1-10-10250/111 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-10250

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

. augustil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-10250 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.U, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani taotlus ja määrata tema poolt E.U-le

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 97,56 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 81,30 16,26 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista E.U-lt kriminaalmenetluse kulud: 97,56

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

E.U tasuda kaitsjatasu jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast 97,56 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi E.U enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 15.06.2011 kohtuotsusega tunnistati E.U süüdi KarS § 19

9 lg 2 p 4,7,8 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastase vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2004.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 14 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 14 päeva vangistust.

Karistuse . algus 10.03.2010 ja lõpp 24.03.2015

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.07.2013.

Kinnipidamisasutusest

kinnipeetaval ei E.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ole distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav asub vabanemisel elama juurde elama lapsepõlvesõbra R.S. aadressil xxx. E.U lõpetas Murru vanglas 10 klassi, osalenud Ämari vanglas arvuti kursustel. On huvitatud enesetäiendamises. Vangistuses toetavad E.U erinevad isikud, sh ka kriminaalkorras karistatud. Viimasel vabaduses viibitud ajal majanduslik olukord oli halb ja tal ei olnud võimalik täita talle pandud lisakohustust hüvitada kuritegudega tekitatud kahju katseajal. Enne vangistust tegeles ka metsaveoga Eestist Soome, lepinguta. Kuna vabaduses viibitud aeg on olnud lühike, siis ametlik tööstaaž on väga väike (v.a. ). Kinnipeetaval on töökoht vabanemisel olemas, mida kinnitab xxx garantiikiri. Vanglas ei ole võimeline tööd tegema, kuna tal on xx xxx. Isiku suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku minevikuga inimesed, kellega on ta küll üritanud suhted katkestada, kuid edutult. Enamus kuritegusid toime pandud grupis, seega võib isik olla mõjutatav.

Kinnipeetava sõnul ei ole tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav on saanud kriminaalkorras karistada selle eest, et tarvitas vanglas viibimise ajal alkoholi.

Meditsiiniosakonna andmetel isiku alkoholitarvitamine iseärasuseta. Isik on kriminaalhoolduse all olles osalenud xxx, kuid kriminaalhooldusametniku hinnang läbimise kohta puudub. Kinnipeetava sõnul tarvitas kokaiini viimati 2010 (seega ajal, mil oli käitumiskontrolli all ja oli läbinud/läbimas ). E.U enda sõnul on ta korra süstinud n xxx arkootikumi. Ei oska nimetada konkreetseid põhjuseid, miks ta seda tegi. Karistusregistri andmetel on isikut karistatud vanglas narkootikumide tarvitamise eest. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole ta sõltlane. Riskivalemi hindamise tulemusena on E.U puhul uue mitte vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 52% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Viru Vangla toetab E.U ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama xx xx (xx) kuuluvasse majja aadressil xxx. Majas on 12 tuba, majas elavad alaliselt xx xx, ja lapsed (xx R.S. ja xx ). R.S.on nõus E.U tööle asumisega firmasse xxx. R.xx on xxx juhatuse liige. Antud asutuse poolt on esitatud vastav garantiikiri. R.xx avaldas soovi E.U vabaduses igakülgselt toetada. E.U on Sotsiaalkindlustusameti poolt tunnistatud xxx alates 28.09.2012 kuni 30.09.2014.

Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on 05.06.2013.a. seisuga E.U suhtes erinevate kohtutäiturite menetluses rahalisi nõudeid summas 2387.41 EUR- i. Viru Vangla andmetel on 27.05.2013.a. seisuga vabanemisfondi kogutud xxx EUR- i. E.U on karistatud kriminaalkorras kümnel korral erinevate kuritegude toimepanemise eest

(vargused, vägivallakuriteod, sõltuvusainete tarvitamine vanglates ja prostitutsiooni vahendamine).

3(4) Kriminaalhooldusele on E.U määratud ühel korral. 25.02.2008 Tartu Maakohtu määrusega nr. 1-08-1774 vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.03.2011. E.U täitis talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Katseajal (11.02.2010.a. ja 26.02.2010.a.) sooritas E.U uue kuriteo ning alates 10.03.2010.a.

viibis ta kinnipidamisasutuses. Harju Maakohtu 15.06.2011.a. kohtuotsusega mõisteti E.U-le liitkaristus. E.U kuriteoriskid on vägivalla kasutamine, sõltuvusainete tarvitamine, vahendustegevus ning varavastaste kuritegude toimepanemine. E.U poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, eriti kui ilmneb grupi mõju ning on tarvitatud alkoholi või narkootikume. Enamus kuritegusid on E.U pannud toime grupiviisiliselt. Vangla andmetel suhtleb E.U kirja teel nii vanglast vabanenud kui praegu vanglas viibivate isikutega (nii Viru vanglas, kui teistes vanglates viibivatega).

E.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Kaitsja toetab kaitsealust ja leiab, et Isikul ei ole vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud.

kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on puudega inimene, kasutab liikumiseks abivahendeid. Isikul on teda toetav isik, kes kindlustab vabaduses eluja töökohta. Need asjaolud kogumis annavad aluse lugeda isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks.

Prokurör kirjalikult ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, sest isik on varem kriminaalkorras korduvalt, 11 korda, karistatud. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise risk on 52 %. Isik oli 2008. a enne tähtaega vabastatud ja katseajal pani toime uue kuriteo, tekitades kannatanule märkimisväärset kahju.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestade

s prokuröri seisukohta, leiab, et E.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

E.U on 11 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. d, kuid on ka toime Enamus E.U poolt toimepandud kuriteod on varavastase pannud ka vägivallakuriteod, sõltuvusainete tarvitamist vanglates ja prostitutsiooni vahendamist.

Varasemalt on isikut 2008. on olnud kriminaalhooldusel, kuid ennetähtaegselt vabastatud ja ta

kandmata karistuse osa , kuna katseajal pani toime uue kuriteo, mille eest pöörati täitmisele kannabki praegu liitkaristust 5 aastat 14 päeva.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.U puhul ei ole täitnud eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks

- hoiduda uute kuritegude toimepanemisest teinud ei ole. Samuti tekkimisel eira näitab see, et võimaluse b ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

4(4)

Enne vangistust kinnipeetav tarvitas narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.U puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades E.U poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ei ole ) kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud peale vangistuse stamist kuid ei loobunud st ennetähtaegselt vaba

kuritegelikust käitumisest ja kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo ning kandmata karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.U-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korra käitumiskontrolli all viibinud ja kriminaalhooldaja kontrolli all mitmel korral kandnud vanglakaristust, nüüd alustab uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kinnipeetava vend on

kriminaalkorras karistatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus arvestab isiku terviseseisundit, mille kohta on kohtule esitatud meditsiinilised dokumendid lk 13-15 kohtutoimikus. Samas ei leia kohus, et nimetatud asjaolu, terviseseisundi halvenemine, omab olulist rolli uute kutritegude toimepanemise riski hindamisel. Nimetatud asjaolu ei ole nii kaalukas, mille tõttu saaks kohus jõuda veendumisele, et uute kuritegude toimepanemise risk on märkimisväärselt vähenenud. Isikul on küll xxx, tingitud kroonilisest haigusest. xxx raskendab xxx nõudvate kuritegude toimepanemist, kuid ei välista varavastaste kuritegude toimepanemist, mis ei ole xxx seotud ( näiteks kuritegelikul teel vara hoidmine).

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.U kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Harju Maakohtu 15.06.2011 tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu