1-11-14084/46 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-11-14084/46 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14084 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. juuli 2013
määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu .S-i
( .S) kaitsja F F vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus RESOLUTSIOON
1. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
9. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu .S-i määruskaebus F rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Kaido Kooga
Advokaadibüroo kaudu 21,60 eurot (sealhulgas käibemaks 3,60 eurot), vandeadvokaat Kaido Kooga poolt .S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. F 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista .S-ilt menetluskulud, s.o F
kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 21,60 eurot
riigituludesse.
4. .S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele F
SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.
Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „ .S 1-11- F 14084 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
- 2 -
Asjaolud
1. F.S mõisteti Viru Maakohtu 05.01.2012. a kohtuotsusega süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
F.S-ile Tartu Maakohtu 02.02.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2
aasta 11 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.03.2011 ja lõpp 31.05.2014.
Viru Maakohtu 09.07.2013 määrusega jäeti .S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest F vabastamata.
Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Maakohus leidis, et .S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. F 2.1. Määruses tõi maakohus välja, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vanglakaristust kannab juba kolmandat korda. Viimane kuritegu on kinnipeetava poolt toime
pandud vanglas. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 7 distsiplinaarkaristust. Varasem
korduv kriminaalkorras karistatus, kuriteo toimepanemine vanglas ja korduvad
distsiplinaarkaristused näitavad maakohtu hinnangul seda, et kinnipeetava puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ja ta on endiselt ühiskonnale ohtlik.
2.2. Kinnipeetav on varem olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mõlemad
katseajad lõppesid negatiivselt, kuna kinnipeetav pani toime uued kuriteod. Arvestades kinnipeetava käitumist vangistuses, puudus maakohtul veendumus selles osas, et kinnipeetav
seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ega pane taas toime uusi kuritegusid. 2.3. Maakohus tunnustas kinnipeetavat sotsiaalabiprogrammide läbimise eest vangistuses ning
leidis, et vangistuse jätkuval kandmisel on võimalik seal omandatud teadmisi kinnistada.
Alalise elukoha olemasolu ja töökoha garanteerituse luges maakohus positiivseteks
asjaoludeks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal võimalik ega põhjendatud.
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3. Süüdimõistetu .S-i kaitsja esitatud määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus F ebaseaduslik ja põhjendamatu.
3.1. Kaitsja arvates pole maakohus märganud mõningaid positiivseid momente .S F
iseloomustavates asjaoludes. Kuigi .S
on vanglas karistatud 7 korda F distsiplinaarõigusrikkumiste eest, on kaitsja sõnul oluline, et viimane karistus oli 08.11.2012, seega juba üle 8 kuu ei ole .S karistatud, mis näitab, et ta on oma käitumist vangistuses F oluliselt parandanud. Samuti on iseloomustuses märgitud ja seda kinnitas ka .S istungil, F et vabaduses soovib ta läbida alkoholivastase ravikuuri. Samuti on tal selged sihid vabaduses, asub vabanedes tööle, soovib omandada põhihariduse ning seejärel kutsehariduse. Lisaks soovib .S olla perega koos. F 3.2. Viru Vangla toetas .S-i vabanemist tema resotsialiseerumise huvides. Kaitsja leidis, F
et .S-i suhtes võiks kohaldada käitumiskontrolli, mille raames saaks .S-ile panna F F
kohustuse läbida alkoholivastane ravi, aga tähtaegsel vabanemisel sellist kohustust panna ei saa. Käitumiskontrolli kohaldamisel suureneb tunduvalt võimaluse, et .S ei pane toime F uusi kuritegusid, mis ongi ennetähtaegse vabastamise peamine eesmärk.
- 3 -
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses
esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et .S-i vangistusest tingimisi F ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on .S-i tingimisi ennetähtaegse F vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu
sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 4.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et .S F
ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. .S-i vabastamata F
jätmise tingisid peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viis korda,
viimane kuritegu on toime pandud vanglas, kahel katseajal uute kuritegude toimepanemine)
ning käitumine karistuse kandmise ajal (korduvad distsiplinaarkaristused). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et .S-i puhul ei ole karistuse eesmärgid F
täidetud ning ta on endiselt ühiskonnale ohtlik. Samaselt maakohtuga puudub ka
ringkonnakohtul .S iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et .S suudaks F F
ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja nõuetekohaselt läbida ning käitumiskontrolli nõudeid täita. 4.2. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne
vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid
erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid .S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt F vabastada.
4.3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et .S tuleb jätta vangistusest tingimisi F enne tähtaega vabastamata.
4.4. F.S-i kaitsja vandeadvokaat K. Kooga on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1 ja pool tundi, mille eest
kaitsja taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust arvestades, et taotlus on põhjendatud poole tunni
ulatuses. Kaitsja kaebus kordab suures osas senist menetluskäiku ning maakohtu poolt
tuvastatud asjaolusid. Kaitseväited moodustavad kaebusest vaid marginaalse osa ning on kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitatud valdavalt juba maakohtu istungil. Seetõttu on
ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 21,60 eurot, sealhulgas käibemaks 3,60 eurot.
Eelnevast lähtuvalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat K. Koogale Advokatuurile
eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 21,60 eurot .S-ile F
määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187
lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu .S-ilt välja. F
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas