumised, sedapuhku on ta oma õigusvastase käitumisega toime pannud teo, milles realiseerub koguni neli erinevat liiklussüüteokoosseisu, tuleb KK LS § 201 lg.1, 223 lg.1, 224 lg.2 ja 236 lg.1 rikkumiste eest mõista põhikaristusena arest. KK teod lähevad raskemaks. Käesoleval juhul oleks tema mõtlematu ja vastutustundetu käitumine võinud nii temale endale kui ka kaasliiklejatele kaasa tuua väga rasked tagajärjed, ta seadis oma käitumisega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Vähe sellest, et K puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ei pidanud ta paljuks ka veel alkoholitarvitanuna sõidukirooli istuda. Ja vaatamata oma kesistele sõidukijuhtimisoskustele ja üsnagi halbadele teeoludele (sõidutee oli kohati libe, järsk kurv), ei valinud ta õiget sõidukiirust. Lisaks, pärast õnnetust, ei teatanud ta liiklusõnnetusest politseisse ja lahkus ka veel sündmuskohalt. Seega KK käitumisega seoses antud väärtegude toimepanemise valguses ning tema varasemate väärteokaristuste pinnalt saab teha järelduse, et kergem karistus, s.o rahatrahv ei suuna teda õiguskuulekale teele, mistõttu vaid eelmistest karistusest (rahatrahvidest) raskema karistuse - aresti - mõistmine saab mõjutada teda käituma edaspidi seaduskuulekalt. KK on samuti alaealine, kes õpib ning ei oma sissetulekut ning tema varasemad rahatrahvid on ilmselt tasunud tema seaduslik esindaja, mistõttu K tema tegude tagajärjed senini ei ole ilmselt kohale jõudnud, mistõttu ta on jätkanud süütegude toimepanemist.

Menetlusalune isik nõustub üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et arest tuleb asendada üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on K.K nõusoleku andnud. Üldkasuliku töö tegemine peaks mõjutama K käituma edaspidi seaduskuulekalt.

Karistuseks mõistab kohus KK aresti, millise asendab üldkasuliku tööga, mistõttu mingeid muid kulusid seoses tema poolt toime pandud väärtegudega tasuda ei tule (rahatrahvi), samuti ei ole tegemist esmase rikkumisega, mistõttu on põhjendatud KK välja mõista menetluskulu täies ulatuses.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, 63, KrMS § 175, 180, V™S § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada LS § 201 lg.1, LS § 223 lg.1, LS § 224 lg.2 ja LS § 236 lg.1 järgi KK ning mõista KarS § 63 lg.1 alusel põhikaristuseks arest 7 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 7 päeva üldkasuliku tööga 14 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata KK üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla (Tallinn, Rahumäe tee 6, tel.6124962).

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Välja mõista KK , temal küllaldaste vahendite puudumisel - tema emalt L V , riigieelarve tuludesse menetluskulud - kaitsjatasu 129,60 eurot.

Menetluskulu tasuda kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „KK, 4-13-4138, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: