1-11-12524/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedaugust 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-12524 (kohtueelses menetluses nr XXX) riik O.I (risikukood 349012260181; elukoht xxxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; pensionär; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 293 lg 2 p 2 järgi
Legislator headnote
AI generated1-11-12524/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: vangistusega 6 kuud, KarS § alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
22. august 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-12524 (kohtueelses menetluses nr XXX) riik
versus O.I kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Riikliku süüdistuse esindaja prokurör Kristiina Laas Süüdistatav
O.I (risikukood 349012260181; elukoht xxxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; pensionär; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 293 lg 2 p 2 järgi
Kaitsja advokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada
(KarS)
O.I süüdi karistusseadustiku § 293 lg 2 p 2 järgi ja mõista
karistusena vangistus 6 (kuus
73 lg 1 alusel tus ) kuud; KarS § määrata, et mõistetud vangis
jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.I-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui O.I ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude
ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida O.I-lt 159 (ükssada viiskümmend üheksa) € ja 85 senti;
2.2 v
konfiskeeritud 159,85 riigi kasuks; älja mõista O.I-lt €
2.3 välja mõista O.I-lt
480 € € sundraha ja muu kriminaalmenetluse kulu 288,45
(sealhulgas ekspertiisitasu 288
€) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud (
45 senti 13. seitsesada kuuskümmend kaheksa) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a
septembri kuust igakuise menetluskulu osa 65 (kuuskümmend viis) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.4 kohtuotsuse jõustumisel evad asitõendit: 2 (kaks) CD plaati jätta kriminaalasja juures ol - kriminaalasja juurde ja 1 (üks) DVD plaat jätta kriminaalasja juurde ning Diktofon - Olympus tagastada OÜ-le Silindi a. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale
-des 318 321, mille kohaselt edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutsamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P - angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viite - number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 1-11-12524 . “)
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt O.I pistise võtmise on toime pannud kuriteona (ametiisiku poolt pistise nõudmisega vara vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo)
293 lg 2 p 2 , KarS § järgi
mis seisnes selles, et tema
2.2. kohaselt olles ehitustööde töövõtulepingu nr 4/2010 p 9.
valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, s. - o Ämmuste Kooli esindaja üld ja tööde juhtimise
küsimustes ning töövõtulepingu nr 3/02.01.2010 p 2.1. kohaselt kohustatud osutama projektijuhtimise teenust Ämmuste Kooli rekonstrueerimisel, mis seisnes projekti koordineerimises ja juhtimises, so. ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes, asus O.I
OÜ Silindia esindajat L.Sa survestama, et Ämmuste Kooli rekonstrueerimise peatöövõtja OÜ
Silindia telliks ehitusmaterjale tema poolt nimetatud isikutelt, võttes ise hinnapakkumisi, takistades seeläbi OÜ l Silindia lepinguliste kohustuste täitmist ning pannes ohtu lepingujärgsete - tööde tähtaegse valmimise Augustis 2010 Ämmuste Kooli ehitusobjektil asukohaga Ämmuste, .
Kuressaare küla, Tarvastu vald küsis O.I OÜ Silindia , Viljandimaa
projektijuhilt
L.S’alt pistist summas 2500 krooni, mis seisnes selles et O.I ostis 19.08.2010 isiklikuks otstarbeks OÜ Silindia nimel arve saatelehe nr 0401.002352 alusel OÜ Ehitus Service -
kauplusest Viljandi Bauhof korstnadetaile summas 14 850,90 krooni, esitas arve OÜ Silindia projektijuhile L.Sale ja soovis, et L.S tagastaks temale nimetatud arvel märgitud käibemaksu summas 2475,15 krooni.
usobjektil tasus L.S Augusti lõpus 2010 Ämmuste Kooli ehit OÜ
Silindia juhatuse liikme T.P korraldusel O.I-le 2500 krooni sularahas, et tagada
Ämmuste Kooli objektil normaalne töökeskkond ja ehitustööde projektikohane valmimine lepingus ettenähtud tähtaja jooksul.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega
kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi
293 lg 2 p 2 ja karistamiseks
vangistusega 6 kuud, KarS § alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 831 riigi tuludesse, mis ja § 84 alusel mõista O.I-lt välja 159,85 eurot vastab tema poolt pisitisena saadud rahasummale.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §
06 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 3 -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemi siooniga ning sel on tõendamisesemee asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikat süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS
kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei § 293 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu p
õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -
2. jaos ( - ning
3. jaos ( -
; § 189 § 192).
4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (
Menetluskulud).
4.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar määrusest
i 2013
nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus.
4.1.2. Kriminaaltoimikumaterjalidest koopia tegemise kulud KrM - S § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg le 5 määratud kaitsja poolt: 1) kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise O.I-le kulud 0,45
– €;
4.1.3. Ekspertiisitasu
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas hääleekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 288 – €.
4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s
üüdistataval arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) : sundraha 480 ja muu kriminaalmenetluse kulu 288,45 (288 0,45
O.I € + ) €;
.3. Menetluskulude hüvitamine
KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 (Men ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.
Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendi plaat tuleb jätta test 2 CD-plaati ja DVD- kriminaalasja juurde. Diktofon tuleb tagastada -le Silindia. Olympus OÜ KarS § 831. Süüteoga saadud vara konfiskeerimine
(1) Kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84. Konfiskeerimise asendamine
Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
T KarS ulenevalt asjaoludest, on põhjendatud § 831
lg 1 aluse konfiskeerida O.I-lt l
pistisena saadud 2000 krooni (159,85 €) konfiskeerimine KarS § 84 alusel ja väljamõistmine O.I-lt riigi kasuks. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
Toomas Lillsaar
Kohtunik