4-13-3772/10

Kohtuasi 4-13-3772

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Martin Runno 25.05.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220132566389 kohaselt juhtis menetlusalune isik Linda Tali 25.05.2013 kell 4:01 Lääne- xxxx ja xxxx tn ristmikul liikudes suunaga xxxx tn suunas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt arvestas menetleja otsuse tegemisel kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse määramisel arvestas menetleja, et isik aitas igati kaasa menetluse läbiviimisele ja et isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusseaduse rikkumiste eest. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja määras LS § 201 lg 1 rikkumise eest rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o summas 264 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusele oli lisatud õiend isiku tuvastamise kohta, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, videosalvestus. 2. Menetlusalune isik esitas 10.06.2013 kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele nr 10220132566389 kaebuse. Kaebuses palub menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada või alternatiivselt tühistada otsus karistuse osas ja mõista kergem karistus. Kaebuses leitakse, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuna käesoleval juhul ei saanud kiirmenetlust kohaldada ning tegemist oli seadusvastase otsusega. Kaebaja leiab, et rikutud on nõudeid, mille kohaselt annab menetlusalune isik allkirja selle kohta, et ta on tutvunud kiirmenetluse erisustega, ning eraldi allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta protokolli. Kaebaja märgib, et tema eraldi allkirju andnud ei ole ja on allkirjastanud vaid kiirmenetluse otsuse. Nõusoleku pidi ta andma enda ülekuulamise protokollis, mitte kiirmenetluse otsuse kättesaamisel. Kaebaja leiab, et nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks ei saa anda tagantjärele ja nõusolek tuleb anda hiljemalt ülekuulamisel, et tagada isiku õiguste kaitse. Samuti leiab kaebuse esitaja, et karistuse määr – 66 trahviühikut – ei ole kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Määratud karistus moodustab 2/3 sanktsioonivahemikust. Kuna süüd mõjutavate asjaoludena on arvestatud kahetsust ja menetluse läbiviimisel kaasaaitamist ning raskendavaid asjaolusid ei esine, pidanuks karistusraamid jääma LS § 201 lg 1 esimesse poolde.

Kaebuse kohaselt tingis rikkumise vajadus koju saada, kuna puudus kaine autojuht. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei tekitanud kahju ning et karistuse määramisel oleks pidanud arvestama ka sellega, et ta on lõpetanud autokooli õpingud. Kaebuse esitaja märgib, et teda ei ole varem karistatud. Tegemist on töötu isikuga, kes veel õpib. Kaebuse esitaja palub, et tal võimaldataks tasuda rahatrahv ositi. 3. 21.06.2013 saabus Viru Maakohtusse Politsei- ja Piirivalveameti vastuskiri. Vastuskirja kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Menetleja leiab, et kaebus on kohut eksitav. Liikluspolitseinik tutvustas esimese menetlustoiminguna menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi. Isikul enda õiguste ja kohustuste kohta küsimusi ei olnud ja ta andis selle kohta allkirja. Liikluspolitseinik koostas õiendi isiku tuvastamise kohta. Menetlusalune isik kinnitas andmete õigsust oma allkirjaga. Isikul puudusid kehtivad karistused, isik tunnistas enda süüd, süüteo asjaolud olid selged, mistõttu oli õiguslik alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Liikluspolitseinik selgitas isikule kiirmenetluse kohaldamise erisusi. Isikule selgitati, et väärteoprotokolli ei koostata, rahatrahv määratakse kohapeal ja isikul on õigus anda ütlusi. Menetlusdokumendile allkirja andes kinnitas menetlusalune isik, et on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega, teab kiirmenetluse kohaldamise erisusi ja nõustub kiirmenetlusega. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et nii alkoholi tarvitanuna kui ka juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine on mõlemad tõsiselt võetavad süüteod. Mõlemal juhul ei ole liiklusõnnetuse põhjustamine või selle ärajäämine prognoositav. Mõlemad teod on üliohtlikud. Kohtuväline menetleja leiab, et tema poolt menetlusnorme ei rikutud. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema rahatrahviga on põhjendatud. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina soovib menetleja anda ühiskonnale sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus on keelatud ja kui seda vabatahtlikult ei järgita, siis tagatakse normi kehtivus karistusvõimuga. Eripreventiivse eesmärgina soovib menetleja mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohtuväline menetleja märkis, et väärteoasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, ei rahatrahvi tasumine valmistab talle rahalisi raskusi, vaid püüab määratud rahatrahvi tühistada. 4. 07.08.2013 saabus maakohtule menetlusaluse isiku täiendav seisukoht, milles ta leiab jätkuvalt, et kiirmenetluse kohaldamine ei olnud seaduslik ning et karistuse määr ei jää isiku süüst tulenevasse sanktsioonivahemikku. Menetlusalune isik on jätkuvalt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu põhjendused 5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Linda Tali kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks järgmiste tõenditega: õiend isiku tuvastamise kohta, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, videosalvestus. Eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse §- s 90 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 7. Menetlusalune isik on leidnud, et käesoleval juhul esines väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, kuivõrd puudus alus asja arutamiseks kiirmenetluses. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Käesoleval juhul on menetlusalune isik kiirmenetluse otsuses allkirjaga kinnitanud, et talle on teatavaks tehtud VTMS § 19 ettenähtud õigused ja kohustused, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusalune isik on andnud ütlusi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Ütlusi kinnitas ta enda allkirjaga. Samuti on menetlusalune isik enda ülekuulamise protokollis kinnitanud, et VTMS § 19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ta on teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud ja menetlusaluse isiku väited, nagu puuduks kiirmenetluse kohaldamiseks alus ja väärteomenetlust on oluliselt rikutud, põhjendamatud. Olukorras, kus menetlusalune isik ei olnud nõus kiirmenetluse kohaldamisega, oli tal võimalik enda ülekuulamise protokolli ütluste või allkirja andmisest keelduda ja sel juhul oleks asja arutatud üldmenetluses. Kuivõrd menetlusalune isik seda võimalust ei kasutanud, on põhjendamatud tema väited, nagu poleks menetlusalune isik olnud nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole kiirmenetlust kohaldades rikkunud väärteomenetlusõigust.

Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 8. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et talle määratud rahatrahvi suurus ei ole kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o summas 264 eurot. Seega on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse määr üle sanktsiooni keskmise määra. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud karistust kergendavateks asjaoludeks isiku puhtsüdamliku kahetsuse ning asjaolu, et isik aitas kaasa menetluse läbiviimisele. Samuti arvestas menetleja sellega, et isikul ei olnud kehtivaid karistusi. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Kohus on tuvastanud, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on aru saanud enda rikkumise tõsidusest, tegemist on tema esmakordse rikkumisega ja isikul puudub sissetulek, siis on võimalik vähendada menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra. Kohus leiab, et olukorras, kus on olemas karistust kergendavad asjaolud, s.o menetluse läbiviimisele kaasaaitamine ja puhtsüdamlik kahetsus, kuid puuduvad karistust raskendavad asjaolud, ei ole põhjendatud karistuse määramine üle keskmise sanktsiooni määra. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid, on käesoleval juhul proportsionaalseks karistuse määraks rahatrahv 33 trahviühiku ulatuses, s.o summas 132 eurot. 9. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Linda Tali kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Martin Runno 25.05.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220132566389, millega määrati Linda Tali’le liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 66 trahviühiku ulatuses, s.o summas 264 eurot, karistuse määramise osas. Kohus teeb uue otsuse, millega mõistab Linda Tali’le Liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 33 trahviühiku ulatuses, s.o summas 132 eurot. 10. Menetlusalune isik on maakohtule esitatud kaebuses palunud talle võimaldada tasuda rahatrahv ositi. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist õpilasega, kellel puudub sissetulek, tuleb tema taotlus rahuldada ja võimaldada tal tasuda rahatrahv summas

132 eurot ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates septembrist 2013 kuni augustini 2014 (k.a) tuleb menetlusalusel isikul tasuda igakuiselt vähemalt 11 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. 10. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Maakohus juhindus VTMS § 132 p 2; 133; 134; 135 nõudeist.