1-08-17009/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-17009

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22.jaanuaril 2009.a, Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja, süüdistatav H.U, isikukood xxx, elukoht: XXXXXXX X-X, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi,

t u v a s t a s:

H.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 07.mail 2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74'19 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 10 200 krooni, juhtis 23.detsembril 2008.a kella 01.45 ajal Tartumaal Elva linnas Pikk tn maja nr 61 juures mootorsõidukit Audi 80 riikliku registrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani H.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole.

Prokurör taotleb kohtult tunnistada H.U süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 17 500 krooni.

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23.detsember 2008.a - 23.detsember 2008.a, s.o 1 päev, karistusaja hulka, mis vastab KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale, s.o 150 kroonile, ja H.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 347 päevamäära, s.o 17 350 krooni. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 347 päevamäära, s.o 17 350 krooni riigituludesse , tasub H.U kümnes võrdses osas, s.o 1 735 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist KarS § 50 alusel võtta ära H.U-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

H.U süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 3), tunnistaja Toomas Traadi poolt antud ütlustega (tl 5-6), väärteoasja otsuse koopiaga (tl 7), H.U kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-12) ja karistusregistri väljavõttega

(tl 16-17). H.U on varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mida tõendab Lõuna Politseipefektuuri väärteomenetluse otsuse koopia (tl 7) ja karistatuse õiend (tl 18).

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et H.U süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud. H.U-le on süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

H.U on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 2-l korral ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo.

H.U käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. KarS § 424 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.U on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

H.U-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et H.U on tema poolt toime pandud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis tunnistanud ja seda puhtsüdamlikult kahetsenud, seega on põhjendatud mõista talle karistuseks KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus alla sanktsioonis määratud keskmist.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Teatisest H.U keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2007.a (tl 19) nähtub, et tema päevasissetuleku suuruseks on 6,45 krooni ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. Kohus leiab, et arvestades süüdistataval püsiva töökoha puudumist ja mõistetava rahalise karistuse suurust, on põhjendatud H.U-le KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi. Kuna isik on varem karistatud samalaadse õigusrikkumise eest, siis on põhjendatud talle määrata sel korral lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

KrMS § 180 alusel kuulub H.U-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsja tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus H.U

kolmesaja viiekümne (350) päevamäära ulatuses, s.o seitseteist tuhat viissada (17 500) krooni riigituludesse.

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23.detsember 2008.a s.o üks (1) H.U

päev, mis vastab rahalise karistuse kolmele (3) päevamäärale, s.o ükssada viiskümmend (150) krooni, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista talle rahaline karistus kolmesaja neljakümne seitsme (347) päevamäära ulatuses, s.o seitseteist tuhat kolmsada viiskümmend (17 350) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1,3 alusel on H.U õigus tasuda rahaline karistus ositi alates kohtuotsuse jõustumisest kümnes (10) võrdses osas s.o igakuiselt üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis (1735) krooni kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks H.U-lt

(4) kuuks.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha kuus tuhat viissada H.U-lt kakskümmend viis (6 525) krooni, kaitsja tasu üheksasada üheksakümmend üks (991) krooni 20 senti ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu kakskümmend kaks (22) krooni 40 senti riigituludesse.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik