4-13-2051/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2013, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2051 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

N.V kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korr talituse akaitsebüroo liiklusjärelevalve vanemliiklusametniku Heiki Linduse 14.03.2013 otsusele nr 2402,13,000213 osaliseks tühistamiseks Menetlusalane isik

N.V, isikukood xxx, xxxx, esindaja advokaat Andi Tubin Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus

RESOLUTSIOON:

1. N.V kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Politsei-

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 14.03.2013 otsus nr 2402,13,000213

N.V kohta ja teha väärteoasjas uus otsus.

3. suhtes Euroopa Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus N.V Parlamendi ja Nõukogu 15.03.2006 määruse (EÜ) nr 561/2006 art 8 rikkumise ning LS §

249 lg 1 alusel karistamise osas. 4. TeeS § 40 Süüdi tunnistada N.V

1 lg 1 ja LS -t 1

238 järgi ning KarS § 63 lg koh

aldades mõista karistuseks TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

5. taotlus menetluskulude summas 414 eurot hüvitamiseks Rahuldada N.V osaliselt. Mõista riigi eelarvest N.V kasuks välja 207 eurot menetluskulude hüvitamiseks. Menetluskulu eurot jätta menetlusaluse isiku enda kanda. summa 207

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 14.03.2013 otsusega karistati N.V teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 145 trahviühikut, s.t 580 eurot. Otsuse kohaselt pani N.V väärteo toime 23.02.2013 Tallinn – Narva maantee 98 kilomeetril, juhtides mootorsõidukit , millega oli ühendatud järelhaagis. Lubatud 9 500 kg asemel oli veoki xxxx teise teljekoormus 9 795 kg ja autorongi tegelik mass 51 767 kg, ehkki lubatud oli 44 000 kg.

Lubatu polnud. Samuti ei st raskema veokiga võib sõita eriloaga, ent sellist luba N.V vastanud sõiduk gabariitide nõuetele. Lubatud autorongi suurima pikkuse 18 750 mm asemel, oli tegelik pikkus 19 270 mm. Peale selle rikkus menetlusalune isik kohustusliku puhkeperioodi, puhkeaja kest kuna 16.02.2013 oli regulaarse ööpäevase us nõutavast lühem kuni 2 tundi, s.t kohustuslik puhkas N.V 10,45 u ööpäeva puhkeperioodi 11 tundi asemel tundi.

Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 80 lg-s 2 ja majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodide 1109

(autorongi lubatud suurim tegelik

mass) ja 1102 (lubatud suurim pikkus) kohtuvälise nõudeid. Peale selle rikkus N.V menetleja hinnangul eelkirjeldatud teoga ka LS 34 lg-t 12 ja teedeja sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 5 lg s 1 ja § 7 lg - -s 1

sätestatud nõudeid. Oma käitumisega realiseeris N.V LS § s 238 sätestatud -

väärteokoosseisu. Kohustusliku ööpäevase puhkeperioodist mitte kinn pidades rikkus i

menetlusalune isik (edaspidi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 määrus) artiklit 8 ning realiseeris seeläbi LS § 249 lg s 1 sätestatud väärteokoosseisu. Otsuse

- kohaselt loeti väärteo toimepanemise tõendatuks lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

Raskendavad ja kergendavad asjaolud puudu d. - si Tulenevalt KarS § 63 lg st 1 ei määratud menetlusalusele isikule karistust LS § 238 ja § 249 lg 1 järgi.

2. lepinguline esindaja advokaat Andi Tubin esitas otsusele kaebuse, milles N.V

vaidlustab kohtuvälise menetleja 23.02.2013 otsuse ja palub tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p st 2 tühistada Politsei -

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

korr talituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 14.03.2013 akaitsebüroo liiklusjärelevalve

otsuse nr 2402,13,000213 töö ja puhkeaja rikkumise ning teerajatise püsivust ohustava - sõidukiga liiklemise osas ning teha uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Kaebuse kohasel on sõiduki koormuse mõõtmise metoodika kehtestatud Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga 2010), mille p 7.1 sätestab, nr 40 (Metoodika MM 02-

et sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Kaitsja märgib, et massimõõteseadme protokolli ning menetlusaluse isiku kinnituse kohaselt enne massimõõteseadme kasutamist kaldemõõdikut ei kasutatud. Kohtuväline menetleja on visuaalse hinnangu järgi tuvastanud piki ja ristikalde jäämise lubatud piiridesse -

(massimõõteseadme protokolli kohaselt alla 10%). Kaitsja seab eeltoodu kahtluse alla, tuginedes olulistele erinevustele massimõõteseadme protokollis väljatoodud veoki ja haagise vasaku ning parema kaalu lugemis: veoki telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus II on 1009 kg; veoki telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 311 kg; haagise I III

telje vasaku ning parema kaalu lugemi erinevus on 543 kg; haagise telje vasaku ning II parema kaalu lugemi erinevus on 116 kg; haagise telje vasaku ning parema kaalu lugemi III erinevus on 1144 kg. Kaitsjal on eeltoodud mõõtetulemustele tuginedes põhjendatud kahtlus, et tee pikija ristikalle ületasid lubatu (10%) piiri, millest on tulenenud ka erinevused kaalude lugemite vahel. Kaitsja arvates tekitab eeltoodu omakorda põhjendatud kahtluse nii sõiduki, kui haagise teljekoormuste ning autorongi kogumassi mõõtmistulemuste usaldusväärsuses ja täpsuses. Kaitsja on seisukohal, et põhjendatud kahtlus massi mõõtmise õigsuse osas tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kaebuses märgitakse, et m tööandja on eriluba vajavate vedude jaoks enetlusaluse isiku

taotlenud regulaarselt Maanteeametist veolubasid. Veoluba nr 1013050193 on väljastatud perioodiks 18.02.2013-22.02.2013. Veoluba nr 1013050444 on väljastatud perioodiks

25.02.2013-01.03.2013. Kaitsja leiab, et kuivõrd käesoleva kaebusega on nii sõiduki, kui haagise teljekoormuste ning autorongi kogumassi mõõtmistulemuste usaldusväärsus ja täpsus seatud kahtluse alla, siis ei ole

000 kg piiri tõendatud ka ilma veoloata sõiduks lubatud 44 ületamine dub LS § 34 lg 12 koosseis ning karistuse ning menetlusaluse isiku teos puu määramiseks TeeS § 40

lg 1 järgi puudub alus.

Menetlusalune isik ei nõustu, et ta on rikkunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EÜ) nr 561/2006 artiklit 8. Määruse artikli 8 lg

3 kohaselt võib ööpäevast

puhkeperioodi pikendada nii,

et tekib regulaarne iganädalane puhkeperiood või vähendatud iganädalane puhkeperiood. Määruse art

8 lg 4 järgi tohib juht kahe iganädalase ikli puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Määruse artikli 8 lg 6 järgi peab iganädalane puhkeperiood algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24 tunnise ajavahemiku lõppu. Kaebuses märgitakse

, et menetlusalune isik alustas iganädalast puhkeaega reedel, 15.02.2013 kell 23.05 puhkeaeg ja

lõppes esmaspäeval, 18.02.2013 kell 8.00 Määruses sätestatud lühendatud iganädalane . puhkeaeg on 24 tundi ja regulaarne 45 tundi, mis tunde arvestades on igati täidetud. Juht ei pea ööpäevast puhkeperioodi iganädalase puhkeperioodi sees esile tooma.

Kaitsja leiab, et esitatud rahatrahvi määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Otsuses märgitakse, et väärteod on toime pandud ühe teoga ning seetõttu määratakse KarS § 63 lg 1 karistus TeeS § 40 alusel

1 lg 1 järgi. Kaitsja arvates,

on otsuse tegemisel vääralt kohaldatud KarS § 63 lg äesolevas asjas ei saa asuda -t 1, sest k

seisukohale, et isik oleks toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Menetlusalusele isikule etteheidetavad teod, s.t sõiduki massi ja gabariitide suhte kehtestatud nõuete ja puhkeaja nõuete rikkumine ei saa toime panna ühe teoga. Kaitsja leiab, et väidetav töö ja puhkeaja rikkumine on aset leidnud 16.02.2013, eriloata sõit on aset leidnud - 23.02.2013. Seetõttu kohaldub KarS § 63 lg 3, mis sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Käesolevas asjas on karistus määratud mitte eraldi iga väärteo eest, vaid mitme teo eest. Kuid kuna eraldi ei ole karistusi välja toodud, siis puudub võimalus ka kontrollida seda, millise väärteo eest kui suur karistus on määratud. Kaitsja märgib, et s tiseeritud konkreetse teo karistust ning isuliselt on määratud liitkaristus, kuid ei ole konkre seetõttu pole ka võimalik hinnata seda, milline on olnud otsustaja hinnang konkreetsele teole.

Kaitsja palub kergendava asjaoluna arvesse võtta, et autorongi pikkus oli lubatust suurem, kuna sõidu ajal oli üks puu nihkunud tahapoole. Seega ei olnud tegemist tahtliku veoseveo nõuete rikkumisega, vaid tegemist võis olla ettevaatamatusega.

3. tleja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Kohtuväline mene kohtuvälise menetleja 14.03.2013 otsuse muutmata jätmist.

Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus, mõõtmistulemused on jälgitavad ning mõõtmisi on teostatud Politseiga nr 40 kehtestatud kooskõlas ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja sõiduki koormuse mõõtmise metoodikaga.

Kohtuvälise menetleja vastuses märgitakse, et massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kaalumiskoht nõuetekohane, s.t pikkija ristikalle alla 10% ja kaalu lugemite erinevuses pole midagi kahtlast ning see ei tulene teepinna lubatust suuremast kaldest.

Kohtuvälise menetleja leiab, et erinevus tuleneb koorma paigutusest ning koormaks oleva puid erikaalust. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et menetlusalune viibis kaalumise juures ja pretensioone tee kalde osas ei esitanud ning endapoolsetes ütlustes ta kinnitab, et laadis peale 50 tonnise koorma.

Kohtuvälise menetleja leiab, et kuigi menetlusaluse isiku tööandja on taotlenud veoluba väljastamist, ei olnud õigusrikkumise toimepanemise kuupäevaks nõuetekohast veoluba väljastatud ja seega ei olnud menetlusalusel isiku õigust tuvastatud kogumassiga liigelda. l

Kohtuvälise menetleja vastuses märgitakse, et väärteotoimikus olevatest tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on to

- Tulenevalt Euroopa ime pannud töö ja puhkeaja nõuete rikkumise. Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006 peab juht kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Regulaarne ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 11 tunnine puhkeperiood, lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9 tunnine, kuid mitte lühem, kui 11 tunnine puhkeperiood. Väärteotoimikus olevast digitaalse sõidumeeriku väljatrükist algas uus ööpäevane periood 15.02.2013 kell 9. menetlusaluse isiku 50, s.t. järgneva 24 tunni (ööpäeva) sees pidi juht tegema puhkeperioodi vähemalt 11 tundi, juht aga tegi 10.45 tundi 50. . Ööpäevase puhkeperioodi lõpp 16.02.2013 kell 9. Kohtuvälise menetleja

arvates ei ole menetlusalusel isikul lühendatud ööpäevase puhkeperioodi kasutamise õigust enam olnud, kuna ta oli kahe iganädalase puhkeperioodi vahel juba lubatud koguse vähendatud puhkeperioodid ära kasutanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetl -

- 1 tulenevalt uses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg st võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud - kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakatisebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 14.03.2013 otsuse (lk 9) N.V kohta, milles N.V-le heidetakse ette autorongi juhtimist, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormus ületas registreerimisel määratud väärtust, juhil ei olnud eriveose vedu luba, autorongi pikkus oli lubatust suurem ja autojuht rikkus regulaarse ööpäevase puhkeperioodi kestust. s Kohtuväline menetleja on otsuse märkinud tõenditeks lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku N.V ülekuulamise protokolli. Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja 14.03.2013 otsust osaliselt, s.t autorongi lubatud massi ületamise, eriloa puudumise ja puhkeaja nõuete rikkumise osas ja ei vaidlusta kohtuvälise menetleja otsust autorongi lubatud pikkuse rikkumise osas.

VTMS § § 61 lg -st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

- 2 tulenevalt hindab kohus st

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on N.V osaliselt põhjendatud.

5. TeeS § 40 Kohtuvälise menetleja otsusest tulenevalt karistati N.V lg 1 ja LS § 238 järgi. TeeS § 401

lg 1 näeb ette vastuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest. LS §

238 sätestab vastutuse mootorsõiduki poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumis

- e eest.

Kohus leiab, et N.V poolt juhitud autorongi massi mõõtmisel on kohtuväline menetleja järginud sõiduki mõõtmise metoodikat ja alusetu on kaitsja väide, et veoki ja haagise parema ja vasaku kaalu lugemi erinevus aagise teljekoormuse ning seab kahtluse alla sõiduki ja h

autorongi kogumassi mõõtmistulemuste usaldusväärsuse. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika on kehtestatud Politseinr 40, ja Piirivalve peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga mille p 7.1 sätestab, et sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik tuvastas visuaalselt, et teelõik, kus kaalumist teostati, - vastas sõiduki koormuse mõõtmise metoodika p s 7.1 kehtestatud nõuetele, s.t teelõik oli tasane ja tasapinna kalle oli alla 10%. Menetlejal ei tekkinud kahtlust, et teelõigu tasapinna kalle ületab lubatud näitu ja seetõttu ei pidanud ta vajalikuks tuvastada tee

tasapinnakalle muude vahenditega.

Samuti nähtub massimõõteseadme kasutamise protokollist, et kaalumiskoha pikija ristikalle oli alla 10%. Autorongi massi mõõtmise juures viibis k , kes ei esitanud vastuväiteid teepinna lubatust suurema kalde kohta Kohus a N.V nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaalu lugemite erinevus võis tuleneda koorma paigutusest. Seega kohus leiab, et massimõõteseadme kasutamise protokoll on usaldusväärne tõend. Tuginedes N.V ütlustele, et ta laadis peale 50-tonnise koorma (lk 33) ja massimõõteseadme kasutamise protokollile l tõendatuks oeb kohus , et K. Kirisi poolt juhitud autorongi mass ületas lubatud suurima massi.

6. heidetakse ette autorongi juhtimist eriluba omamata. N.V tunnistab oma N.V-le ütlustes (lk 33), et temal puudus 23.02.2013 luba eriveo teostamiseks.

Teedeja Sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 § 5 lg 1 kohaselt tohib eriveose vedu

teostada ainult loa olemasolul. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Kohus leiab, et nõue, mille kohaselt peab luba olema vedajal kaasa, on imperatiivne. Antud juhul on ka menetlusalune isik tunnistanud, et luba tal kaasas ei olnud. Seega leiab kohus, et menetlusalusel isikul ei olnud õigus teostada erivedu eriloal märgitud ulatuses. t

7. rikkus ööpäeva puhkeperioodi kestust ja Kohtuvälise menetleja otsuses leitakse, et N.V täitis sellega LS § 249 lg s 1 sätestatud koosseisu, mis sätestab vastutuse kehtestatust kuni -

kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt

. N.V andis puhkeperioodi rikkumise kohta järgmised ütlused , et ta läks 48 (lk 33) -tunnisele pausile ja ei osanud arvestada , et arvestatakse 9-tunnist pausi. gi

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et N.V rikkus ööpäevast puhkeperioodi kestust

ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15.03.2006 määrusega (EÜ ja reisijateveoga hõivatud ) nr 561/2006 kehtestatakse eeskirjad kaubasõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta. Määruse art 4 p „g“ sätestab, et regulaarne ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 11 tundi, mida võib jaotada kahte ossa, kusjuures esimene osa peab hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku. Määruse art 4 pi „h“ kohaselt on lühendatud ööpäevane puhkeperiood vähemalt 9 tundi, kuid lühem kui 11 tundi. ruse art 4 p- Mää st „h“ nähtuvalt on regulaarne iganädalane puhkeperiood vähemalt 45 tundi. Määruse art 8 p st 4 tulenevalt tohib juht kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta - maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi.

Digitaalse sõidumeeriku väljatrükist (lk 40) nähtub, et menetlusalune isik tegi esimese regulaarse iganädalase puhkeperioodi ajavahemikul 09.02.2013 kell 10.35 kuni 11.02.2013 kell 08.10. 16.02.2013 kell 09.50. Teine regulaarne iganädalane puhkeperiood algas N.V

Tulenevalt määruse art 8 p

4 oli N.V õigus kahe iganädalase perioodi vahel, s.t - st perioodil 11.02.2013 N.V

– 16.02.2013, võtta kolm lühendatud ööpäevast puhkeperioodi. alustas esimest regulaarsele iganädalasele puhkeperioodile järgnenud puhkust 11.02.2013 kell

21.30 ja lõpetas 12.02.2013 kell 08.10. Puhkuse kestuseks oli 10 tundi 40 minutit, mis vastab lühendatud ööpäevase puhkperioodi kestusele ja kasutas N.V ära esimest lühendatud seega ööpäevast puhkeperioodi.

1.15 lõppes 13.02.2013 Teine puhkeperiood algas 12.02.2013 kell 2 kell 06.40 ning jätkus samal kuupäeval alates kella 07.50 ja kestis kuni kella 18.00. Teise puhkeperioodi kogukestus moodustas 19 tundi 35 minutit, mis vastab regulaarse ööpäevase puhkeperioodi kestusele, kusjuures jagas N.V nimetatud puhkeperioodi kooskõlas määruse art 4 peks osaks. ga „g“ kah Kolmas puhkeperiood algas 13.02.2013 kell 22.24 ja lõppes 14.02.2013 kell 08.00, moodustades seega 9 tundi 36 minutit, mis vastab lühendatud ööpäeva puhkeperioodi kestusele ning sedasi kasu ära teist lühendatud ööpäevast tas N.V puhkeperioodi. Järgmine puhkeperiood algas 14.02.2013 kell 18.55 ja lõppes 15.02.2013 kell

08.00. Puhkeperioodi kestus oli 13 tundi 5 minutit, mis vastab regulaarse ööpäeva puhkeperioodi pikkusele. puhkeperioodi alustas N.V 15.02.2013 kell 23.05 ja see Järgmist

lõppes 16.02.2013 kell 09.50. Puhkeperioodi kestuseks oli 10 tundi 45 minutit, mis vastab lühendatud ööpäeva puhkeperioodile ja N.V ära kolmandat lühendatud ööpäevast kasutas

puhkeperioodi. Seega tegi N.V perioodil 11.02.2013 16.02.2013 kaks regulaarset –

ööpäevast puhkeperioodi kooskõlas määruse art 8 p kolm lühendatud ööpäevast ja -ga 4

puhkeperioodi ei ole ja rikkunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15.03.2006 määruse (EÜ) nr 561/2006 nõudeid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes -st 3 Politseija VTMS § 132 p tühistab kohus

Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 14.03.2013 otsuse väärteoasjas nr 2402,13,000213 osaliselt, s.t tunnistati süüdi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu osas, millega N.V 15.03.2006 määrusega (EÜ) nr 561/2006 art 8 rikkumises ja mõisteti karistus LS § 249 lg 1 alusel, ning lõpetab selles osas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8. rikkus oma käitumisega LS § 34 lg-t 12, Kohtuväline menetleja leidis otsuses, et N.V mille kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole teeseaduse § 35 lõike

2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Samuti on kohtuvälise menetleja otsuses viidatakse LS § rikutud normina

80 lgregistrimassi ja mis tahes le 1, millest tulenevalt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada telje koormus registriteljekoormust. das ka volitusnormi Liiklusseaduse § 80 sisaldab en määruse kohaldamiseks, kus on sätestatud mootorsõiduki massi ja teljenõuded. Kohtuväline menetleja märgib rikutud normina ka Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 Lisa 1 koodid 1109 (autorongi lubatud suurim tegelik mass) ja 1102 (lubatud suurim pikkus) ning Teedeja sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 § 5 lg 1 ja § 7 lg 1. Kohtuväline menetleja on otsuses väärteod kvalifitseerinud T § 40 S

1 lg 1 ja LS § 238 järgi.

TS § 401

lg 1 ormidele mit sätestab vastutuse n tevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel ja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni -

200 trahviühikut. LS § 238 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest näeb karistusena ette -

rahatrahvi

kuni 100 trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku puhul on N.V väärtegu õigesti kvalifitseeritud rikkumisteks T § 40 S

1 lg 1 ja LS § 238 järgi ning ta tuleb ka nende järgi süüdi tunnistada ning arvestades asjaolu, et kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod on sooritatud ühe teoga, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades T § 40 S lg 1 alusel, sest se b ette raskeima karistuse. e näe

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et N.V pani toime autorongi lubatud massi väärteo, mis näeb ette vastutuse

ületamise eest otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik ja eriloa puudumise eest paneb teo toime otseses tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.V ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et juhib (lk 33)

autorongi, mille tegelik mass ületas lubatud massi ja tal puudus eriluba. Samas arvestab kohus karistus

egae mõistmisel ka väärteo toimepanemise asjaolud väärteo toimepanemisele

eelneval päeval oli N.V juhitud autorongil eriluba olemas, väärteo toimepanemise päeval oli eriluba ka edasiseks tellitud. Kohtu arvates ei pannud N.V väärtegu, mis näeb ette vastutuse autorongi lubatud pikkuse ületamise eest tahtlikult, vaid ettevaatamatusest ja arvestab seda N.V süüd vähendavana asjaoluna.

N.V puhul ei esine süüd välistavad ning karistust raskendavad või kergendavad asjaolud.

Seega leiab kohus, pani toime koosseisupärase, õigusvastase teo ja on selle et N.V toimepanemises süüdi ning mõistab TS § § 40

1 lg 1 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 5

0 eurot.

0 trahviühiku ulatuses, s.o summas 20 Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning peaks motiveerima menetlusalust isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma.

9. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 181 kohaselt hüvitab menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik.

Kuna antud juhul lõpetatakse menetlus osaliselt, tuleb riigi kanda jätta menetluskulud selles osas, mis on tekkinud seoses selle osa menetlemisega, milles menetlus N.V suhtes lõpetatakse. Menetlusaluse isiku esindaja on kohtule esitanud advokaadibüroo Casus arve, mille kohaselt kandis N.V menetluskulud summas 414 eurot (koos käibemaksuga 20%). Kohus leiab, et kuna antud juhul on menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetatud ühe teo, s.t puhkeperioodi nõuete rikkumise osas ning lõpetamata jäetud teise teo osas, s.t autorongi l e osas, tuleb ubatud massi ja pikkuse ületamis pool menetluskuludest hüvitada riigil ja teine pool jääb isiku enda kanda. Seega tuleb menetluskulud summas 207 eurot hüvitada riigil ning summas 207 eurot jätta isiku enda kanda.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp