1-13-1431/25 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-1431 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1431 (09250100885) Kohtunik Kohtunik Piia Jaaksoo

Kriminaalasi K.U

Marjanne süüdistus KarS § 281 lg 1, § 209 lg 1 järgi, Lõps süüdistus KarS § järgi

281 lg 1

Prokurör Kaitsjad Indrek Kalda

K.U kaitsja advokaat Peep Rajavere

, Marjanne Lõps kaitsja advokaat Vahur Krinal

Süüdistatavad K.U – elukoht *, ik XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, * töökoht

Marjanne Lõps elukoht *, ik 45208084713, * kodanik, – *haridus, emakeel * keel, *, * töökoht

Taotlus

Prokurör taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Indrek Kalda K.U ja Marjanne Lõps KrMS § 202 alusel suhtes

Kohtuistungi toimumise aeg

26. august 2013, Haapsalus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3 alusel kriminaalmenetlus K.U süüdistuses KarS § § järgi

281 lg 1, 209 lg 1 ning:

1.1. panna K.U-le kohustuseks

25. veebruariks 2014.a:

1.1.1. ha 80

te (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd; 1.1.2 eurot .

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 6391 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks)

16 senti kannatanu esindaja J K arvele * *; 1.1.3.hüvitada kriminaalmenetluse kulu 509 eurot 25 senti. (viissada üheksa)

1.2. Kui K.U -1.1.3) pandud ei täida talle käesoleva määruse punktis 1.1 (alapunktides 1.1.1 kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

2.Lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, Marjanne Lõps 3, lg 3 alusel kriminaalmenetlus

süüdistuses KarS § järgi 281 lg 1 ning :

1-13-1431 2 2.1

25. veebruariks 2014.a: .panna `ile kohustuseks Marjanne Lõps 2.1.1.teha 50

(viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd; 2.1.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulu 404 eurot 61 senti (nelisada neli) .

2.3.Kui

-2.1.2 Marjanne Lõps ei täida talle käesoleva määruse punktis 2.1 (alapunktides 2.1.1 ) pandud kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

3. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbankpank, arveldusarvele nr le

17001577198 Nordea Bank, arveldusarvele nr 333416110002, viitenumber . 2800049696

Maksekorralduse selgitusse kirjutada

Haapsalu kohtumaja,

– määrus nr 1-13-1431, kriminaalmenetluse kulu. Kui tasujaks on teine isik, tuleb märkida isiku nimi, kelle eest tasutakse.

4. K.U-le, `le, kaitsjatele ja Saata kohtumääruse ärakiri M.Lõps`ile, kannatanu esindajale J. prokurörile. Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD Süüdistus

K.U-le

notarile on esitatud süüdistus selles, et tema esitas varalise kasu saamise eesmärgil ebaõigeid andmeid, mis seisnes selles, et 12.jaanuaril 2009.a notaribüroos * linnas asuvas E N

korteriomandi müügilepingu koostamisel esitas* notar E N teadvalt valeandmeid selle kohta, et

K.U on juba eelnevalt enne 12.01.2009.a L R Haapsalus N*-*kuulunud korteriomandi

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist tasunud ülekandega L R Hansapangas olevale arvelduskontole number * korteri ostusummast 50 000 krooni (3195.58 eurot), milline asjaolu ei vastanud tegelikkusele. K.U lubas L R korteri eest hiljemalt 12.veebruariks 2009.a tasuda samale kontole veel 100

000 krooni (6391.16 eurot), kuid kavatsus ja võimalus L R korteri eest ostusumma tasuda tal tegelikkuses puudus.

Talle esitatud valeandmete tulemusel koostas ja tõestas * notar E N 12.01.2009 notari ametitoimingute raamatu registri numbri *all korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu K.U ja L R esindaja Marjanne Lõpsi vahel, kuhu märgiti ülaltoodud asjaolud, mida nii K.U kui M L oma allkirjaga kinnitasid. K.U sai sel viisil Haapsalu linnas N * * asuva L R kinnistu, korteriomandi omanikuks ja –

kanti 19.jaanuaril 2009 Pärnu Maakohtu Lääne kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number * teise jakku korteriomandi ainuomanikuna ning kustutati senine kanne L R kohta. K.U jättis jätkuvalt korteri eest L R tasumata ning vaatamata 30.07.2009 * notar E N poolt

koostatud ja tõestatud L R avaldusele lepingust taganemise kohta, kuna K.U ei olnud ka selleks ajaks tasunud korteri ostuhinda 150 000 krooni, müüs 19.07.2010 nimetatud korteri 200000 krooni (12782.33 euro) eest R e. Sellise tegevusega pani K.U toime ebaõigete andmete esitamise notarile, s.o KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani K.U toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg

1 järgi.

