1-13-2734/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2734 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Svetlana Hamaza

Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

U.T, isikukood xxx, kannab karistust xxxx, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 01.08.2011 ja lõpp 24.02.2014.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud:

Viru Vangla esitas 15.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.T vangistusest tingi

misi enne tähtaega vabastamiseks.

U.T on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 17.04.2013 otsusega KarS § 121 järgi

kokkuleppemenetluses ning talle mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 mõisteti liitkaristus

ning suurendati mõistetavat karistust 23.11.2011 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aasta 5 kuu ja 23 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.08.2011.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Varasemad kuriteod

on toime pandud alkoholi joobes. Karistusregistri andmetel on isikut korduvalt karistatud

Alkoholiseaduse § oholi joobes on isik kasutanud vägivalda nii oma -de 70 ja 71 alusel. Alk

lähedaste kui ka võõra inimese vastu. Lisaks sellele on isik ka vangistuses käitunud

agressiivselt ja kasutanud vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Kohtuistung:

U.T taotles tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul enda soovib ta

vabanedes minna kooli ning leida omale töö. Isik tunnistas, et varem on ta olnud

kriminaalhooldusel, kui ei suutnud kinni pidada kehtestatud . Vabanedes saab nõuetest kinnipeetav elama asuda vanaemale kuuluvasse korterisse. Isik tunnistas, et ta on kasutanud

füüsilist vägivalda nii vanaema kui ka naise suhtes, kuid nüüdseks on tal vanaemaga head suhted.

Prokurör U.T vabastamist ei toetanud, leides, et vabastamine oleks liiga ennatlik. Prokurör rõhutas, et isik ei ole enda jaoks järeldusi teinud. Ka vangla materjalidest nähtub, et

isiku käitumises ei ole märgata muutumist paremuse poole. Lisaks sellele puudub isikul vabanedes kindel töökoht ja sissetulek. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et isiku käitumisest võib ohustatud olla ühiskond tervikuna sh ka

isiku lähedased. Oht seisneb füüsilise ja materiaalse kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ning konfliktiolukordades.

Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 % ning vägivaldse aasta jooksul on 45 kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %. Vangla materjalidest nähtub, et 58 isik

üldiselt ei oma kriminaalseid ega vaenulikke hoiakuid, kuid on toime pannud vägivalla kuriteo nii katseajal kui ka vanglas viibides.

Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib

järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid

kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul

puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Anu Ammer