1-13-5095/26 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-5095

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2013.a.Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-5095 (12230116884)

Kohtunik

Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Raivo Seppo

Ines Üprus

Kriminaalasi

Igor Karp’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja Ivan Revyakin’i

süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Tristan Ploom

Süüdistatav

Igor Karp

Isikukood: 37012230271, elukoht: Majaka 23-10/5 Tallinn, EV kodakondsus,

keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub; varem kriminaalkorras

karistatud 9 korda, viimati 17.12.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

7,8,9; § 266 lg 2 p 1 järgi 2-aastase vangistusega, millest 1 aasta vangistust

kuulus kohesele ärakandmisele ning 1 aasta vangistust jäeti tingimisi

kohaldamata, mis pöörati 06.03.2012 Harju Maakohtu määrusega täitmisele.

I.Karp vabastati tingimisi ennetähtaegselt 09.11.2012 Harju Maakohtu

29.10.2012 määruse alusel, katseajaga 1 aasta, ärakandmata karistus 3 kuud 27

päeva

Tõkend – vahistamine alates 20.12.2012

Kaitsja

Süüdistatav

Gennadi Kull

Ivan Revyakin

Isikukood: 38701240313, elukoht Rebase 16 Jüri alevik Rae vald, VF

koodakondsus, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub; varem

kriminaalkorras karistamata

Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Dmitri Školjar

Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi Igor Karp KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistada teda 4 (nelja) aastase ja 6

(kuue) kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Pärnu Maakohtu 17.12.2009

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

mõista karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda Igor Karp’i kinnipidamise päev 20.12.2012.a.

Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Ivan Revyakin KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Harju Maakohtu 31.01.2013 ja 25.04.2013 määruste alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud Igor Karp’i vara:

-

Sõiduauto Volvo V70 reg nr 494 BCH ja sõiduauto Ford Mondeo reg nr 152 TDR;

-

Sularaha 952,86 eurot;

-

Habeajamismasin Braun laadijaga, käekell Timex, fotoaparaat Canon Ixus 80IS, akudrell Makita DF330

- jätta arestituks.

Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Igor Karp´ilt:

-

kannatanu Piret Alamaa kasuks 63 eurot;

-

kannatanu Vello Palk’i kasuks 100 eurot;

-

kannatanu Vahur Vetevooli kasuks 190 eurot;

-

kannatanu Taavi Ristimäe kasuks 190 eurot;

-

kannatanu Vladimir Romaško kasuks 190 eurot;

-

kannatanu Urmas Tikk’i kasuks 900 eurot;

-

kannatanu Raul Rumm’i kasuks 191 eurot;

-

kannatanu Aivar Joost’i kasuks 60 eurot;

-

kannatanu Oksana Truu kasuks 79,73 eurot;

-

kannatanu Pille Vahtra kasuks 687 eurot;

-

kannatanu Ülle Nurste kasuks 128 eurot;

-

kannatanu Toomas Likk’i kasuks 1163,98 eurot.

Asitõendid:

1. Fotoaparaat Canon koos karbiga, meeste tualettvesi, mobiiltelefoni Samsung SGH-C170 imei kood

356528014945752 karp, televiisor Philips koos puldiga, akudrell Milwaukee akutrell C12 PD, mobiiltelefon

Nokia E51 imei kood 354193026715727, mobiiltelefon Samsung SGH-C170 imei kood 356528014945752, mis on

tagastatud kannatanule Piret Alamaale - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

2. Kohver „Makita“, mille sees on akudrell kahe akuga, akulaadija, kruvid, mis on tagastatud kannatanule

Raul Rummile - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

3. Seljakott IDT, meeste lõhnaõli Oriflame, pastapliiats (4tk), mis on tagastatud kannatanule Hanno

Savitscile - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

4. Spordikott „Asics“ ja akudrell „Bosch“ koos otsikute komplektiga, mis on tagastatud kannatanule Aivar

Joostile - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

5. Naistekell „Avon“, käekett, kaks sõrmust, kaalud, mis on tagastatud kannatanule Annika Paatile - jätta

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

6. sülearvuti Sony Vaio /seerianumber 5002633/ koos koos laadimisseadme ja arvutikotiga Targus;

köögikombain-mikser Braun koos kohvriga; elektroonpõrandakaalud EKS; 3 pudelit «Смородиновый

Вереск»;1 pudel «Тверская брусника»; kaks pudelit veini BjaG; veinipudel Calvet; pudel veini Glög; pudel

kuldset nõukogude šampust; pudel Metaxat; DVD mängija Supra SDTV – 722UT; modem Elisa; kilekott inglise

kaupluse logoga boots, milles oli kolm deodorandi Nivea, neli hambapastat Talalcare, neli pudeli šampooni

Miracle Moist, šampoon Family Fresh, šampoon Ultra Doux, šampoon Ultra Doux 400 ml, šampoon Latte,

šampoon Ultra Doux 200 ml, šampoon Shauma; trikkraud Tefal; triikraud Bosch; punast värvi kohver;

kandikul kolmest esemest koosnev metallserviis; neli metallkarbi teega Twinings, mis on tagastatud kannatanule

Tamara Shorycheva - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

7. Integreeritav keraamiline elektripliit „Electrolux“ EHS 60210 P, nõudepesumasin „Electrolux“ ESL

46050, pesumasin „Electrolux“ EWG 14550W, ahi „Electrolux“ EOB 63300 X, mis on tagastatud kannatanule

Toomas Likkile - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

8. Sülearvuti MSI koos modemiga MINT ning laadimisseade, mis on tagastatud kannatanule Voldemar

Kullarannale - jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

9. Läbiotsimisel äravõetud Igor Karbi jalatsid Merell ja Adidas, mia asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite

hoidlas aadressil Rahumäe 6, Tallinn tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule Igor Karp’ile, saata need

kinnipidamiskohta, lisades isiklike asjade juurde.

Välja mõista Igor Karp´ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, ekspertiisi nr 13E-TJ0009 kulu

314 (kolmsada neliteist) eurot, nr 12E-GE1329 kulu 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot, määratud

kaitsjale makstud tasu 1509 (üks tuhat viissada üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, kriminaaltoimikust

koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti.

Ekspertiiside kulud ülejäänud summas jätta riigi kanda.

Ivan Revyakinile määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Igor Karp, 1-13-5095, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist

teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate

esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 19.08.2013.a.

SÜÜDISTUS

Igor Karpi süüdistatakse 21 kuriteoepisoodi toimepanemises järgnevalt:

1) 13.11.2012 kell 12:30 kuni 20:00 tungis ta aadressil Niinesaare põik 4-1b, Peetri alevik, Rae vald asuvasse majja ja

võttis ära Mirell Kraani tahte vastaselt Mirell Kraani sülearvuti MSI X320-015NL maksumusega 150 eurot

2) 14.11.2012 kell 07:00 kuni 20.00 tungis ta aadressil Salu tee 54, Peetri alevik, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära Inga

Väkrami tahte vastaselt Inga Väkrami sülearvuti Lenovo ThinPad L430 maksumusega 765 eurot, fotoaparaadi Nikon

D40X maksumusega 100 eurot, sülearvuti Samsung maksumusega 150 eurot ja AS-le Meconet Baltic kuuluva sülearvuti

HP Compaq 653b C2D P8600 maksumusega 400 eurot, seega kokku vara väärtusega 1415 eurot.

3) 22.11.2012 kell 12:00 kuni 19:00 tungis ta aadressil Ämma tee 33, Iru küla, Jõelähtme vald asuvasse majja ja võttis ära

Vello Palgi tahte vastaselt Vello Palgi sülearvuti Dell XPS M12010 seeria number 79H5Z2J maksumusega 500 eurot

4) 26.11.2012 kell 08:00 kuni 17:07 tungis ta aadressil Sirptiiva 7-7, Tallinn asuvasse majja ja võttis ära Vahur Vetevooli

tahte vastaselt Vahur Vetevooli sülearvuti Asus maksumusega 400 eurot, sülearvuti Samsung 400 eurot, DVD-mängija

Panasonic maksumusega 200 eurot, seega kokku vara väärtusega 1000 eurot

5) 27.11.2012 kell 07:30 kuni 16:46 tungis ta aadressil Kloostrimetsa tee 73-6, Tallinn asuvasse majja ja üritas ära võtta

Taavi Ristimäe tahte vastaselt Taavi Ristimäe vara (televiisor LG, mille väärtus ületab 64 eurot), aga ei viinud temast

mittesõltuvatel põhjustel kuritegu lõpule

6) 27.11.2012 kell 07:50 kuni 19:10 tungis ta aadressil Veeringu tee 23, Randvere küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võtti

ära Vladimir Romaško tahte vastaselt Vladimir Romaško televiisori Samsung LED TV 5 maksumusega 599 eurot

7) 28.11.2012 kell 08:00 kuni 17:00 tungis ta aadressil Länneaia tee 5, Randvere küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis

ära Piret Alamaa tahte vastaselt Piret Alamaa televiisori LCD "Philips“ 42 tolli maksumusega 710 eurot, sülearvuti ASUS

E3108 maksumusega 800 eurot, fotoaparaadi Canon IXUS 82IS maksumusega 130 eurot, Milwaukee akudrelli C12 PD

koos akulaadijaga maksumusega 340 eurot, mobiiltelefoni Nokia E51 imei kood 354193026715727 maksumusega 290

eurot, mobiiltelefoni Samsung SGH-C170 imei kood 356528014945752 koos laadijaga maksumusega 70 eurot, Yyes

Saint Laurent meeste tualettvee L´Hommes Libre maksumusega 50 eurot, Hilfigeri spordikoti maksumusega 70 eurot,

meeste käekella "Guess Collection" maksumusega 510 eurot, hõbedase jalaketi maksumusega 30 eurot, hõbedase kaelaketi

maksumusega 40 eurot, naiste kõrvarõngad kollast värvi ja valget värvi kullaga maksumusega 190 eurot, ühe kollasest

kullast kõrvarõnga maksumusega 90 eurot, seega kokku vara väärtusega 3320 eurot

8) 29.11.2012 kell 08:50 kuni 18:10 tungis ta aadressil Käokäpa tee 3, Tallinn asuvasse majja ja võttis ära Liliya Ivantšenko

tahte vastaselt Liliya Ivantšenko sülearvuti Ordi Enduro 8050 PD Defender klaviatuuri, ID-kaardi lugemisseadme,

mäluseade USB arvuti jaoks arvutihiirega maksumusega 200 eurot, taskulambi alumise osa maksumusega 29 eurot, seega

kokku vara väärtusega 229 eurot

9) 29.11.2012 kell 06:50 kuni 18:30 tungis ta aadressil Sarapiku tee 12, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse majja ja

võttis ära Urmas Tiku tahte vastaselt Urmas Tiku perforaator-puurvasara Makita HR2811F, mis oli kohvris koos olevate

pabediitpuuridega/ 20tk/ maksumusega 300 eurot, ehitusel kasutatava tolmuimeja Kärcher 360i ECO maksumusega 250

eurot, ketaslõikuri Bauckner koos koti ja freesidega maksumusega 100 eurot, talvejope maksumusega 100 eurot,

mobiiltelefoni Samsung imei kood 35399901246977 maksumusega 50 eurot, seega kokku vara väärtusega 800 eurot

10) 30.11.2012 kell 06:45 kuni 01.12.2012 kell 07:20 tungis ta aadressil Mäe tee 2, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse

majja ja võttis ära Raul Rummi tahte vastaselt Raul Rummi akudrelli Makita maksumusega 50 eurot, sülearvuti Dell

maksumusega 350 eurot, meeste talvejope „Reserved“ maksumusega 25 eurot, konsooli PlayStation 2 maksumusega 95

eurot, seega kokku vara väärtusega 520 eurot

11) 03.12.2012 kell 08:40 kuni 17:20 tungis ta aadressil Tuulmetsa tee 10, Muraste küla, Harku vald asuvasse majja ja

võttis ära Hanno Savitschi tahte vastaselt Hanno Savitschi LCD-televiisori Philips mudel nr 32PFL5604H/12 seerianumber

VN4E 1004 429505 maksumusega 339 eurot, meeste pööratud nahast tagi maksumusega 120 eurot, seljakoti (saksakeelsete

reklaamkirjadega konverentsikott - IDT 2009 Jena/ Weimar) maksumusega 70 eurot, teki maksumusega 20 eurot, meeste

lõhnaõli ORIFLAME maksumusega 15 eurot, Hotell Strandi majaveini 2 pudelit maksumusega 25 eurot, 3 pudelit õlut

maksumusega 2,07 eurot, sardellid "lihakas" maksumusega 1,65 eurot, verivorstid 500 g maksumusega 1 eurot, 1

kilogrammi juustu maksumusega 4,99 eurot, 1 kilogrammise jõulusaia (Saksamaa) maksumusega 2,89 eurot,

jõulukommide paki (Saksamaa) maksumusega 2,5 eurot, ristpeaga kruvikeeraja maksumusega 1,5 eurot, 4 pastapliiatsit

maksumusega 2 eurot, AS Starman ZUUM-TV kaardi maksumusega 10 eurot, kaardilugeja Conax maksumusega 40 eurot,

niiskuskindla teibi maksumusega 4 eurot, seega kokku vara väärtusega 661.60 eurot

12) 03.12.2012 kell 09:50 kuni 19:07 tungis ta aadressil Käokäpa 3, Tallinn asuvasse majja ja võttis ära Akim Ivantšenko

tahte vastaselt Akim Ivantšenko televiisori Panasonic Viera maksumusega 1800 eurot

13) 04.12.2012 kell 07:00 kuni 19:15 tungis ta aadressil Jõekääru tee 12, Patika küla, Rae vald, Harjumaa vald asuvasse

majja ja võttis ära Igor Sokolovi tahte vastaselt Igor Sokolovi tööriistade komplekti « Metabo» maksumusega 120 eurot,

sülearvuti Fujitsu maksumusega 50 еurot, mälupulga Elisa maksumuseta, seega kokku vara väärtusega 170 eurot

14) 05.12.2012 kell 8:00 kuni 18:03 tungis ta aadressil Karjatse tee 5, Vaskjala küla, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära

Jaanus Lutsu tahte vastaselt Jaanus Lutsu sülearvuti Dell Laidute 620D maksumusega 150 eurot, mälupulga maksumusega

43 eurot, arvutihiire maksumusega 12 eurot, seega kokku vara väärtusega 205 eurot.

15) 06.12.2012 kell 7:30 kuni 16:30 tungis ta aadressil Ploomipuu puiestee 3, Maardu asuvasse majja ja võttis ära Aivar

Joosti tahte vastaselt Aivar Joosti survepesuri K 2.120 maksumusega 69.90 eurot, digitaalse fotokaamera Canon Power

Shot A510 maksumusega 50 eurot, suure koti Asics maksumusega 20 eurot, akudrelli Bosch maksumusega 120 eurot,

meeste talvesaapad „Timberland“ maksumusega 70 eurot, 2 laulatussõrmust maksumusega 50 eurot tk, kokku summas 100

eurot, sülearvuti Fujitsu-Siemens Amilo koos laadijaga maksumusega 120 eurot, samuti Annika Paadi tahte vastaselt

Annika Paadi peenikese kullast kaelaketi maksumusega 50 eurot, kullast ripatsi–risti maksumusega 70 eurot, kullast ripatsi

kiviga maksumusega 70 eurot, väikesed kullast kõrvarõngad maksumusega 20 eurot, kaalu „Soehnle“ maksumusega 20

eurot, hõbekäeketi maksumusega 10 eurot, hõbesõrmuse /graveeritud „Tiia 1975“/ maksumusega 10 eurot, hõbesõrmuse

/graveeritud „Annika“/ ja trükitud „96“ maksumusega 10 eurot, käekella maksumusega 5 eurot, seega kokku vara

väärtusega 814.90 eurot

16) 10.12.2012 kell 14:30 kuni 17:10 tungis ta aadressil Metsa 21-1, Iru küla, Jõelähtme vald asuvasse majja ja võttis ära

Oksana Truu tahte vastaselt Oksana Truu sülearvuti HP Mini maksumusega 200 eurot, tahvelarvuti ASUS maksumusega

600 eurot, digitaalse fotoaparaadi Samsung maksumusega 100 eurot, seega kokku vara väärtusega 900 eurot

17) 11.12.2012 kell 14:45 kuni 16:30 tungis ta aadressil Riisika tee 5, Patika küla, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära

Pille Vahtra tahte vastaselt Pille Vahtra sülearvuti HP Pavillion DV7 nr SCNF944474W maksumusega 400 eurot koos

akulaadijaga Hama 40 eurot, kooliseljakoti „No Fear“ maksumusega 10 eurot, milles olid rahakott maksumuseta,

mündihoidja maksumusega 5 eurot, raamatukogukaardi Robin Vahtra nimele, fotoaparaadi Sony DSC-H50B maksumusega

100 eurot, mälukaardi maksumusega 32 eurot, kohvri kahe Makita akudrelliga/ komplekt/ laadija seeria number 862911- 5

CL maksumusega 100 eurot, seega kokku vara väärtusega 687 eurot

18) Täpselt tuvastamata ajal kuni 16.12.2012 kell 10:00 tungis ta aadressil Leppsilla tee 3, Leppneeme küla, Viimsi vald

asuvasse majja ja võttis ära Tamara Shorycheva tahte vastaselt Tamara Shorycheva televiisori Thompson 26HR3234

BK17TH ZO945015583 maksumusega 150 eurot, sülearvuti Sony Vaio seerianumber 5002633 koos laadimisseadme ja

arvutikotiga Targus maksumusega 200 eurot, punast värvi tolmuimeja maksumusega 20 eurot, köögikombain–mikseri

Braun maksumusega 30 eurot, elektroonpõrandakaalud EKS maksumusega 10 eurot, 3 pudelit veini «Смородиновый

Вереск» maksumusega 3 eurot pudel kogumaksumusega 9 eurot, 1 pudel veini «Тверская брусника» maksumusega 3

eurot, kaks pudelit veini BjaG maksumusega 5 eurot pudel, kokku summas 10 eurot, pudeli veini Calvet maksumusega 10

eurot, pudeli veini Glög maksumusega 5 eurot, pudeli kuldset nõukogude šampust maksumusega 5 eurot, pudeli Metaxat

maksumusega 10 eurot, roosa–musta värvi korpusega DVD mängija Supra SDTV–722UT maksumuseta, Elisa modemi

maksumusega 5 eurot, kilekoti inglise kaupluse logoga boots, milles oli kolm deodoranti Nivea maksumusega 2 eurot tükk,

kokku summas 6 eurot, neli hambapastat Talalcare maksumusega 2 eurot tükk, kokku summas 8 eurot, neli pudelit

šampooni Miracle Moist maksumusega 2 eurot tükk, kokku summas 8 eurot, šampooni Family Fresh maksumusega 3 eurot,

šampooni Ultra Doux maksumuseta, šampooni Ultra Doux 400 ml maksumuseta, šampooni Latte 300 ml maksumusega 3

eurot, šampooni Ultra Doux 200 ml, maksumuseta, šampooni Shauma maksumuseta, triikraua Tefal maksumuseta, triikraua

Bosch maksumusega 10 eurot, punast värvi kohvti maksumuseta, kandikul kolmest esemest koosneva metallserviis

maksumusega 10 eurot, 4 metallist teekarpi teega Twinings maksumusega 12 eurot karp, kokku 48 euro eest, seega kokku

vara väärtusega 563 eurot

19) 18.12.2012 kell 16:00 kuni 18:00 tungis ta aadressil Räitsaka tee 26, Viti küla, Harku vald asuvasse majja ja üritas ära

võtta Ülle Nurste tahte vastaselt Ülle Nurste vara (2 Makita akudrelli, 1 elektridrell, ketassaag, mille väärtus ületab 64

eurot), kuid ei viinud temast mittesõltuvatel põhjustel kuritegu lõpule

20) 19.12.2012 kella 04:44 paiku tungis ta aadressil Pihlapuu tee 6, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis

ära Toomas Likki tahte vastaselt Toomas Likki integreeritava keraamilise elektripliidi „Electrolux“ EHS 60210 P

maksumusega 270 eurot, nõudepesumasina „Electrolux“ ESL 46050 maksumusega 360 eurot, pesumasina „Electrolux“

EWG 14550W maksumusega 450 eurot, ahju „Electrolux“ EOB 63300 X maksumusega 349.20 eurot, seega kokku vara

väärtusega 1429.20 eurot

21) 20.12.2012 kell 15:52 kuni 17:11 tungis ta aadressil Räitsaka tee 51 Viti küla, Harku vald asuvasse majja ja võttis ära

Voldemar Kullaranna tahte vastaselt Voldemar Kullaranna sülearvuti MSI koos modemiga Mint maksumusega 500 eurot

Seega pani Igor Karp toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

sissetungimisega, süstemaatiliselt, see tähendab KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ivan Revyakinit süüdistatakse selles, et 19.12.2012 kella 17.35 paiku aadressil Raadiku 9, Tallinn müüs ta koos Igor

Karbiga Vassili Zyatkovile 650 euro eest Toomas Likkile kuuluva elektripliidi Electrolux EHS 60210 P, nõudepesumasina

Elecrolux ESL 46050, pesumasina Electrolux EWG 14550W ja elektriahju Electrolux EOB 63300 X, teades, et need

esemed on kuriteo tulemusel omandatud. Nimelt oli Igor Karp need Toomas Likkile kuuluvad esemed väärtusega 1429,20

eurot varastanud 19.12.2012 kella 04:44 paiku aadressilt Pihlapuu tee 6, Leppneeme küla, Viimsi vald.

Samuti süüdistatakse teda selles, et 20.12.2012 kella 18.20 paiku aadressil Maakri 23a, Tallinn üritas ta omandada Igor

Karbilt sülearvutit MSI koos modemiga Mint, teades, et need esemed on kuriteo tulemusel omandatud. Nimelt oli Igor

Karp need Voldemar Kullarannale kuuluvad esemed väärtusega 500 eurot varastanud 20.12.2012 kell 15:52 kuni 17:11

aadressilt Räitsaka tee 51, Viti küla, Harku vald, Harju maakond.

Seega pani Ivan Revyakin toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise

vähemalt teist korda, see tähendab KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Karp ei tunnistanud ennast süüdi mitte üheski esitatud kuriteoepisoodis ja seletas järgmist. 09.11.2012 vabanes Igor

Karp Tallinna Vanglast tingimisi enne tähtaega. Samal päeval läks pandimajja ostma endale mobiiltelefoni. Pandimaja

juures sai tuttavaks Artursi nimelise isikuga, kes oli aktsendi tõttu ilmselt lätlane. Koos Artursiga ostis I.Karp endale

mobiiltelefoni, paigaldas sellesse oma kõnekaardi, kasutas seda, kuid telefoninumbrit öelda ei oska. Kõnekaardid

numbritega 58460051 ja 58385146 kuulusid Artursile, I.Karp aga helistas nendelt numbritelt vaid siis, kui oli Artursiga

koos. Teise inimese kõnekaartide kasutamise kohta seletas I.Karp, et neilt oli võimalik tasuta helistada TELE2 võrku ja

kasutada internetti soodsama hinnaga. I.Karp sõidutas Artursi erinevatesse kohtadesse, samuti lubas Artursil tasu eest

kasutada temale kuulunud sõiduautot Volvo. Arturs üüris kõrvalmajas tuba, plaanis Eestist ära sõita, seetõttu jättis ta mitmel

korral I.Karpi elukohta hoiule esemed, mis läbiotsimisel I.Karpi elukohast ära võeti. Samuti jättis Arturs I.Karpi elukohta

oma jalatsid, mis korteri läbiotsimisel ära võeti ja ekspertiisi saadeti. Kinnipidamisel võeti I.Karpilt jalast ära jalatsid ning

mõne aja pärast toodi musta värvi botased Merrell, mis leiti sõiduauto läbiotsimisel ja millised kuulusid tegelikkuses

Artursile, kuna I.Karpil on jala suurus 41, botased olid aga suurusega ca 44.

Kodutehnika kohta, mis I.Karp koos I.Revyakiniga oma sõiduautost garaažiboksi tõstis, seletas I.Karp, et asjad kuulusid

Artursile – eelmise päeva õhtul küsis Arturs kasutamiseks I.Karpi sõiduautot, andis tagasi hommikul, ütles, et auto on

kodutehnikat täis ja palus võimalusel see maha müüa. I.Karpi ütluste kohaselt ei olnud tema ja I.Revyakini vahel lähedasi

suhteid, suhtlus piirdus põhiliselt arvutite hooldamise ja remondiga, I.Karp tõi I.Revyakinile aeg-ajalt Artursi palvel

erinevaid arvuteid Windows programmi installeerimiseks ja ümberseadistamiseks.

I.Karp seletas kohtule, et kohtueelses menetluses ei ole teda kordagi üle kuulatud, uurija ütles kohe, et kuna I.Karp ei

tunnista ennast süüdi, siis ei ole tal I.Karpile küsimusi esitada.

Ivan Revyakin ei tunnistanud samuti ennast süüdi talle esitatud süüdistuses ja seletas järgmist. Ta tunneb I.Karpi ligi 5

aastat, I.Karp on I.Revyakini tuttavate tuttav. Kuna I.Revyakin tegeleb koos isaga arvutitehnika remontimisega, tõi I.Karp

talle 2-3 korral remonti sülearvuteid. Samuti laenas I.Revyakin talt kuni 20.12.2012 50 eurot. Umbes 18.-19.12.2012

pakkus I.Karp I.Revyakinile kodutehnikat, ütles, et sõber müüb hiljuti ostetud Electrolux firma nõudepesumasinat,

pesumasinat, ahju ja pliiti. Esemed asusid I.Karpi sõiduauto pagasiruumis. Ta tuli I.Revyakini juurde sinist värvi,

universaal-tüüpi sõiduautoga Volvo, I.Revyakin aga ütles, et tal endal pole kodutehnikat vaja, kuid ta võib leida inimese,

kes soovib osta. Mõne aja pärast nad said Keskturu juures uuesti kokku, sinna tuli ka I.Revyakini tuttava väimees Zyatkov

ja nad sõitsid koos Lasnamäel asuva garaažiboksi juurde ja tõstsid I.Karpi sõiduautos olnud kodutehnika garaažiboksi.

I.Revyakin seletas, et ta esemeid üle ei vaadanud ja läbilõigatud voolikuid ega juhtmeid ei näinud. Nad said tehnika eest

raha ja I.Karp viis ta tagasi tööle.

20.12.2012 I.Revyakini ja I.Karpi vahel toimunud telefonikõnes käis jutt ühest sülearvutist, mille I.Karp pidi I.Revyakinile

tooma Windowsi programmi paigaldamiseks, mis puudutab juttu rahast, siis selle all oli mõeldud rahasummat, mida

I.Revyakin oli I.Karpile võlgu. Samal päeval pidid nad kokku saama, et jõuda kokkuleppele, kui palju jääb I.Revyakin

võlgu, arvestades töö eest maksmisele kuuluvat summat. Nad ei jõudnud aga milleski kokku leppida, kuna 2 minuti pärast

tuli kohale politsei ja pidas nad mõlemad kinni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Esmalt toob kohus välja oma põhjendused Igor Karpile 21 varguse toimepanemises esitatud süüdistuse tõendamise osas

ning seejärel annab hinnangu Ivan Revyakinile KarS § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud süüdistuse paikapidavusele.

Kuulanud üle süüdistatava I.Karpi, kannatanud, tunnistajad ja uurinud kõiki selles osas esitatud tõendeid kogumis, asub

kohus seisukohale, et I.Karpi süü kõigis temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud nii iga

konkreetse kuriteoepisoodi kohta esitatud tõenditega, kui ka kriminaalasjas kogutud tõendite kogumiga.

Enne kohtule esitatud tõendite analüüsimist peab kohus vajalikuks anda hinnangu süüdistatava I.Karpi kohtulikul uurimisel

antud ütlustes avaldatud kaitseversiooni usaldusväärsusele.

Peaaegu kõigis kuriteoepisoodides, välja arvatud episoodid nr 7 ja nr 18, on tõendina esitatud jälitusprotokoll (IV k, tl 124-

135), mis sisaldab abonentnumbrite 58460051 ja 58385146 positsioneerimisel, varjatud jälgimisel ja nendelt tehtud kõnede

salajasel pealtkuulamisel kogutud teavet.

Kohus leiab, et süüdistatava I.Karpi kohtulikul uurimisel esitatud versioon, mille kohaselt mõlemad telefoninumbrid

kuulusid Artursi nimelisele isikule, on paljasõnaline ega vasta tõele. On oluline märkida, et I.Karp tuli vastava

kaitseversiooniga välja alles siis, kui kriminaalasi jõudis kohtumenetluse staadiumisse. Süüdistatava väide nagu poleks teda

kordagi kohtueelses menetluses üle kuulatud, on väär. Prokuröri taotlusel avaldas kohus süüdistatava poolt kohtueelses

menetluses antud ütluste lõigu, millest on näha, et I.Karp avaldas, et ta ei soovi anda ütlusi. Kahtlustataval/süüdistataval on

tulenevalt KrMS § 7 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsioonist vaieldamatu õigus mitte anda enda vastu ütlusi, sealhulgas

on tema otsustada, et ta esitab oma kaitseversiooni alles kohtuistungil, kuid seejuures peab ta selle kinnitamiseks esitama

omapoolseid tõendeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et juhul, kui süüdistatav otsustab end

kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse

võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust

kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes

tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (3-1-1-94-05, 3-1-1-85-07).

I.Karp ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks versiooni, et telefoninumbrite 58460051 ja 58385146 valdajaks

pole mitte tema, vaid keegi lätlane Arturs. Samuti ei ole I.Karp millegagi kinnitanud, et kohtueelses menetluses ekspertiisi

objektiks olnud jalatsid Merrell ja Adidas oleks kuulunud samale isikule ning et I.Karpi elukohas teostatud läbiotsmisel

äravõetud ja kannatanute poolt äratuntud esemed oleks I.Karpi elukohta toonud jällegi Arturs. I.Karp ei osanud teatada

kohtule ei isiku perekonnanime ega tema asukohta, asjaolud, millistel nad tuttavaks said, tekitavad samamoodi kahtlusi.

Isik, kes I.Karpi ütluste kohaselt viibis ajavahemikul 09.11.2012 kuni 20.12.2012 pidevalt tema kõrval, kadus jäljetult

vahetult enne I.Karpi politsei poolt kinnipidamist, jättes autosse vaid botased, milliseid ta kandis varguste toimepanemise

ajal.

Samas nähtub Tele2 päringu vastusest (IV k, tl 138), et abonentnumber 58460051 aktiveeriti 09.11.2012, s.o päeval, mil

I.Karp vabanes Tallinna Vanglast ja tema enda ütluste kohaselt läks soetama endale mobiiltelefoni koos sim-kaardiga.

Jälitusprotokollist tulenevalt hakkas I.Karp aktiivselt kasutama nimetatud telefoninumbrit alates 09.11.2012 ning

ajavahemikul 09.11.2012 kuni 11.12.2012 teostas ta sellelt numbrilt 51 kõnet oma vennale Vadim Ovsjanknile ja 26 kõnet

emale Veera Ovsjankinale. Vastavalt jälitustoimingutega saadud teabele kasutas abonentnumber 58460051 ajavahemikul

09.11.2012 kuni 14.11.2012 IMEI-koodi 35826203697024 ning selle IMEI-koodi kõnedeeristusest nähtub, et seda koodi

kasutas ka abonentnumber 58385146, mida vastavalt Tele2 päringu vastusele (IV k, tl142) aktiveeriti 14.11.2012.a.

Jälitusprotokolli kohaselt olid ka 6 pealtkuulatud telefonikõnet teostatud I.Karpi poolt 20.12.2012 numbrilt 58460051.

Kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate

ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud

asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendid 3-1-1-74-05, 3-1-1-61-08). I.Karp andis ütlusi, et tal endal oli ka mobiiltelefon koos SIM-

kaardiga, kuid selle numbrit ei osanud ta kohtule nimetada, samuti ei osanud ta loogiliselt põhjendada, miks pidi ta sellisel

juhul kasutama helistamiseks teise isiku mobiiltelefoni.

Ebatõenäoline on I.Karp väide nagu oleks jalatsid Merrell ja Adidas kuulunud Artursile. I.Karpi kinnipidamisprotokollist

nähtuvalt olid tal 20.12.2012 kinnipidamisel jalas musta värvi talvebotased (IV k, tl 61) ning pruuni värvi jalatsid Adidas

leiti ja võeti ära I.Karpi elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 teostatud läbiotsimise käigus (IV k, tl 71-74). Läbiotsimisel

leitud jalatsite Adidas äravõtmisel lähtuti Vadim Ovsjankinilt – I.Karpi vennalt pärinevast infost, et neid jalatseid kandis

I.Karp. Sama läbiotsimise protokolli kohaselt oli läbiotsimise tulemusel äravõetud esemed (televiisor, käekell, DVD

mängija, alkohol jne) korterisse toonud I.Karp. Kohtule jääb arusaamatuks, miks oli Artursil vaja hoida oma isiklikku vara,

eriti jalatseid, I.Karpi elukohas ja sõiduautos ning omakorda, miks pidi I.Karp nõus olema võtma hoiule võhivõõra inimese

vara. Selline I.Karpi väide on ebatõenäoline ja väheusutav. Seega sarnaselt prokuröri seisukohaga leiab kohus, et edasisel

tõendite analüüsimisel lähtub kohus tuvastatust, et telefoninumbrid 58460051 ja 58385146, jalatsid Merrell ja Adidas

kuulusid I.Karpile ning et I.Karpi elukohast läbiotsimisel äravõetud esemed olid tema poolt toodud.

Edasi refereerib kohus igas kuriteoepisoodis kogutud tõendeid, andes neile hinnangu I.Karpi süüdistuse tõendatuse

aspektis.

1.kuriteoepisood 13.11.2012 kell 12.30 kuni 20.00 kannatanu Mirell Kraan Niinesaare põik 4-1b Peetri alevik Rae vald

Aadressil Niinesaare põik 4-1b Peetri alevik Rae vald asetleidnud varguse fakti kinnitas Mirell Kraan elektroonkirjas (IV tl

191), mille kohaselt varastati talt sülearvuti koos laadija ja Elisa netipulgaga. Vargusega kaasnenud sissemurdmise

tunnuseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 70-71). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti jalatsijälgi,

mida talletati želatiinkiledele. Avastatud jalatsijälgede vaatluse käigus (asitõendi vaatlusprotokoll III k, t.l.94-95) tuvastati,

et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes on kujunenud erinevate kujudega ja

mõõtmetega elemendid. Jalatsijälgedes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad.

Tõmmiskilele nr 1 jäädvustatud jälg on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles on näha pooltallaosa ja kontsaosa muster.

Tõmmiskilele nr 2 jäädvustunud jäljes on kujunenud jalatsi kontsaosa muster. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud,

et mustrid on sarnased. Kuriteo toimepanemise erinevatest kohtadest leitud jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl

161-168) vaadeldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi ja nende võrdlemisel esineb

tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud

vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 126) teostas I.Karp abonentnumbrilt

58460051 13.11.2012 kell 17.16, s.o varguse toimepanemise ajal, kõne, asudes 613C-Moigu masti all, mis asub Mõigu 3

Tallinnas ja mille leviala on suunaga sündmuskoha poole ja selle leviala katab sündmuskohta. Kohus märgib, et I.Karp ei

ole kohtule esitanud muid põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varguse toimepanemise koha vahetus läheduses, mistõttu

on kohtul alust, arvestades kõiki selles kuriteoepisoodis olemasolevaid tõendeid kogumis, järeldada, et kannatanu Mirell

Kraanile kuuluva vara varguse pani toime I.Karp.

2.kuriteoepisood 14.11.2012 kell 07.00 kuni 20.00 kannatanu Inga Väkram Salu tee 54 Peetri alevik Rae vald

Kannatanu Inga Väkram on andnud kohtule ütlusi, et temale kuuluvas elumajas on toimunud süüdistuses märgitud ajal

vargus, varastati sülearvutid ja fotoaparaat, koju naasmisel avastas ta sissemurdmise ja suure meesterahva jalatsijäljed.

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 85-86), millest nähtuvalt leiti sündmuskohalt jalatsijälje

taolised fragmendid. Asitõendi – jälje fragmendi - vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 97-98) jälg on moodustunud jalatsi

tallaosa reljeefse mustriga, milles on kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Jalatsijäljes kujunenud

elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Erinevatest sündmuskohtadest leitud jalatsijälgede

vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168) vaadeldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi ja

nende võrdlemisel esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,

8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 125) tuli I.Karpi kasutuses

olnud abonentnumbrile 58385146 sisse kõne 14.11.2012 kell 17.55, mis oli varguse toimepanemise aeg, ning I.Karp asus

kõne vastuvõtmisel 613C-Moigu masti all, mis asub Mõigu 3 Tallinnas ja mille leviala on suunaga sündmuskoha poole ja

selle leviala katab sündmuskohta. Sarnaselt eelmise kuriteoepisoodiga märgib kohus, et kuna I.Karp ei ole kohtule esitanud

muid põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varguse toimepanemise koha vahetus läheduses, on kohtul alust, arvestades

teisi eelpool nimetatud tõendeid kogumis, järeldada, et kannatanu Inga Väkramile kuuluva vara varguse pani toime I.Karp.

3.kuriteoepisood 22.11.2012 kell 12.00 kuni 19.00 kannatanu Vello Palk Ämma tee 33 Iru küla Jõelähtme vald

Kannatanu Vello Palk on andnud kohtule ütlusi, et temale kuuluvas elumajas on toimunud süüdistuses märgitud ajal vargus,

varastati sülearvuti Dell, majja tungiti sisse rõduukse lõhkumise teel. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha

vaatlusprotokoll (I k, tl 99-100), millest nähtuvalt leiti sündmuskohalt jalatsijälje fragmendid, mis talletati želatiinkiledele.

Asitõendi – jälje fragmendi - vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 100-101) jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade

reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Jalatsijälgedes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned

ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jalatsijäljes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on

eristatavad. Tõmmiskiledele nr1,3 jäädvustatud jäljed on moodustunud parema jala jalatsiga, milledes on kujunenud

pooltallaosade mustrid. Tõmmiskilele nr 2 jäädvustatud jälg on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles on kujunenud

pooltallaosa ja kontsaosa muster. Erinevatest sündmuskohtadest leitud jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl

161-168) vaadeldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi ja nende võrdlemisel esineb

tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud

vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 126) teostas I.Karpi kasutuses olnud

abonentnumber 58460051 22.11.2012 kuni 15.05, asudes 7182-Pallasti2 tugijaama levialas, mis asub Majaks 12 Tallinnas;

alates 17.25 kuni 17.37 teostas sama abonentnumber kõned 709A-Tln-Aegna, 7091-Tln-Aegna, 709B-Tln-Aegna ja 051C-

Sinimae tugijaamade levialas, asukohaga Priisle tee 4 Tallinnas ja leviala asub sündmuskoha läheduses ja alates 18.37 taas

Pallasti tugijaama levialas. Mast 709A-Tln-Aegna leviala on suunaga sündmuskoha poole ja sündmuskoht jääb leviala

piirile. Kohus märgib, et kirjeldatud kõned teostas I.Karp ajavahemikul, mis langeb kokku varguse toimepanemise ajaga

ning analoogselt eelmiste kuriteoepisoodidega, kuna I.Karp ei ole kohtule esitanud muid põhjusi, mis õigustaksid tema

viibimist varguse toimepanemise koha vahetus läheduses, on kohtul alust, arvestades teisi eelpool nimetatud tõendeid

kogumis, järeldada, et kannatanu Vello Palgale kuuluvas elumajas asetleidnud varguse pani toime I.Karp.

4.kuriteoepisood 26.11.2012 kell 08.00 kuni 17.07 kannatanu Vahur Vetevool Sirptiiva 7-7 Tallinn

Kannatanuna ülekuulatud Vahur Vetevool kinnitas, et aadressil Sirptiiva 7-7 Tallinnas pandi toime vargus, kaduma läksid

sülearvutid, DVD-mängija, majja tungiti sisse hoovipoolse ukse lõhkumise teel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (I

k, tl 112-113) sündmuskohal tuvastati põrandal, rõduukse ja toas oleva diivani esisel põrandaosal pinnase manustusjäljed,

milles sisalduvad tallamustri elemendid, jäljed fikseeriti želatiinkiledele. Asitõendi – jalatsijälje fragmentide -

vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 103-104) tuvastati nende vaatlusel, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade

reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri

detailid on eristatavad. Jäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja

kontsaosade mustrid, tuvastati, et mustrid on sarnased.

Jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168), mille käigus vaadeldi ja võrreldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3,

4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi, esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1,

2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127)

teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kõned vahetult pärast varguse toimumist, asudes 444B-Teletorn masti all, mis

asub sündmuskoha vahetus läheduses. Analoogselt eelmiste kuriteoepisoodidega seonduvalt tuvastatule on kohus

seisukohal, et kõik selles kuriteoepisoodis esitatud tõendid nende kogumis annavad alust järeldada, et selle varguse pani

toime I.Karp.

5.kuriteoepisood 27.11.2012 kell 07.30 kuni 16.46 kannatanu Taavi Ristimäe Kloostrimetsa tee 73-6 Tallinn

Selles kuriteoepisoodis on I.Karpile esitatud süüdistus varguse katse toimepanemises. Kannatanu Taavi Ristimäe kinnitas

kohtuistungil, et süüdistuses märgitud ajal murti sisse tema korterisse, kuna enne kella 17.00 hakkas tööle valvesüsteem,

mis edastab selle kohta omanikule sõnumi. Korteri ülevaatusel märkas kannatanu, et püüti varastada televiisorit, kuna see

oli nihutatud vasakule. Ütluste andmisel seletas kannatanu, et valvesüsteemi tööle rakendumisel tekib ka helisignaal, mida

kindlasti kuuleb ka ruumi sissetungija ja mis on niivõrd tugev, mis muudab ruumis viibimise talumatuks. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt (I k, tl 122-123) tuvastati televiisori all põrandal pindmised jalatsijäljed ja talletati need

želatiinpõhjaga tõmmiskiledele. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 106-107) tuvastati, et jäljed on

moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide

piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168), mille

käigus vaadeldi ja võrreldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi, esineb tallamustrite ilmselge

sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud

üks ja sama isik.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevalt avastati televiisori pinnal vasakul allpool puutejäljed, nende pealt võeti proov

DNA vatitikkudele. DNA ekspertiisi käigus proovi uurinud ekspert andis arvamuse, et sellest proovist saadi DNA analüüsil

täisprofiili, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning selles segaproovis ei saa välistada Igor Karpilt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist. Ekspertiisiaktile lisatud selgituste kohaselt tähendab tõenäolises vormis antud vastus seda, et

segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid (IV k, tl 53-55).

Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kell 17.23, s.o vahetult pärast varguskatse

toimepanemist kõne, asudes 444BTeletorn masti all, mis asub Kloostrimetsa 58a Tallinnas. Seega on tuvastatud, et I.Karp

viibis süüdistuses märgitud ajal sündmuskoha vahetus läheduses ning arvestades kõiki arutatavat kuriteoepisoodi

puudutavaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et kuriteo pani toime I.Karp.

6.kuriteoepisood 27.11.2012 kell 07.50 kuni 19.10 kannatanu Vladimir Romaško Veeringu tee 23 Randvere küla Viimsi

vald

Kannatanu Vladimir Romaško andis kohtule ütlusi, et 27.11.2012 tungiti temale kuulunud suvilasse akna kaudu sisse ja

varastati ära televiisor Samsung. Visuaalsel vaatlusel avastas kannatanu aknalaual ja põrandal räpased jalatsijäljed.

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 152-153). Jalatsijälgede vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl

110-111) olid jäljed moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja

mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustrid detailid on eristatavad. Jälgedes kujunenud mustrid on sarnased.

Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-

168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6,

7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp

telefoninumbrilt 58460051 kuriteo toimepanemise ajal kõned, asudes Karmu 390B ja 390A-Karmu masti all, mast asub

Vana-Narva mnt 20 Maardu, mis on sündmuskohast vaid mõne kilomeetri kaugusel. Refereeritud tõendite kogumi pinnalt

asub kohus seisukohale, et ka selle varguse pani toime I.Karp.

7.kuriteoepisood 28.11.2012 kell 08.00 kuni 17.00 kannatanu Piret Alamaa Länneaia tee 5 Randvere küla Viimsi vald

Kannatanu kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et süüdistuses märgitud ajal toimus tema elumajas vargus, varastati

sülearvuti, televiisor, fotoaparaat, mobiiltelefonid, akudrell, tualettvesi jne.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 1-3) avastati verandatrepi ees maapinnal ja veranda põrandal jalatsi

süvendjäljed, samuti avastati toas põrandal pindmine jalatsijälje fragment, mis talletati želatiinpõhjaga tõmmiskiledele.

Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 114-115) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade

reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri

detailid on eristatavad. Süvendjäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud

pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Jälgedes kujunenud mustrid on sarnased. Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite

ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime

pannud üks ja sama isik.

Kohtuistungil kinnitas kannatanu Piret Alamaa kohtule samuti asjaolu, et osa varastatud esemeid tagastati talle.

Ristküsitluse käigus talle esitatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelite järgi tundis ta tagasi saadud esemed ära

ja tunnistas need temale kuuluvaks. I.Karpi elukohas, aadressil Majaka23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokolliga (IV

k, tl 72), asitõendi vaatlusprotokolliga (IV k, tl 152-153) ja kannatanu Piret Alamaa allkirjaga esemete tagasisaamise kohta

(IV k, tl 154) on tõendatud, et kannatanule kuuluvad ja tema elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi korterist. Seega on

kohus seisukohal, et nimetatud tõenditega on I.Karpi süü arutatavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud täielikult.

8.kuriteoepisood 29.11.2012 kell 08.50 kuni 18.10 kannatanu Lilya Ivantšenko Käokäpa tee 3 Tallinn

Kannatanu Lilya Ivantšenko andis kohtule ütlusi, et aadressil Käokäpa tee 3 Tallinn pandi toime vargus kahel korral –

29.11.2012 ja 03.12.2012. 29.11.2012 avastas ta varguse esimesena selle järgi, et akna kõrval asunud laual pealt läks

kaduma arvuti Ordi. Elumajja tungiti sisse akna lõhkumise teel.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 54-55) avastati jalatsijäljed alljärgnevalt: maja juures Käokäpa tee poolt

maja poole lumes avastati jalatsijälgede rada, sama mustriga jalatsijäljed olid ka ümber maja, jalatsijälje fragment avastati

abiruumi ukse juures maas ja akna juures lume peal. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 119-120)

tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja

mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Parema ja vasaku jala jalatsitega

moodustunud jälgedes on kujunenud pooltallaosade, vaheosade ja kontsaosade mustrid, mis on sarnased.

Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-

168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6,

7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik.

Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kell 15.57, s.o kuriteo toimepanemise

ajal, kõne, asudes 444A-Teletorn masti all. Nimetatud mast asub Kloostrimetsa teel 58a Tallinnas ja on suunatud

sündmuskoha poole ning selle levi katab Käokäpa tee 3.

Kohus leiab seega, et I.Karpi süü arutatavas kuriteoepisoodis on eelpool toodud tõenditega leidnud tõendamist täielikult.

9.kuriteoepisood 29.11.2012 kell 06.50 kuni 18.30 kannatanu Urmas Tikk Sarapiku tee 12 Leppneeme küla Viimsi vald

Kannatanu Urmas Tikk andis kohtule ütlusi selle kohta, et süüdistuses märgitud kuupäeval, jõudes õhtul koju, avastas ta, et

värav ja saunauks on lahti murtud, majast varastati tööriistad, mobiiltelefon, talvejope. Kannatanu ütlusi varguse

toimumise kohta kinnitab sündmuskoha vaatlus (vaatlusprotokoll II k, tl 69-70), mille käigus avastati majja sissetungimise

jäljed. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) viibis I.Karp ajavahemikul, mil kannatanu elumajas pandi toime vargus,

sündmuskoha läheduses, teostades telefoninumbrilt 58460051 kõnesid, asudes 012B-Pirita (asub Regati 1 Tallinnas) ja

444A-Teletorn masti all (asub Kloostrimetsa 58a Tallinnas), mis on suunatud sündmuskoha poole. Sellest kohus järeldab, et

kõnealuse varguse pani toime I.Karp.

10.kuriteoepisood 30.11.2012 kell 06.45 kuni 01.12.2012 kell 07.20 kannatanu Raul Rumm Mäe tee 2 Leppneeme küla

Viimsi vald

Kannatanu Raul Rumm kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et pärast 01.12.2012 koju naasmist avastas ta lõhutud

välisukse, mis oli suletud kangiga ja varguse toimepanemisele viitavad tunnused - varastati tööriistad, sülearvuti, jope.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 84-86) avastati uksel ja ukseraamil sissemurdmise jäljed ja magamistoa

põrandal jalatsijälje fragment. Vastavalt asitõendi – jalatsijälje – vaatlusprotokollile (III k, tl 122-123) on jälg moodustunud

vasaku jala jalatsi pooltallaosa reljeefse mustriga, milles kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide

piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede

võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest

saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik.

Kohtuistungil kinnitas kannatanu kohtule, et osa varastatud esemeid tagastati talle. Ristküsitluse käigus talle esitatud

asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelite järgi tundis ta tagasi saadud esemed ära ja tunnistas need temale kuuluvaks.

Kannatanu Raul Rummi ütluste kohaselt asusid kohvris samad kruvid, mida ta kasutas mõni aeg enne vargust

põrandalaudude paigaldamisel (kohtuistungiprotokolli lk 12). I.Karpi sõiduautos teostatud läbiotsimisprotokolliga (IV k, tl

85), asitõendi – akudrelli Makita ja kohvri - vaatlusprotokolliga (I k, tl 34-38) on tõendatud, et kannatanule kuuluvad ja

tema elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi sõiduautost. Seega on kohus seisukohal, et nimetatud tõenditega on I.Karpi

süü arutatavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud täielikult.

Kõrvutades omavahel kuriteoepisoodides nr 1- 10 eelpool toodud tõendeid ja analüüsides neid kogumis, asub kohus

seisukohale, et neid tuleb käsitleda mitte üksnes konkreetse eraldivõetava kuriteosündmuse suhtes, vaid puutuvalt

kõikidesse kuriteoepisoodidesse tervikuna. Nimelt on kohus tuvastanud kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10

leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-168) nende ilmselget sarnasust ja järeldanud, et

nendes kuriteoepisoodides kirjeldatud vargused pani toime üks ja sama isik. Seejuures esinevad sündmustes nr 1 – 10

esitatud tõendite analüüsimisel asjaolud, mis kohtu arvates seostavad kõik mainitud kuriteoepisoodid omavahel. Näiteks

leiti I.Karpilt kannatanu Piret Alamaa (kuriteoepisood nr 7) ja Raul Rummi (kuriteoepisood nr 10) elumajast varastatud

esemed tema elukohast ja sõiduautost; sündmuskohal, aadressil Kloostrimetsa 73-6 (kuriteoepisood nr 5) televiisorilt

võetud DNA proov sisaldab tõenäoliselt Igor Karpi DNA-d; kuriteoepisoodi nr 9 ja nr 10 puhul väärib tähelepanu fakt, et

nii teo toimepanemise koht ( Leppneeme küla Viimsi vald), kui ka varastatud esemete loetelu (tööriistad, talvejope) on

mõlemal juhul samad, kusjuures vargus leidis aset ajaliselt üksteise järel; jälitusprotokolliga kogutud teave viitab selgelt

sellele, et ajal, mil kannatanute elukohast pandi toime vargus, viibis I.Karp kas sündmuskoha vahetus läheduses või

suunaga sündmuskoha poole.

Seetõttu kohus leiab, et isikuks, kes pani toime kuriteoepisoodides nr 1 kuni 10 kirjeldatud vargused, on I.Karp.

11.kuriteoepisood 03.12.2012 kell 08.40 kuni 17.20 kannatanu Hanno Savitsch Tuulmetsa tee 10 Muraste küla Harku vald

Kannatanu Hanno Savitsch andis kohtule ütlusi, millest nähtub, et temale kuuluvas elumajas pandi 03.12.2012 toime

vargus, varastati televiisor, nahktagi ja muud asjad. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 101-103) avastati

sündmuskohal kööki siseneva käigu kõrval põrandal oleva olmetolmu ärastusjälg, mida vastavalt asitõendi

vaatlusprotokollile (III k, tl 125-126) vaadeldi ning tuvastati, et jälg on moodustunud jalatsi tallaosa reljeefse mustriga,

milles kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad.

Jäljes on kujunenud jalatsi pooltallaosa ja kontsaosa muster.

Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi jalast

kinnipidamisel võetud musta värvi jalatsitega Merrell ning nende võrdlemisel esineb jalatsi tallaosa ja kontsaosa mustrite

ilmselge sarnasus.

Kohtuistungil kannatanu poolt antud ütluste kohaselt sai ta osa varastatud esemeid tagasi. Ristküsitluse käigus talle esitatud

asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelite järgi tundis ta tagasi saadud esemed ära ja tunnistas need temale kuuluvaks.

I.Karpi elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokolliga (IV k, tl 72-83), asitõendite

vaatlusprotokolliga (I k, tl 176-180) ja kannatanu allkirjaga varastatud asjade tagasisaamise kohta (IV k, tl 159) on

tõendatud, et kannatanule kuuluvad ja tema elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi korteris.

Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 125) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58385146 03.12.2012 kell 05.45, s.o kuriteo

toimepanemisele eelnenud ajal, kõne, asudes 071B-Suurupi masti all. Nimetatud masti asukoht on Suurupi, Harju vald ja

selle leviala on suunaga sündmuskoha poole ning levi katab sündmuskohta. Analoogselt varem arutatud

kuriteoepisoodidega ei ole I.Karp kohtule esitanud põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varahommikul väljaspool

Tallinna piire, mistõttu on kohus seisukohal, et see on vahetult seotud varguse toimepanemisega.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Jaan Tahk andis ütlusi, et 03.12.2012.a rookis ta varahommikul oma maja ees lund ja

nägi talle tundmatut meesterahvast, kelles ta hiljem tundis ära I.Karpi. Meesterahvas suundus Tuulmetsa tee suunas väga

kindla sammuga. Tunnistaja seletas, et kuna ühistu territoorium on kinnine ning ta ei ole sarnast naabrimeest varem näinud,

hakkas ta vaatama jälgi ja selgus, et meesterahvas tuli tagumisest aiaväravast sisse, tegi ühistu territooriumile ringi peale ja

territooriumilt lahkumiseks Tuulmetsa tee suunas läks ta läbi naabrite krundi, kes kasutavad sellel olevat maja suvilana.

Jäljed olid ümber maja ja ühe kilega kaetud akna kilesse oli tehtud auk, et majja sisse vaadata. Mõne aja pärast sai

tunnistaja teada, et samal päeval oli Tuulmetsa teel toime pandud vargus. Jälgi ajades märkas tunnistaja ka autojälgi.

Tunnistaja ütlusi kinnitab ka äratundmiseks esitamise protokoll (IV k, tl 112-113), mille kohaselt tundis tunnistaja Jaan

Sahk 22.03.2012 teostatud äratundmise käigus I.Karpi ja seletas, et tegemist on sama meesterahvaga, kes 03.12.2012 kella

08.00 paiku viibis Ohaka teel ja Tuulmetsa teel Muraste küla piirkonnas.

Seega, arvestades kõiki tõendeid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et I.Karpi süü on arutatavas kuriteoepisoodis täielikult

tõendamist leidnud.

12.kuriteoepisood 03.12.2012 kell 09.50 kuni 19.07 kannatanu Akim Ivantšenko Käokäpa tee 3 Tallinn

Kannatanud Akim Ivantšenko ja Liliya Ivantšenko kinnitasid kohtule, et 03.12.2012 toimus taas nende elumajas vargus,

kusjuures varguse toimepanemise viis oli sarnane – akna lõhkumise teel, mistõttu koju tulles oli kohe tunda külma, kuna

vargus toimus talvisel ajal. Seekord varastati televiisor. Kannatanute ütlusi varguse toimumise kohta kinnitab sündmuskoha

vaatlusprotokoll (II k, tl 115-116), mille kohaselt tuvastati sissemurdmisele viitavad tunnused – vigastused klaasuksel ja

ukseraamil, laua taga, kus enne oli olnud televiisor, seinal rippuvad pikendusjuhtmed jne.

Jälitusprotokolliga (IV k, tl 128) on tuvastatud, et I.Karp teostas telefoninumbrilt 58460051 varguse toimepanemise ajal

neli kõnet, täpsemalt kell 16.57, 18.03, 18.37, 18.43, kusjuures on tuvastatud, et ta asus sel ajal 190B-Muuga masti all.

Nimetatud masti asukoht on Muuga küla Viimsi vald ja selle leviala asub sündmuskoha läheduses. Kuna on tuvastatud, et

I.Karp asus varguse toimepanemise ajal sündmuskoha läheduses, on alust järeldada, et selle varguse pani toime I.Karp.

13.kuriteoepisood 04.12.2012 kell 07.00 kuni 19.15 kannatanu Igor Sokolov Jõekääru tee 12 Patika küla Rae vald

Kannatanu Igor Sokolov andis kohtule ütlusi, et 04.12.2012, kui ta kella 19.00 paiku töölt koju tuli, avastas ta, et uks on

lahti, lõhutud oli terrassi plastuks ning sülearvuti ja tööriistade komplekt Metabo olid kadunud. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli (II k, tl 133-134) kohaselt tuvastati sündmuskohal lumel jalatsijäljed, maja vasakpoolsel küljel lumel

jäljerida, mis suundub maja tagaküljele.

Jalatsijälgede vaatlusel tuvastati (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 128-129), et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade

reljeefse mustriga, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri

detailid on eristatavad. Kaks jälge on moodustunud vasaku jala jalatsiga, üks jälg on moodustunud parema jala jalatsiga.

Nendes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid, mis on sarnased.

Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi elukoha

korterist läbiotsimisel äravõetud jalatsitega Adidas ning nende võrdlemisel esineb jalatsi tallaosa mustri ilmselge sarnasus.

Jäljeekspertiisi teostanud ekspert jõudis arvamusele, et sündmuskohal avastatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks

esitatud jalatsite nr 2, s.o pruuni värvi jalatsid Adidas, vasaku jala jalatsiga; teise jalatsijälje osas arvas ekspert, et see võib

olla jäetud jalatsite nr 2 (pruuni värvi jalatsid Adidas) parema jala jalatsiga (IV k, tl 13).

Seega kohtulikul uurimisel arutatava kuriteoepisoodi kohta esitatud ja uuritud tõendite pinnalt saab kohus järeldada, et

osutatud varguse pani toime I.Karp.

14.kuriteoepisood 05.12.2012 kell 08.00 kuni 18.03 kannatanu Jaanus Luts Karjatse tee Vaskjala küla Rae vald

Kannatanuna ülekuulatud Jaanus Luts andis ütlusi, et 05.12.2012 oli temale kuuluvas üksikelamus toimunud vargus,

varastati sülearvuti mälupulga ja arvutihiirega. Kuna maja on varustatud automaatse signalisatsiooniga, sai kannatanu

vargusest teada kohe, kui talle tuli kõne ja sõnum. Ta jõudis koju 3-5 minuti pärast ja avastas, et majja tungiti sisse läbi

akna, kuna sellel olnud sääsevõrk oli eemaldatud ja akna all märaks tunnistaja jälgi. Tunnistaja seletas, et tõenäoliselt viidi

arvuti välja akna kaudu, kuna arvuti asus laua peal, mis oli akna all. Jälitusprotokolliga (IV k, tl 128) on tuvastatud, et

I.Karp võttis samal päeva kell 18.07 vastu neli SMS-i ning kell 18.39 ja kell 18.40 teostas telefoninumbrilt 58460051 kaks

kõnet. On tuvastatud, et I.Karp viibis SMS vastuvõtmise ja kõnede teostamise ajal 099A-Patika ja 099D-Patika tugijaama

levialas. Kohus märgib, et kuna on tuvastatud, et mast 099A-Patika leviala katab sündmuskohta ning I.Karp viibis seal kell

18.07, s.o viis minutit peale varguse toimumist, siis on alust järeldada, et Jaanus Lutsu vara varguse pani toime I.Karp.

15.kuriteoepisood 06.12.2012 kell 07.30 kuni 16.30 kannatanud Aivar Joost ja Annika Paat Ploomipuu puiestee 3 Maardu

Kannatanud Aivar Joost ja Annika Paat andsid ütlusi, millest nähtud, et neile kuuluvas eramajas on toimunud vargus

süüdistuses märgitul ajal, varastati fotokaamera, sülearvuti, akudrell, ehted.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 152-153) avastati maja rõduukse juures lume peal jalatsijälje fragmendid.

Jalatsijälgede vaatluse käigus (asitõendi vaatlusprotokoll IV k, tl 132-133) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite

tallaosade reljeefse mustriga, milledes on kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Mustrid on sarnased.

Nendest üks jälg on moodustunud parema jala jalatsiga, milles kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa mustri elementide

piirjooned ja talla mustri detailid on eristatavad, teine jälg on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles kujunenud

pooltallaosa mustri elementide piirjooned on halvasti eristatavad.

Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi jalast

kinnipidamisel võetud musta värvi jalatsitega Merrell ning nende võrdlemisel esineb jalatsi tallaosa ja kontsaosa mustrite

ilmselge sarnasus.

Jäljeekspertiisiakti kohaselt (IV k, tl 13) on ekspert arvamusel, et ekspertiisiks esitatud jalatsijälje fragmendid võivad olla

jäetud jalatsite nr 1 (musta värvi jalatsid Merrell) parema jala jalatsiga ning teine jalatsijälg võib olla jäetud jalatsite Merrell

vasaku jala jalatsiga.

Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 125-126) on tuvastatud, et I.Karp teostas 06.12.2012 kell 07.55 telefoninumbrilt

58385146 kõne, asudes 190B-Muuga masti all. Masti asukoht on Muuga Viimsi vald ning on suunaga sündmuskoha poole

ja selle leviala katab sündmuskohta.

Kohus on seisukohal, et lisaks eelpool toodud tõenditele leiab I.Karpi süü selles kuriteoepisoodis tõendamist asjaoluga, et

kannatanutele kuuluvad ja nende elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi korteris. Seda kinnitavad I.Karpi elukohas,

aadressil Majaka 23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokoll (IV k, tl 72-83), asitõendite vaatlusprotokoll (I k, tl 46 ja

51) ja kannatanute allkiri varastatud asjade tagasisaamise kohta (IV k, tl 160, 161).

16.kuriteoepisood 10.12.2012 kell 14.30 kuni 17.10 kannatanu Oksana Truu Metsa 21-1 Iru küla Jõelähtme vald

Kannatanu Oksana Truu andis kohtule ütlusi, et temale kuuluvas elumajas pandi toime vargus 10.12.2012 kahe tunni

jooksul, mil teda polnud kodus, kui ta läks tütart trenni viima ja hetkeni, kui mees helistas talle küsimusega, kes jättis

terrassi akna lahti. Elumajast varastati tahvelarvuti, sülearvuti, fotoaparaat.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 1-2) avastati sündmuskohal terrassi uksel murdmisjäljed ning

jalatsijälgede fragmendid. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 135-136) tuvastati, et jäljed on

moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja

mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jäljed on moodustunud parema ja vasaku

jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k,

tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi elukoha korterist läbiotsimisel äravõetud jalatsitega

Adidas ning nende võrdlemisel esineb jalatsi pooltallaosa mustri ilmselge sarnasus. Vastavalt jäljeekspertiisiaktis antud

eksperdiarvamusele (IV k, tl 13) on ekspert arvamusel, et sündmuskohal leitud jalatsijäljed ja jalatsijälje fragmendid võivad

olla jäetud jalatsite nr 2 (pruuni värvi jalatsid Adidas) vasaku ja parema jala jalatsiga.

Vastavalt jälitusprotokollile (IV k, tl 128) tuvastati varjatud jälgimisega, et I.Karpile kuuluv abonentnumber 58460051

viibis 10.12.2012 kella 16.52 ja 16.53 ajal, s.o varguse toimepanemise ajal Vana-Narva mnt 20 B masti all. Mast asub Iru

küla kõrval ja on sündmuskoha lähedal.

Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on I.Karpi süü kannatanu elumajas varguse toimepanemises tõendamist leidnud.

17.kuriteoepisood 11.12.2012 kell 14.45 kuni 16.30 kannatanu Pille Vahtra Riisika tee 5 Patika küla Rae vald

Kannatanu Pille Vahtra kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõudes 11.12.2012 kella 17.00 paiku koju, avastas ta, et

elumajja on sisse murtud, toas olid lumised jalajäljed, varastati sülearvuti, drellikohver, fotoaparaat. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist nähtuvalt (III k, tl 17-18) avastati katusealuse põrandal kaks jalatsijälje fragmenti. Asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt (III k tl 140-141) vaadeldi fotofailidele jäädvustatud kaks süvendjälge ja tuvastati, et jäljed on

moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja

mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jälgedes on kujunenud pooltallaosade

mustrite fragmendid. Vastavalt jälgede vaatlusprotokollile (III k tl 158-160) sündmuskohal leitud jälje võrdlemisel I.Karpi

elukoha korterist läbiotsimisel äravõetud jalatsitega Adidas esineb jalatsi pooltallaosa mustri ilmselge sarnasus.

Vastavalt jäljeekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusele (IV k tl 14) võivad ekspertiisiks esitatud jalatsijälje fragmendid

olla jäetud jalatsite nr 2 (pruuni värvi jalatsid Adidas) vasaku jala jalatsiga.

Kohtul on seega alust järeldada, et I.Karp viibis sündmuskohal ning kuna kohtulikul uurimisel ei tuvastatud asjaolusid, mis

põhjusel oleks ta võinud viibida võõrale isikule kuuluvas elukohas, on kohus seisukohal, et I.Karpi süü varguse

toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus märgib, et ka varjatud jälgimisega on tõendatud, et I.Karp viibis Patika

külas nii vargusele eelnenud ajal (ajavahemikul 07.03 kuni 08.48), kui ka varguse toimepanemise ajal, s.o ajavahemikul

kella 15.35 kuni 16.25. Jälitusprotokollist nähtuvalt (IV k tl 129) tuvastati, et nimetatud ajavahemikel viibis I.Karpile

kuuluv abonentnumber 58460051 Mäe 14 Patika masti all.

18.kuriteoepisood kuni 16.12.2012 kell 10.00 kannatanu Tamara Shorycheva Leppsilla tee 3 Leppneeme küla Viimsi vald

Kannatanu Tamara Shorycheva andis ütlusi selle kohta, et varguse toimumisest sai ta teada naabritelt, kes nägid katki

löödud akent ja helistasid maja omanikule, kannatanu jõudis kohale 10 tunni pärast ja avastas, et varastati pesumasin,

sülearvuti, televiisor, alkohol ja teised asjad. Sündmuskoha vaatlusel (III k, tl 24-26) tuvastati maja aknaraami hulgalisi

murdmisvigastusi ja elutoas jalatsijälgi. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (III k tl 143-144) on jäljed moodustunud

jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega

elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega,

milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Sündmuskohal leitud jälgede võrdlemisel I.Karpi jalast

kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-160) on näha, et mõlemate jalatsite

tallaosa ja kontsaosa muster on sarnane.

Jäljeekspertiisi teostanud ekspert andis arvamuse, et ruudukujulised jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks

esitatud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) vasaku jala jalatsiga ning et teised ekspertiisiks esitatud jalatsijälje fragmendid on

jäetud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) vasaku jala jalatsiga.

Kohtuistungil kinnitas kannatanu asjaolu, et osa varastatud asju on ta kohtueelses menetluses tagasi saanud. I.Karpi

elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt (IV k, tl 72-83) leiti tema korterist

esemed, mida kannatanu tundis ära ja tunnistas endale kuuluvaks. Vaadates ristküsitluse käigus esitatud asitõendite

vaatlusprotokollile (I k, tl 165-166) lisatud fotosid, kinnitas kannatanu, et need asjad kuuluvad temale ja olid tema

elumajast varastatud 16.12.2012.a. Sama kinnitab kannatanu allkiri varastatud asjade tagasisaamise kohta (IV k, tl 156-

158).

Seega kohus leiab, et I.Karp on toime pannud kannatanule kuuluva vara varguse ning tema süü on selles kuriteoepisoodis

täielikult tõendamist leidnud eelpool refereeritud tõenditega.

19.kuriteoepisood 18.12.2012 kell 16.00 kuni 18.00 kannatanu Ülle Nurste Rätsaka tee 26 Viti küla Harku vald

Kannatanu Ülle Nurste andis kohtuistungil ütlusi, et 18.12.2012 tema suvemajja on toimunud sissetungimine, kuna välisuks

ja garaažiuks olid lõhutud. Samas nähtub kannatanu ütlustest, et tema poolt avastatud olukord viitas sellele, et vargus jäi

pooleli ja majast ei jõutud midagi varastada, kuna kõik asjad olid hunnikus koos, kuid nende äraviimist ilmselt miski

takistas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt (III k, tl 46-47) avastati sündmuskohal hulgalised jalatsijäljed.

Asitõendi vaatlusprotokollist (III k tl 146-147) nähtub, et vaadeldi fotofailile jäädvustatud jalatsijälge, mis on moodustunud

parema jala jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles on näha pooltallaosa ja kontsaosa muster. Jäljes kujunenud erinevate

kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Nimetatud jalatsijälje

võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-160) on

näha, et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on üks ja sama.

Jäljeekspertiisi teostanud ekspert andis arvamuse, et ekspertiisiks esitatud fotofailile jäädvustunud jalatsijälg võib olla

jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) parema jala jalatsiga.

Kohus leiab, et üksnes eelpool toodud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et kõnealust vargust püüdis toime panna I.Karp,

kuna ei ole alust arvata, et I.Karpi jalatsijäljed oleks võinud sündmuskohale jääda teistel asjaoludel. Lisaks sellele on

varjatud jälgimisega tuvastatud, et I.Karpile kuuluv abonentnumber 58460051 viibis 18.12.2012 ajavahemikul kell 16.00

kuni 18.45 sündmuskoha vahetus läheduses. Kohus märgib, et fikseeritud ajavahemik langeb täielikult kokku kannatanu

ütlustega, mille kohaselt just samal ajavahemikul polnud majas kedagi ning kannatanu poolt koju jõudmine ei saanud

sissetungijale jääda märkamatuks, kuna kannatanu tuli maja juurde autoga ning auto tulesid oli kaugelt näha.

Kohus on seega seisukohal, et I.Karpi süü on selles kuriteoepisoodis täielikult tõendamist leidnud.

20.kuriteoepisood 19.12.2012 kell 04.44 kannatanu Toomas Likk Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald

Selles kuriteoepisoodis kannatanuna ülekuulatud Silvi Likk – Toomas Likki abikaasa – andis ütlusi, et 20.12.2012 käis ta

koos abikaasaga suvilat vaatamas, kus oli eelmisel päeval toimunud vargus. Oli näha, et välisuks oli muugitud ja

kodutehnika ära viidud – elektripliit, ahi, pesumasin, nõudepesumasin. Pärast ristküsitluse käigus asitõendiprotokollile

lisatud fotode vaatamist (IV k, tl 101-106) kinnitas kannatanu, et fotodel kujutatud esemed olid talt varastatud ja

kohtueelses menetluses tagasi saadud. Sama nähtub ka kannatanu Toomas Likki allkirjast varastatud esemete tagasisaamise

kohta (IV k, 162).

Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Toomas Likki suvilast varastatud ja kannatanu poolt äratuntud kodutehnika leiti ja

võeti ära V.Zyatkovile kuuluvas ja aadressil Raadiku 9 Tallinn asuvas garaažiboksis teostatud läbiotsimisel

(läbiotsimisprotokoll IV k, tl 93-95). I.Karp ja kaassüüdistatav I.Revyakin kinnitasid kohtuistungil antud ütlustes, et need

asjad tõid nad garaažiboksi 19.12.2012.a I.Karpile kuuluva sõiduautoga Volvo. I.Karp on seejuures väitnud, et tema sai

asjad Artursi käest, kes oli väidetavalt eelmisel päeval kasutanud I.Karpi sõiduautot ja auto tagastamisel palus tal selles

olevaid asju maha müüa.

Selline I.Karpi väide lükatakse aga ümber kõnealuses kuriteoepisoodis kogutud tõenditega. Nimelt nähtub sündmuskoha

vaatlusprotokollist (III k, tl 57-58), et sündmuskoha – Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald – vaatlusel avastati köögi

põrandal jalatsijäljed. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (IV k, tl 149-150) jalatsijälgede vaatlusel tuvastati, et need on

moodustunud vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Jalatsijälgede

võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel võetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-160) on näha,

et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on üks ja sama.

Jäljeekspertiisiakti eksperdi arvamuse kohaselt (IV k tl 14) on ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed jäetud jalatsite nr 1 (jalatsid

Merrell) vasaku jala jalatsiga.

Seega on kohus seisukohal, et kannatanule T.Likk kuuluvate esemete varguse pani toime I.Karp.

Lisaks sellele on varjatud jälgimisega tuvastatud (jälitusprotokoll IV k, tl 129, et I.Karpile kuuluv abonentnumber

58460051 viibis 19.12.2012 kell 03.05 kuni 04.50 Vainu Leppneeme masti all ning tehnilise järelevalve seadme abil sai

tuvastatud, et kell 04:44:02 viibis I.Karp aadressil Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et I.Karpi süü selles kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud.

21.kuriteoepisood 20.12.2012 kell 15.52 kuni 17.11 kannatanu Voldemar Kullarand Räitsaka tee 51 Viti küla Harku vald

Kannatanu Voldemar Kullarand andis kohtule ütlusi, et varguse toimumisest sai ta teada politseist. Jõudes kohale, ta

avastas, et uksed ja aknad olid kangiga lahti murtud ja kaduma läks sülearvuti koos modemiga. Kannatanu tundis sülearvuti

ära talle ristküsitluse käigus esitatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotode järgi (I k, tl 183) ja kinnitas, et ta on

sülearvuti koos modemiga tagasi saanud, sama nähtub tema poolt kohtueelses menetluses antud allkirjast asjade

kättesaamise kohta (IV k, tl 163).

I.Karpi sõiduautos Volvo V70 registreerimisnumbriga 494 BCH teostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt (IV k, tl 84-

86) leiti kannatanule kuuluv sülearvuti I.Karpi sõidukis. Asjaolule, et antud sõiduk kuulub temale, ei ole I.Karp ei

kohtueelses menetluses ega kohtuistungil vastu vaielnud ning sama kinnitab ka ostu-müügi leping (IV k, tl 193), kus on

sõiduki ostjaks märgitud Igor Karp.

Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (III k, tl 69-70) avastati sündmuskoha vaatlusel jalatsijäljed, milliseid vaadeldi

ja võrreldi I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (III

k, tl 153-154) on jalatsijäljed moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud

erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Fotofailile 7543

jäädvustatud süvendjälje kohta on tuvastatud, et see on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles on kujunenud

pooltallaosa ja kontsaosa muster; fotofailile 7609 jäädvustatud ärastusjälg on moodustunud parema jala jalatsiga, milles on

kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa muster ning tõmmiskilele nr 2 jäädvustatud ärastusjälg on moodustunud parema jala

jalatsiga, milles on kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa muster.

Nende võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-

160) on näha, et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on üks ja sama.

Seda kinnitab ka jäljeekspertiisiakti eksperdiarvamus (IV k, tl 14), mille kohaselt on ekspert tuvastanud, et fotofailile 7609

jäädvustatud jalatsijälje fragmendid on tõenäoliselt jäetud jalatsite nr 1 (Merrell) parema jala jalatsiga; sama jalatsiga võib

olla jäetud želatiinkilele nr 2 jäädvustatud jalatsijälje fragmendid ning fotofailile 7543 jäädvustatud jalatsijälg võib olla

jäetud jalatsite nr 1 vasaku jala jalatsiga.

Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 129- 132) on positsioneerimisega tuvastatud, et I.Karpile kuuluv abonentnumber viibis

20.12.2012 kell 15.32 kuni 17.11, s.o varguse toimepanemise ajal Torni 4 Vääna-Jõesuu masti all. Lisaks sellele on

varjatud jälgimisega tuvastatud, et 20.12.2012 sõitis I.Karp sõiduautoga Volvo V70 kell 15.52 Harku vallas, kell 15.59

parkis I.Karp auto Harku vallas Viti külas Terra teele umbes 100 meetri kaugusele maanteest, kell 17.05 tuli auto juurde

tagasi ja kell 17.11 sõitis piirkonnast välja ning alustas sõitu Tallinna poole.

Seega eelpool refereeritud tõenditega on kohtu arvates täielikult tõendamist leidnud, et kõnealuse varguse pani toime

I.Karp.

Uurinud ja hinnanud kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid peab kohus oluliseks märkida asjaolusid, mis seostavad

omavahel kõik I.Karpile inkrimineeritavad kuriteoepisoodid. Nimelt on kannatanute ütlustega tuvastatud, et kõik vargused

on aset leidnud kas eramajades või ridaelamutes, mis asuvad hiljuti asustatud kohtades väljaspool Tallinnat, kuid seejuures

piisavalt lähedal, et sinna saaks kiiresti jõuda sõiduautoga; sündmused on analoogse iseloomuga nii ruumilise läheduse

poolest kui ka ajaliselt. Näiteks on kuus vargust toimunud Viimsis ajavahemikul 27.11 kuni 19.12.2012 (kuriteoepisoodid

nr 6,7,9,10,18,20), kusjuures neli neist (kuriteoepisoodid nr 9, 10, 18, 20) - Leppneeme külas, kolm vargust pandi toime

Harku vallas, neist kaks – ühel ja samal tänaval; kaks vargust järjest pandi toime üksteise järel Peetri alevikus

(kuriteoepisoodid nr 1 ja nr 2). Kannatanute ütlustest nähtuvalt on kõigis kuriteoepisoodides varastatud peamiselt kodu- ja

olmetehnikat – televiisorid, sülearvutid, mobiiltelefonid.

Kohus märgib, et refereeritud tõenditega on üheselt tuvastatud, et I.Karp viibis sündmuskohal või vähemalt sündmuskoha

vahetus läheduses, millele viitavad tema poolt sündmuskohtadesse jäetud jalatsijäljed ja jälitustoimingutega teostatud

I.Karpi valduses olnud abonentnumbrite positsioneerimine ning kuigi kannatanutelt varastatud vara leiti tema juurest vaid

kuriteoepisoodide nr 7, 10, 11, 15, 18, 20 ja 21 puhul, on kohus seisukohal, et ka ülejäänud kuriteoepisoodides saab I.Karpi

sündmuskohal viibimise põhjuseks olla vaid varguse toimepanek tema poolt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis

oleks ümber lükanud sellise süüdistuse väite ning kohus ei leia omakorda ka sellele ühtegi teist eluliselt usutavat

põhjendust.

Kohus möönab, et käesolevas kohtuotsuses analüüsi esemeks olnud tõenditest on enamik kaudsed tõendid. Seejuures tuleb

aga arvestada, et varguste puhul on tegemist sellise kuriteoliigiga, mis tavaliselt pannakse toime salaja, pealtnägijate

juuresolekuta, mistõttu otseselt süüdistatava süüle viitavad tõendid ei pruugi olla arvukad. Samas, nii õigusalase

erialakirjanduse kui ka kohtupraktikas levinud arusaamade kohaselt puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka

kaudsete tõendite alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi mitmetes lahendites on asutud seisukohale, et otsesed ja kaudsed

tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad

kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis

vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei

kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta.

Seetõttu tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum

(süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev

tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (3-1-1-15-12, 3-1-1-8-10).

Kohus märgib, et andes hinnangut arutatavas kriminaalasjas kogutud tõenditele kogumis, saab järeldada, et kõik kohtulikul

uurimisel uuritud tõendid riimuvad omavahel, kuna nii sündmuskohtadel fikseeritud jalatsijäljed ning kõneeristuse ja

varjatud jälgimisega kogutud teave, kui ka läbiotsimisel I.Karpilt äravõetud kannatanule kuuluvad asjad viitavad kogumis

I.Karpi süüle talle esitatud süüdistuses ning sellise tõsikindla järelduse võimaldab teha just tõendite paljusus.

I.Karpi kaitsja on seadnud kahtluse alla jäljeekspertiisi eksperdiarvamuse tõendusliku tähtsuse nende eksperdi vastuste

puhul, mis sisaldavad mõistet „võib olla“. Kohus aga ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Kohtupraktikas omaksvõetud

arusaama kohaselt ei ole tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamuse kasutamine tõendina välistatud. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-63-08 märgitakse, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud

tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene

nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud

kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele“. Kohus juhib tähelepanu asjaolule,

et eksperdiarvamuse vastust, milles ta ei välista, et teatud jalatsijälg võib olla jäetud I.Karpi jalatsitega, ei saa tõlgendada

kui vastust, mis ei sisalda ühtegi järeldust. Samuti on oluline märkida, et arutatava kriminaalasja tõenduslik baas ei rajane

ainuüksi eksperdiarvamusel, vaid hõlmab kõiki teisi tõendeid ja I.Karpi süü tõendatuks lugemisel lähtub kohus põhimõttest,

et kõik tõendid koostoimes, sh ka jäljeekspertiisiaktis sisalduv eksperdiarvamus annavad aluse teda süüdi mõista esitatud

süüdistuses.

Kohus leiab, et I.Karpi tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatava poolt varguste süstemaatilist

toimepanemist iseloomustab asjaolu, et vargused on toime pandud lühikeste ajavahemike järel, mõnel päeval on ta toime

pannud kaks vargust järjest. Lähtudes I.Karpi poolt kuritegude toimepanemise intensiivsusest ja varastatud esemete

realiseerimise otstarbest, võib järeldada, et varastamine on I.Karpil kujunenud elustiiliks ja põhielatise saamise allikaks ja

seetõttu on süüdistatava käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistusaktist nähtuvalt on kõik vargused I.Karpi poolt toime pandud

sissetungimisega, kas akende avamise või ukse lahtimurdmise teel. Selline teguviis on seetõttu õigesti kvalifitseeritud

varguse toimepanemisena sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

Ivan Revyakinile on KarS § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses kahes kuriteoepisoodis – 19.12.2012 kuriteo tulemusel

saadud ehk I.Karpi poolt varem Toomas Likki elumajast varastatud kodutehnika turustamises ning 20.12.2012 I.Karpi

eelnevalt Voldemar Kullarannanale kuuluva ja tema elumajast varastatud sülearvuti omandamise katses.

Kohus leiab, et I.Revyakini süü kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud ja põhjendab oma

seisukohta järgmisega.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud esemed – elektripliit, nõudepesumasin, pesumasin, ahi – olid 19.12.2012

I.Karpi poolt varastatud Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald asuvast ja Toomas Likkile kuuluvast majast. Samuti

puudub vaidlus, et nimetatud esemed anti üle V.Zyatkovile, kelle garaažiboksist olid need läbiotsimise käigus leitud ja ära

võetud (läbiotsimisprotokoll IV k, tl 93-95). Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 129-130) on varjatud jälgimisega tuvastatud,

et 19.12.2012 said I.Revyakin ja I.Karp kell 16.24 kokku, I.Karp tuli sõiduautoga Volvo V70 ja mõlemad uurisid auto

pagasiruumi sisu. Seejärel hakkasid nad kell 16.27 sama autoga sõitma Tartu mnt poole ning kell 16.31 peatus auto

Keskturu juures, kus auto juurde tuli tundmatu meesterahvas ja nad kolmekesi vaatasid auto pagasiruumis olevaid asju.

Pärast seda sõitsid I.Revyakin ja I.Karp sama autoga Kivila 4 asuva maja juurde, sealt väljus Vassily Zyatkov, istus

läheduses pargitud Toyota juhi kohale ja mõlemad autod alustasid sõitu üksteise järel. Nad jõudsid Raadiku 9 asuva

garaažikompleksi teisele korrusele, boksi nr 254 juurde ja 2,09 minuti jooksul viisid kolmekesi Volvos olnud kodutehnika

garaažiboksi.

Kohtuistungil antud ütlustes ei eitanud I.Revyakin fakti, et I.Karpi palvel leidis ta inimese (V.Zyatkovi), kes oli nõus ostma

I.Karpi poolt pakutud kodumasinad. Seejuures on I.Revyakin kinnitanud, et algul pakkus I.Karp asju osta talle ning I.Karpi

sõnul müüjaks oli mitte I.Karp ise, vaid tema sõber.

Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et isegi kui lugeda I.Revyakinile inkrimineeritud teo objektiivne koosseis

tuvastatuks, ei ole prokuratuur välja toonud tõendeid, mille alusel võinuks arvata, et I.Revyakin oli teadlik asjade

kuritegelikust päritolust. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht väärib tähelepanu. Prokuröri järelduse kohaselt leiab teo

subjektiivne koosseis tõendamist asjaoluga, et I.Revyakin, olles vähemalt kolmel korral vahetult kokku puutunud I.Karpi

sõiduautoga toodud kodutehnikaga, millel vaatluse käigus tuvastati läbilõigatud voolikud, nendest kahel korral nägi ta

selgelt esemeid Volvo pagasiruumis, kolmandal korral lisaks nägemisele puhastas ta pesumasina ääri lumest ja tõstis seda,

teadis ta või vähemalt pidas võimalikuks, et tegemist on varastatud esemetega.

Kohus märgib siinkohal, et tulenevalt I.Revyakini ütlustest ei kavatsenud ta I.Karpi poolt pakutavat kodutehnikat osta

endale, mistõttu on eluliselt usutav I.Revyakini väide, et tema ei uurinud asju nii hoolikalt kui oleks vaja juhul, kui ta oleks

tahtnud neid endale. Jälitusprotokollis on minuti täpsusega kirjeldatud, et I.Karpi auto pagasiruumi sisu vaatamiseks läks

vaid 3 minutit, järgmine kord, kui vaadati tehnikat kolmekesi, kuulus selleks 4 minutit. Ei ole vähetähtis seejuures asjaolu,

et tegemist oli pimeda päeva ajaga, kella 17.00 paiku detsembri lõpus ning arvestades I.Revyakini väidet selle kohta, et ta

ei pannud tähele, kas pesumasina voolik või elektripliidi juhtmed olid läbilõigatud või mitte, kuna tal polnud aega, ta pidi

tööle tagasi jõudma, ei pea kohus sellist süüdistatava väidet ebatõenäoliseks.

Lisaks sellele ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud ka muid asjaolusid, mis kinnitaksid prokuratuuri järeldust selle kohta,

et I.Revyakin pidas võimalikuks, et müüdav kodutehnika on varastatud. Nimelt ei nähtu süüdistatavate ütlustest, et

I.Revyakin oleks teadnud, millega I.Karp tegeleb, kas ja kus ta töötab, kas teda on karistatud varguste toimepanemise eest

jne. I.Revyakini ütlustest tulenevalt teadis ta I.Karpi kohta vaid nii palju, et ta on tuttavate tuttav, kes tõi aeg-ajalt

remondiks arvuteid ning nende suhtlus ei väljunud I.Revyakini igapäevase tööalase tegevuse raamest. Samuti puudus

kohtul võimalus kontrollida I.Revyakini informeeritust kodutehnika tegeliku päritolu kohta tunnistaja V.Zyatkovi

ristküsitlemise kaudu, kuna prokurör loobus kohtuistungil tunnistaja ülekuulamisest ja seega kohtulikul uurimisel osutus

võimatuks välja selgitada, kuidas põhjendas I.Revyakin oma müügiettepanekut V.Zyatkovile – kes müüb, miks müüb ja

millisel viisil on see seotud I.Revyakiniga.

Ülaltooduga seonduvalt märgib kohus, et prokuröri poolt kohtule esitatud äratundmiseks esitamise protokolli, millest

nähtuvalt tundis V.Zyatkov I.Karpi ja I.Revyakini ära kui isikuid, kes müüsid talle pliidi, pesumasina jne (IV k, tl 115-122),

ei saa pidada lubatud tõendiks. Riigikohtu praktikas on korduvalt osutatud sellele, et äratundmisele kui menetlustoimingule

seatakse teatud KrMS § 81 lg 1 sätestatud tingimused. Nimelt tuleneb KrMS § 81 lg-st 1 nõue, et enne äratundmiseks

esitamise läbiviimist tuleb äratundja ära kuulata. Samast järjestusest tuleb kinni pidada äratundja kohtuistungil

ristküsitlemisel (3-1-1-52-09, 3-1-1-84-11). Kuna aga antud juhul ei olnud võimalik kohtus V.Zyatkovi üle kuulata, mistõttu

puudus ka alus avaldada tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis ei saa kohus kontrollida menetlusnõuete

järgimist menetlustoimingu läbiviimisel ning äratundmise esitamise protokolli tuleb tervikuna pidada lubamatuks tõendiks.

I.Revyakini käitumises tahtluse olemasolu kontrollimisel arvestab kohus täiendavalt ka järgmist asjaolu. Jälitusprotokolli

kohaselt toimus arutatavale sündmusele järgmisel päeval, s.o 20.12.2012 kõne I.Karpi ja I.Revyakini vahel, mille käigus

ütleb I.Karp: „Kas mäletad, eile rääkisin sulle, et ei ole ammu sulle toonud? Pean ühe viskama“. Prokuröri hinnangul käib

jutt varastatud asjadest. Kohus nõustub sellega, kuna on tuvastatud, et samal päeval 40 minuti pärast peeti mõlemad isikud

kinni ning I.Karpi sõiduautos leiti istme alt kannatanule Voldemar Kullarannale kuuluv sülearvuti. Samas ei ole alusetu

järeldada sellest kõnest, et I.Revyakinil tõepoolest ei olnud põhjust pidada kodutehnikat, mida ta eelmisel päeval nägi

I.Karpi auto pagasiruumis, kuritegelikul teel saaduks.

Riigikohtu praktikas on korduvalt märgitud, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu eeldab lisaks objektiivse külje

tunnustele ka teo subjektiivse külje kindlakstegemist. Alustades süüteokoosseisu objektiivsest küljest, tuleb liikuda selle

tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasi õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. „Kui ühel

kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile.

Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt

tuvastama sama teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse“. (3-1-1-74-10).

Subjektiivsest küljest eeldab I.Revyakinile inkrimineeritav süütekoosseis vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Tuvastanud

I.Revyakini käitumises kõnealuse kuriteoepisoodi puhul teo objektiivse koosseisu olemasolu, peab kohus tõdema, et

refereeritud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud, et I.Revyakin oleks teadnud või pidanud võimalikuks V.Zyatkovile

üleantud kodutehnika süüteolist päritolu, mistõttu ei saa koosseisu lugeda täidetuks.

Edasi on I.Revyakinile esitatud süüdistus süüteo tulemusena saadud sülearvuti omandamise katses. Süüdistuses on

märgitud, et I.Revyakin 20.12.2012 kella 18.20 paiku aadressil Maakri 23a Tallinn üritas omandada I.Karpilt sülearvutit

MSI koos modemiga Mint, teades, et need on kuriteo tulemusel omandatud.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on koostatud puudulikult ega võimalda teha järeldust, millised käitumisaktid isikule

omistatakse. Kohus leiab, et selline seisukoht on põhjendatud.

KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo

toimepanemist. Vara omandamise all on KarS § 202 sätestatud süüteokoosseisu mõistes mõeldud vara enda valdusse

saamine mis tahes viisil – vargalt üleostmine, vahetamine, kingiks saamine, võla katteks saamine jms.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-60-08 on märgitud, et „kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis

piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning

olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule

omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum“. Arutatavas kuriteoepisoodis esitatud

süüdistusest aga ei selgu, milline käitumine heidetakse konkreetselt I.Revyakinile ette, mille alusel võinuks järeldada, et ta

alustas I.Karpi sõidukis olnud sülearvuti omandamist – võttis sülearvuti enda kätte, pani endale kotti, maksis selle eest raha

vms.

Prokurör leidis, et I.Revyakini süü on selles kuriteoepisoodis tõendamist leidnud jälitusprotokollis kajastatud telefonikõne

sisuga, mille kohaselt ütles I.Karp Revyakinile, et viskab talle ühe asja, mille eest peab I.Revyakin raha valmis panema,

sama jälitusprotokolliga on tuvastatud, et mõned minutid enne seda on I.Karpi sõidukis Volvo kõrvalistuja kohal näha

lahtiolevat sülearvutit, seejärel kell 18.01 leppisid I.Karp ja I.Revyakini kokkusaamise koha ja aja kokku ning kell 18.21

peeti mõlemad kinni. Kui kohus oleks hakanud andma kriminaalõiguslikku hinnangut I.Revyakini tegevusele, tuginedes

eelpool kohtulikul uurimisel tuvastatule, oleks ta väljunud süüdistuse piiridest, kuna selliseid faktilisi asjaolusid

I.Revyakinile esitatud süüdistus ei sisalda.

Kohus leiab, et juba ainuüksi süüdistuse puudulikkuse tõttu on I.Revyakini selles kuriteoepisoodis süüditunnistamine

välistatud. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust selle

kohta, et I.Revyakin oleks üldse alustanud süüteo toimepanemist. Eelpool toodud jälitusprotokollis fikseeritud kõnes (IV k,

tl 133-134 ja 149-150) räägib I.Revyakin, et „enne peab „asja“ vaatama, siis näeme, sõida kohale, siis lahendame asja“.

Sellest saab järeldada, et I.Revyakin annab nõusoleku osta sülearvutit alles pärast seda, kui vaatab selle üle ja otsustab, kas

see talle sobib. Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest aga nähtub, et I.Revyakin peeti kinni kohe, kui ta istus I.Karpi

autosse. Seega ei ole kohtu arvates tuvastatud, et I.Revyakin ei loobunud süüteokatsest.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et I.Revyakin tuleb Kars § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses mõista õigeks.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanud esitanud erinevate vargustega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes

tsiviilhagid.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele varguste ja sissetungimistega

tekitatud varalise kahju tekitajaks on I.Karp. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning

süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad

rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava

poolt kavatsetult toimepandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas

ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis

vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule

tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust.

Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav I.Karp on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses

ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning kõik esitatud nõuded kuuluvad

rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Igor Karpi süü suurust iseloomustab süüdistuse maht. Ta on ühe kuu ja ühe nädala jooksul toime pannud 21 varguse

episoodi, milledest kõik on toime pandud sissetungimisega eluruumidesse. I.Karpi poolt varguste toimepanemise

intensiivsust iseloomustab ka asjaolu, et vargused on toime pandud lühikeste ajavahemike järel ning ta on mitu korda ühe

ööpäeva jooksul sisse tunginud ja varastanud korduvalt ühest ja samast elumajast, mis näitab süüdistatava äärmiselt

ükskõikset ja küünilist suhtumist nii isikutele korduva kahju tekitamisse kui ka õiguskorda tervikuna. I.Karpi süü suurust

iseloomustab samuti asjaolu, et kõik inkrimineeritavad kuriteod on süüdistatava poolt viidud lõpuni, välja arvatud kaks

kuriteoepisoodi ning varguste toimepanemisega on tekitatud paljudele kannatanutele varaline kahju. Kuna vargused on

toime pandud sissetungimisega, avades, eemaldades või lõhkudes akna või ukse, siis süüdistatav on tekitanud

kannatanutele lisaks varastamisega ka asja lõhkumisega kaasnevat kahju. Selline käitumine rikub jämedalt isiku õigust

mitte ainult omandi, vaid ka kodu puutumatusele ja kujutab endast varguse enamohtlikku koosseisu.

Süüdistatavale I.Karpile inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. I.Karp ei oma ei töökohta ega mingit alalist legaalset sissetulekut. Seega mõistetavaks karistuseks

saab olla üksnes vangistus.

Karistusregistri andmetel on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, nendest varavastaste kuritegude

toimepanemise eest on teda karistatud 4 korda. Viimati karistati teda Pärnu Maakohtu poolt 17.12.2009 2-aastase

vangistusega, millest ta pidi ära kandma 1 aasta ning üks aasta vangistust jäeti tingimisi kohaldamata. Tingimisi

kohaldamata jäetud karistus aga pöörati 06.03.2012 Harju Maakohtu määrusega täitmisele. Vabanenud vanglast tingimisi

ennetähtaega, pani I.Karp viie päeva pärast toime ühe kuu jooksul uued arvukad vargused. I.Karpi karistusandmed viitavad

seega sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole teinud järeldusi varasematest karistustest, jätkates aina uuesti

varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et

süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt.

Arvestades süü suurust, karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale I.Karpile tuleb mõista

karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena.

Süüdistatava puhul ei pea kohus otstarbekaks kohaldada KarS § 74 sätteid, s.o nii osalist kui ka täielikku karistusest

vabastamist, samuti ei pea kohus I.Karpi puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistusest

vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega eeldab, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata.

Tulenevalt I.Karpi eelmiste karistuste arvust ja kuriteoepisoodide rohkusest, samuti asjaolust, et uued kuriteod on ta toime

pannud katseaja jooksul, sellist veendumust kohtul ei ole.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme

kuriteo toimepanemise eest, ekspertiisi kulud.

Prokurör taotles ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmist täies ulatuses, mis hõlmab ka ekspertiisiakte, mida prokurör ei

ole tõendina kohtule esitanud. Kohus leiab, et sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mille ekspertiisiakti ei ole

kohtulikul uurimisel tõendina uuritud, ei saa süüdistatavale panna.

Menetluskuludena ekspertiisi tasu hüvitamise üle otsustamisel peab kohus kontrollima ekspertiisi määramise ja teostamise

põhjendatust. Riigikohtu praktikas on leitud, et ei ole põhjendatud ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine

süüdistatavalt juhul, kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes ning ta ei saa ilmselgelt aidata

kaasa kriminaalasja lahendamisele (3-1-1-120-12). Kohus leiab, et olukorras, kus kohtule on esitamata

menetlusdokumendid, mille pinnalt võinuks kontrollida ekspertiiside määramise vajalikkust ning menetlusõiguse normide

järgimist ekspertiisi tegemisel, ei kuulu ekspertiisi maksumus väljamõistmisele süüdistatavalt. Sellest tulenevalt mõistab

kohus I.Karpilt välja vaid kahe ekspertiisi tegemise kulud kokku summas 542 eurot.

Menetluskulusid määrates, arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib kohus jätta osa neist riigi kanda ja määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

I.Karp ei ole kohtule esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis teeks talle võimatuks või ebamõistlikult koormavaks

käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt temalt väljamõistetavate menetluskulude tasumise. Seetõttu kohus leiab, et antud

kriminaalasjas puudub õiguslik alus jätta menetluskulud kas osaliselt või täielikult riigi kanda. Arvestades aga I.Karpi

varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse talle käesoleva kriminaalasjaga

seonduvate menetluskulude tasumiseks ositi pikema aja jooksul, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks s.o.

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Julia Vernikova