Marjanne Lõpsile esitas on esitatud süüdistus selles, et tema notarile ebaõigeid andmeid, mis seisnes selles, et 12.jaanuaril 2009.a linnas P*asuvas E N notaribüroos korteriomandi müügilepingu koostamisel esitas * notar E N teadvalt valeandmed selle kohta, et K.U on juba eelnevalt enne 12.01.2009.a L R Haapsalus N *-* kuulunud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu

1-13-1431 3 sõlmimist tasunud ülekandega L R H olevale arvelduskontole number *korteri ostusummast 50 000 krooni (3195.58 eurot), milline asjaolu ei vastanud tegelikkusele. Marjanne Lõps esitas notarile E N L R poolt antud volituse väites, et tal on õigus esindada viimast korteriomandi müümisel ning korteriomandi müük on L R soov ning tahe ja esitas notar E Nteadvalt valeandmed selle kohta, et lepingu objektiks olev korter ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana, kuigi see oli registreeritud rahvastikuregistris L R elukohana.

Talle esitatud valeandmete tule * notar E N 12.01.2009 notari musel koostas ja tõestas

ametitoimingute raamatu registri numbri * all korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu K.U ja L R esindaja Marjanne Lõpsi vahel, kuhu märgiti ülaltoodud asjaolud, mida nii K.U

kui Marjanne Lõps oma allkirjaga kinnitasid. K.U sai sel viisil H linnas N * * asuva L R kinnistu, korteriomandi omanikuks ja kanti – 19.jaanuaril 2009 Pärnu Maakohtu Lääne kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number * teise jakku korteriomandi ainuomanikuna ning kustutati senine kanne L R kohta. Sellise tegevusega pani Marjanne Lõps toime ebaõigete andmete esitamise notarile, s.o KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PROKURÖRI TAOTLUS

Prokurör esitas 26. ljärgnevad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks 08.2013 kohtule al K.U ja M.Lõps suhtes

K.U süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et K.U on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse sisuliselt ühes teos, mis on kvalifitseeritud KarS eriosa kahe erineva paragrahvi järgi. Nii kelmus kui notarile valeandmete esitamine on teise astme kuriteod ning mõlema kuriteo puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust kolme aastani - kelmus puhul ning ühest kuust kahe aastani § 281 puhul.

Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2009.a jaanuaris, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aegneli ja pool aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur.

Tegemist on inimesega, kell -s ning el on kindel elukoht ning töökoht, töötades Sintra Grupp OÜ

omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kriminaalmenetluse kulud ning on olnud nõus hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. L R tekitati kuriteoga kahju 150 000 krooni. L R on käesolevaks ajaks surnud. L R pärija kannatanu

O T esindaja J 000 krooni ehk 6391,16 euro suuruses K on olnud nõus kahju hüvitamisega 100 summas kuue kuu jooksul, kui kriminaalasi lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumisega ning sel juhul ei soovi kriminaalas

ja menetlemist üldkorras.

Arvestades pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest ning kannatanu esindaja arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud. Seetõttu on võimalik K.U positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks teostada teatud arv tunde üldkasulikku tööd. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu:

1) Kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu kokku

0,45 eurot /II kd tl 240/,

2) kohtueelses menetluses /II kd tl 242-245/, kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest 192 eurot

3) 100,80 eurot kohtus eelistungil ja 216 eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kohtuistungil. Kokku on tekkinud menetluskulu 509,25 eurot.

1-13-1431 4 K.U-le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus.

Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub

avalik

menetlushuvi, e 202 lg 1,2, s eltoodu alusel ja juhindudes KrMS § ringkonnaprokurör taotle Pärnu Maakohtult: 1. ada kriminaalasjas menetlus Lõpet K.U suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.

Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata K.U-le kohustuseks 25.veebruariks 2014:

a) Teha 80 tundi üldkasulikku tööd,

b) Hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 6391,16 eurot kannatanu esindaja J Karveldu sarvele * - AS s.

c) hüvitada kriminaalmenetluse kulud 509,25 eurot.

Marjanne Lõpsi süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et Marjanne Lõps on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuserahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust kahe aastani.

Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2009.a jaanuaris, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aegneli ja pool aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Tegemist on inimesega, kellel on kindel elukoht ning töökoht, töötades H Ss ning omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kriminaalmenetluse kulud. L R tekitati kuriteoga kahju 150 000 krooni. L R on käesolevaks ajaks surnud. L R pärija kannatanu

O T esindaja J K on olnud nõus kahju hüvitamisega 100 000 krooni ehk 6391,16 euro suuruses summas kuue kuu jooksul, kui kriminaalasi lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumisega ning sel juhul ei soovi kriminaalasja menetlemist üldkorras. Kriminaalasjas on teine süüdistatav K.U avaldanud nõusolekut hüvitada kuriteoga tekitatud kahju kuue kuu jooksul.

Arvestades pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest ning kannatanu esindaja arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta

on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud.

Seetõttu on võimalik Marjanne Lõpsi positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks teostada teatud arv tunde üldkasulikku tööd. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu:

4) Kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu kokku

0,45 eurot /II kd tl 241 /,

5) 86,40 eurot kohtus eelistungil ja 317,76 eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kohtuistungil. Kokku on tekkinud menetluskulu 404,61 eurot.

Marjanne Lõpsile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus.

Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, e 202 lg 1,2, s eltoodu alusel ja juhindudes KrMS § ringkonnaprokurör taotle Pärnu Maakohtult:

1-13-1431 5

1. ada kriminaalasjas menetlus udub Lõpet Marjanne Lõpsi suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja pu avalik menetlushuvi. 2.

Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Marjanne Lõpsile kohustuseks 25.veebruariks 2014:

d)

Teha 50 tundi üldkasulikku tööd,

e) hüvitada kriminaalmenetluse kulud 404,61 eurot.

SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHT

K.U ja M.Lõps kohtuistungil ütlusi, et nõus menetluse lõpetamise andsid on

ga ja kohustuse

panemisega, kohustuse mittetäitm e tagajärjed on arusaadavad is , sama on nad oma allkirjadega kinnitanud ka kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlustel. KAITSJATE SEISUKOHT Kaitsjad toetasid kohtuistungil prokuröri esitatud taotlust, leidsid, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele K.U ja M.Lõps

suhtes vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on

teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud

endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi,

võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas.

KrMS § 202 lg 2 p sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri 1

taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks –

tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja punkti 3 kohaselt teha 10- 240 tundi üldkasulikku tööd Nimetatud § i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut . - kuud.

Kohus nõustub pro röri taotluses toodud põhjendustega ku kohustuse panemise kohta ja leiab, et kohustuse panemine

poolt on otstarbekas ja menetlus

– üldkausliku töö tegemine K.U ja M.Lõps

tuleb käesoleval juhul lõpetada e panemisega määratud tähtajaks õhjendatud kohustus , Samuti on p

kohustus, et süüdistatav K.U peab 25.veebruariks 2014 hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 6391,16 eurot. Menetluskulud.

Tl 240, 241 II kd on kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemisega tekkinud kulude arvestus,

mille kohaselt kai le P.Rajavere ja V.Krinal on koopiad kriminaaltoimikust, mille

tsjate üle antud tegemise kulu on olnud mõlemal puhul 0,45 eurot. Tl 243-245 II kd kohaselt on K.U 192 eurot ja kaitsjale P.Rajaverele makstud riigi õigusabi tasu tl 47-48 III kd kohaselt 100,80 eurot, tl 71-73 III kd kohaselt 216 eurot, kokku 508,80 eurot. T 55 III kd kohaselt on kaitsjale advokaat V.Krinal 86,40 l M.Lõps `ile makstud riigi õigusabi tasu eurot ja tl 69-70 kd kohaselt 317,76 eurot, kokku 404,16 eurot. III Seega K.U osas on kriminaalmenetluse kulud kokku 509,25 eurot, mis tuleb K.U

hüvitada ja osas on kriminaalmenetluse kulud kokku 404,61 eurot, mis tuleb `i

M.Lõps M.Lõps l hüvitada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 3, 4, § 385 p , § 408 lg 1 lg 2 p 1, 3, lg 10

kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus prokuröri taotlused kuuluvad rahuldamisele ja K.U ja M.Lõps lõpetamisele. suhtes

1-13-1431 6

/ Piia Jaaksoo Kohtunik