1-12-4841/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-4841

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23

. augustil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4841 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu

tõlk Viktoria Vivtšaruk Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.L tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.L, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta N.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

taotlus ja määrata tema poolt N.L-ile

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 97,56 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 81,30 16,26 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista N.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 97,56 euro

t kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

N.L tasuda jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast kaitsjatasu 97,56 eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.06.2012 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1, §275, § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.11.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistuse 4 aastat vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise . algus 22.09.2009 ja lõpp 22.01.2014

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.07.2013.

Kinnipidamisasutusest N.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 39 korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi

haridust. Viljandi vanglas omandas ka eriala. müürsepa eriala ja Viru Vanglas viibides abiko Riigikeelt valdab B1 tasemel ning

on motiveeritud haridusteed jätkama. Vabaduses oli isiku sissetulekuks mitteametliku töö eest saadav tasu ja ema majanduslik toetus. Ametlikku sissetulekut ei ole kunagi omanud. N.L on motiveeritud töötama, mida ilmestab

ka töötamine vangistuse ajal majandustöödel. K

-raha andmetel (18.06.2013) N.L on

tasumata võlanõudeid 3144,32 euro ulatuses. Isik on varasemalt kuriteod (sh korduvalt röövimised) toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis näitab, et isiku toimetuleku oskus on puudulik. Kriminaalhooldusametniku sõnul on võimaliku vabanemise korral isiku ema nõus materiaalselt toetama. Isik on karistatud avalikus kohas joobes viibimise ja avaliku korras rikkumise eest. On kaldunud alkoholiga liialdama ning on andmeid, et varasemalt on ta liimi nuusutanud. N.L väidab, et tal ei ole probleemi alkoholi kuritarvitamisega. Samas varasemalt on 1 kord karistatud avaliku korra rikkumise eest alkoholi tõttu.

Eesmärkide saavutamiseks on kasutanud vägivalda korduvalt ning selleks seisneb ka tema

ohtlikkus. Toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna puuduvad elukogemused Väärtegusid on sooritanud viiel korral. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Vanglakaristust kandes isik osales riigikeele kursustel perioodil 15.08.2012-12.12.2012, omandas IVKHK abikoka eriala 2012/2013, osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine" 11.07.2012-12.11.2012 ning on olnud hõivatud tööga alates 15.06.2012-28.05.2013 Peale seda isik on osalenud muusika- ja kunstiringis 2012/2013.

Viru Vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55% (keskmine risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% (kõrge risk). Tulenevalt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgest protsendist ei toeta Viru vangla N.L vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda koos õe

alaealiste lastega ja emaga aadressile xxx. Tegu on kahetoalise üürikorteriga. Vestlusest

kinnipeetava emaga selgus, et N.L omab põhiharidust ja töökogusmust juhutöödel. Vabanemisjärgselt isikul garanteeritud töökoht puudub. Toimunud vestluse järgi ema on valmis

ennetähtaegse vabanemise korral poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Elamisloakaart, kehtivusega 13.10.2011 - 12.10.2013.

Positiivne asjaolu on see, et isikul on toetavad suhted perekonnaga. Olemas elukoht peale vangistust, materiaalne toetus ema poolt.

3(4)

Karistusregistri järgi N.L oli ühel korral väärteokorras Alkoholiseaduse alusel

karistatud. Kinnipeetava ema sõnade järgi N.L on kunagi liimi nuusutanud, kuid probleeme narkootikumide või alkoholi tarvitamisega tal ei ole olnud. Arvestades varasemate karituste hulka vabaduses on palju kriminaalse taustaga on tõenäoline, et tuttavaid. Mõjutatav teiste poolt.

N.L soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Ta on tõesti 5 korda

kohtulikult karistatud ja vangistuses 4 korda, kuid edaspidi soovib elada seadusekuulekalt.

Kaitsja Kuigi isikul on palju distsiplinaarkaristusi, on ta toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

vangistuses ajal olnud hõivatud ka kasuliku tegevusega, läbitud on sotsiaalprogramm, tegeles keeleõppimisega, töötas. Isikut toetavad tema ema ja õde. Isik kahetseb varasemat elukäiku ja

on motiveeritud muuta oma elustiili. Sellest tulenevalt on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kirjalikus arvamuses leiab prokurör, et isiku

on korduvalt vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Rikkumiste arv, nende järjepidevus

ja iseloom ( suurem osa nendest on vägivaldsed), osutavad isiku ohtlikkusele. Isik on vangistusega korduvalt karistatud, viibinud ka kriminaalhoolduse all. Uue kuriteo toimepanemise risk vägivaldse kuriteo puhul on 52%, mis on kõrge. Vabastamine ei ole otstarbekas.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta tingimisi enne , leiab, et N.L tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 5 korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt, 4 korda, kandnud vanglakaristust.

Enamus N.L poolt toimepandud kuriteod on enamasti varavastased (sh röövimised s.o. 1 astme kuriteod) ning viimasel korral lisaks isikuvastane ja võimuesindaja vastu suunatud kuriteod.

Kuritegude dünaamikast on tuletatav isiku selgelt väljendub agressiivsus. Käesoleval ajal kannab N.L karistust kuritegude eest, mis on toime pandud vangistuses. Peale seda vangistuse kandmise ajal teda on 39 korda karistatud distsiplinaarkorras.

Eeltoodust karistused N.L - nähtub, et mõistetud puhul ei ole täitnud eesmärki

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole.

Samuti näitab see, et võimaluse kimisel eirab ta jätkuvalt kehtesta tek tud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives ning omandas eriala.

4(4)

Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (karistatud Alkoholiseaduse

alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isikul on vabaduses elukoht ema juures üürikorteris. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning N.L puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Arvestades N.L poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, vangistuses toime pandud kuriteod), tema käitumist vanglakaristust kandes udumine) ei ole kohtu ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha pu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Vähe ustava, nüüd et varem korduvalt karistatud isik kes ka vangistuses eiras kehtestatud korda

alustab kriminaalhooaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu

seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga

näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

N.L temale Viru Maakohtu 05.06.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu