4-13-5218/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.august 2013 kohtumajas Jõhvi Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-5218 (2403,13,000204) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses K.A Riigipiiri seaduse 17-

2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises,

milles K.A tunnistati süüdi

Riigipiiri seaduse § 17 2 järgi - ja karistati

rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses summas 140 eurot. Menetlusalune isik K.Asikukood xxx, x

xx

Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta kaebus kohtuv K.A älise menetleja piirivalvur Taavi

Ontoni 18.12.2012 3,13,000204 otsuse peale väärteoasjas 240 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Ko VTMS htuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja K.A-le § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt

.

2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, -

alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30- päevase tähtaja viimane päev langeb puhke või pühapäevale, loetakse 30 - - päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

x koostas piirivalvur Taavi Onton K.A suhtes kiirmenetluse xx

otsuse ( lk 3), millega leidis tuvastatuks, et x x -x xx xx xx ületas menetlusalune isik ajutist kontrolljoont x koordinaatidel N 59 01 8 E 27 xx 44 38 suunaga x Kaugem punkt vene poolel oli umbes 20 m, millega xx. rikkus Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 sätet. Tegu on kvalifitseeritud Riigipiiri seaduse § 17 2 järgi. -

Menetlusalune isik andis kiirmenetluses ütlusi ( lk 4), et ta ületas

kontrolljoont ettevaatamatusest, tunnistab ennast süüdi. Olles x ise xx märkas, et eksis kontrolljoonega ja suundus kohe x poolele. xx

Karistuse määramisel arvestati kergendavaks asjaoluks isiku süütunnistamist. Karistusena määrati Riigipiiri seaduse § 17 2 järgi 35 trahviühikut summas - 140 eurot.

08 08 kaebus tema suhtes . .2013 saabus Viru Maakohtule K.A 27 07 . .2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2403 3,0002 . ,1 04

KAEBUS

08.08.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik vähendada trahvi, kuna karistuse on esmase rikkumise puhul liiga karm.

Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses .

VASTUS KAEBUSELE

3

Kohtuväline menetleja nõus

tub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2403,13,000204.

Kohtuväline menetleja nõustub, et kontrolljoone ületamine oli toime pandud ettevaatamatusest, varem ei ole isik nimetatud tegu toime pannud. Samuti arvestati karistuse määramisel isiku süütunnistamist.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva

seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käeolevas väärteoasjas on süütõendiks menetlusaluse isiku enda ütlused,

et 27.07.2013 ületas ettevaatamatusest, pärast oma eksimusest x

xx arusaamist suundus kohe tagasi x poolele. Kohtul ei ole aluseid kahelda xx isiku ütluste õigsuses. Seega on menetlusaluse isiku ütlustega tuvastatud, et2 7.07.2013 kell 11.18

xxx ületas menetlusalune isik ajutist kontrolljoont Narva jõel

koordinaatidel N 59 01 8 E 27 44 38 suunaga Eesti Vabariik-Vene Föderatsioon- Eesti Vabariik.

Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 sätestab, et Eestisse saabuvad või Eestist

lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning

Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri

toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal.

Järelikult lahkudest Eesti territooriumilt Narva jõel, mitte

piiripunkti kaudu, rikkus menetlusalune isik Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 nõuet. Vastutus ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest on ette nähtud Riigipiir - i seaduse § 17 2 alusel. Karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikuni ehk summas kuni 800 eurot või arest.

4

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 18 lg 3 alusel paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea KarS §

süüteokooseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

Kohus leiab, et K.A pani teo toime hooletusest, sest kontrolljoone

ületamisel ei teadnud ta selle asjaolu esinemisel. Samas kohtuvälise menetleja vastusest lk 15 nähtub, et x on navigeerimiseks rasked kohad xx märgistatud punase värvi kergete poidega ja antud kohal olid kerged poid

paigaldatud selliselt, et paadiga liiklejail oleks selgelt nähtav, kus nad

asuvad. Järelikult, kui menetlusalune isik oleks tähelepanelikum ja

kohusetundlikum, oleks tal võimalus kontrolljoone sanktsioneerimata ületamist ette näha.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku K.A poolt toime pandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei - kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Tõendamist on leidnud, et menetlusalune i on süüliselt ja sik K.A õigusvastaselt toime pannud järgi kvalifitseeritava Riigipiiri seaduse § 17-2 väärteo.

K.A-le on karistusena määratud 35 trahviühikut summas 140 eurot,,

mis on sanktsiooni keskmisest määrast 100 trahviühikut 400 eurot - - oluliselt kergem, isegi alla poole keskmisest määrast.

Kohtupraktika kohaselt lähtutakse karistuse määramisel ja mõistmisel ettenähtud sanktsiooni keskmises määras t t ning karistust kergendavate

või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana, võttes arvesse ka süü suurust ( vt RKKKo lahend 3 . Käesoleval -1-1- -13) 58

juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse alla sanktsiooni keskmise

määra.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse

määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku § 56 sätestatud

5

nõudeid, muuhulgas karistust kergendavaid asjaolusid, ka rikkumise

raskusastet, tahtluse puudumist ja isikut.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü toimepandust alla keskmise on

määra Süü suurusele osutab kahtlemata mõju asjaolu, et tegu on toime .

pandud ettevaatamatuse kerges vormis hooletusest, samuti ka see, et saades oma rikkumisest aru, võttis isik tarvitusele meetmed rikkumise lõpetamiseks – kohe suundus Eesti Vabariigi poolele.

Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest lk 18, on menetlusalu isik ne

väärteokorras karistatud , raske liiklusalase väärteo toimepanemise 1 korral eest Rahatrahv ei ole tasutud. .

Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule K.A-le kohtuvälise

menet

leja poolt määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses summas 140

eurot, on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja

raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

KOHTU MEE™ED

K.A a rahuldamata ja tema kaebus tuleb jätt suhtes kohtuvälise

menetleja piirivalvur Taavi Ontoni poolt tehtud 27.07.2013 otsus

väärteoasjas 2403,13,000204 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Inna Kirsipuu