1-13-6679/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-6679

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. august 2013.a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-13-6679 (13230102490)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi

K.J

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi

lühimenetluses

Prokurör Marina Kalistratova

Süüdistatav K.J

Isikukood

XXX;

elukoht

;

EV

XXX

kodakondsusega; põhiharidusega; emakeelvene keel; töökoht puudub;

kriminaalkorras karistatud 10 korral, viimati: Harju

Maakohtu 20.01.2011 otsusega KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9

järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud, vabanes 18.09.2012

peale karistuse kandmist;

väärteokorras karistatud 38 korral

Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud: 21.02.2013.a. Vahistatud 22.02.2013.a.

Kaitsja Leelo Viil

1-13-6679

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja §

180 lg 1,

Tunnistada süüdi K.J KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2

(kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada K.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata K.J-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 21.02.2013.a. Tõkendvahistaminetühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Esitatud tsiviilhagid rahuldada.

1. Välja mõista K.J-ilt kannatanu AS Selver kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1540 (tuhat viissada nelikümmend) eurot,

2. Välja mõista K.J-ilt kannatanu Ultex Haldus OY kasuks tsiviilhagid varalise kahju nõudes summades

136 (sada kolmkümmend

kuus)

eurot ja

(seitsekümmend viis) senti ning 87 (kaheksakümmend seitse) eurot ja 63 (kuuskümmend kolm) senti, kokku 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti.

3. Välja mõista K.J-ilt kannatanu XXX kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 65 (kuuskümmend viis) eurot. Asitõendid: 1.

3 fotot videosalvestusest, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja juurde. 2.

3 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja juurde. Menetluskulud: K.J-ilt välja mõista menetluskulud järgmiselt:

1. II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, 1-13-6679

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 194 (ükssada üheksakümmend neli)

eurot ja 40 (nelikümmend) senti,

3. Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777, või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2800049777 või Danske Bank AS Eesti filiaal arveldusarvele nr 333416110002, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.J, 1-13- 6679, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 29.08.2013.a.

SÜÜDISTUS

K.J-i süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 10-l korral, viimati 20.01.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi, taas viibides 22.01.2013 kella 12.43 paiku Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Selver AS-ile kuuluvas kaupluses „Selver Gurmee“, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pudeli konjakit „Hennesy Paradis Imperial“ väärtusega 1540 eurot ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Selver AS-ile summas 1540 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas kella 04.02.2013 09:59 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil teise rentniku ruumide kaudu tungis aadressil Tallinn, Raekoja plats 17 asuvasse Kaerajaan restorani lattu, kust võttis Ultex Haldus OÜ-le kuuluvad järgmised alkohoolsed joogid: viskit Tullamore, 100cl, kogus 2 pudelit koguväärtusega 45,67 eurot; konjakit Courvoisier XO 70cl, 1 pudeli, väärtusega 74,40 eirot; likööri Pisang Ambon, 100cl, 1 pudeli, väärtusega 16,68eurot, tekitades vargusega Ultex Haldus OÜ-le varalist kahju üldsummas 136,75 eurot.

1-13-6679

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kella 09:25-9.30 aadressil Harju 13, Tallinn 13.02.2013 asuvasse Tallinna linnavalitsuse administraatori kinnisesse ruumi sisse, kust võttis järgmised XXX kuuluvad esemed: käekoti väärtusega 15 eurot, käekoti sees olnud mobiiltelefoni Nokia väärtusega 32 eurot, kosmeetikakoti koos kosmeetikakaupadega koguväärtusega eurot, väärtuseta raamatukogukaardi, rahakoti väärtusega 10 eurot, kus oli sularaha 3 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju üldsummas 65 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas kella 19.02.2013 09:59 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil teise rentniku ruumide kaudu tungis aadressil Tallinn, Raekoja plats 17 asuvasse Kaerajaan restorani lattu, kust võttis Ultex Haldus OÜ-le kuuluvad järgmised alkohoolsed joogid: viskit Tullamore, 100cl, 1 pudeli väärtusega 22,83 eurot; konjakit Camus Vs 100cl, 1 pudeli, väärtusega 40,32 eirot; tekiila Sauza Blanco 100cl, 1 pudeli, väärtusega 24,48 eurot, tekitades vargusega Ultex Haldus OÜ-le varalist kahju üldsummas 87,63 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas kella 21.02.2013

15.50 paiku Tallinnas, Lootsi 7 asuvas OÜ-le Ossu Lemmikloomapood kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist OÜ-le Ossu Lemmikloomapood kuuluvad 22 kassi mänguasja kogumaksumusega 131,78 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega K.J, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.J tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagidega, kohtuistungil ei soovinud ütlusi anda. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid kogumis, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leidis, et K.J-i süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Episoodis 22.01.2013.a. AS Selver avalduse ja tunnistaja Svetlana Firsova ütlustega, milledelt nähtub, et 22.01.2013 kella

12.43 paiku Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Selver AS-ile kuuluvas kaupluses „Selver Gurmee“, varastati 1 pudel konjakit „Hennessy Paradis Imperial“ väärtusega 1540 eurot. Varguse avastas XXX kaupluse turvakaamera videosalvestusi tagantjärgi üle vaadates. Samas summas esitas kauplus ka tsiviilhagi (tlk 12-13,18-21). AS Selver turvakaamera videosalvestuse ja asitõendi vaatlusprotokolli ning fototabelite kohaselt siseneb 22.01.2013.a. kella 12:42 ajal kauplusesse süüdistatavaga sarnane valge mütsiga meesisik, võtab alkoholiriiulilt konjakipudeli, paneb selja taha, pükste värvli vahele ning väljub kauplusest kauba eest maksmata (tlk 24-36).

K.J on end

kahtlustatavana ülekuulamisel

antud kuriteos süüdi tunnistanud, selgitades, et kauplusesse

1-13-6679

sisenenuna märkas riiulil konjakipudelit, eemaldas sellelt kleebise, peitis selja taha jope alla ning väljus. Varastatud alkoholi müüs tänaval võõrale inimesele 50 euro eest. Pudelit võttes arvas, et hinnasildil oli kirjas 154 eurot, mitte 1540 (tlk 38-40). Episoodis 04.02.2013.a. Ultex Haldus OÜ avaldusest ning kannatanu esindaja XXX ütlustest nähtuvalt tungiti 04.02.2013 kella 09:59 paiku aadressil Tallinn, Raekoja plats 17 asuvasse Kaerajaan restorani lattu, kust varastati Ultex Haldus OÜ-le kuuluvad järgmised alkohoolsed joogid: viski Tullamore, 100cl, kogus 2 pudelit koguväärtusega 45,67 eurot; konjak Courvoisier XO 70cl, 1 pudel, väärtusega 74,40 eurot; liköör Pisang Ambon, 100cl, 1 pudel, väärtusega 16,68eurot, tekitades varalist kahju kogusummas 136,75 eurot, mille kohta esitas Ultex Haldus OÜ ka tsiviilhagi (tlk 43-48). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli sisenetud restorani ruumidesse hoone teisele rentnikule kuuluvate ruumide kaudu, mille uksed ei olnud lukus ning restorani turvakaamera videosalvestuse alusel tehtud fotodelt on näha, kuidas valge mütsiga süüdistatavaga sarnanev mees avalduses märgitud ajal restorani laoruumides toimetas (tlk 50-57).

antud kuriteo

K.J on ülekuulamisel

toimepanemist tunnistanud ning andnud kogutud tõenditega riimuvaid ütlusi, lisades, et varastatud alkohoolsed joogid müüs tänaval võõrastele isikutele (tlk 64-67). Episoodis 13.02.2013.a. Kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt varastati 13.02.2013 kella 09:25-9.30 aadressil Harju 13, Tallinn asuvasse Tallinna linnavalitsuse administraatori kinnisest ruumist XXX kuuluv käekott väärtusega 15 eurot järgmiste esemetega: mobiiltelefon Nokia väärtusega 32 eurot, kosmeetikakott koos kosmeetikakaupadega koguväärtusega 5 eurot, väärtuseta raamatukogukaart, rahakott väärtusega 10 eurot, kus oli sularaha 3 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju üldsummas 65 eurot, mille kohta kannatanu esitas tsiviilhagi (tlk 78-82). Asitõendi vaatlusprotokolli ja Harju tn

13 turvakaamera videosalvestuselt nähtuvalt siseneb 13.02.2013.a. kl 09:30 ajal hoonesse süüdistatavaga sarnanev mees, kes sisenes tühjade kätega, kuid lahkub sealt kell 09:31 tumeda käekotiga (tlk 84-88).

on tunnistanud oma süüd nimetatud varguse

Süüdistatav K.J

toimepanemisel, lisades, et ta vaatas pärast koti varastamist selle läbi, ei märganud seal mobiiltelefoni, võttis vaid sularaha 1. 50 eurot ja viskas seejärel koti koos selles olevate esemetega ära (tlk 89-92). Episoodis 19.02.2013.a. Ultex Haldus OÜ avaldusest ning kannatanu esindaja XXX ütlustest nähtuvalt varastati 19.02.2013 kella 09:59 paiku aadressil Tallinn, Raekoja plats 17 asuvasse Kaerajaan restorani laost Ultex Haldus OÜ-le kuuluvad järgmised alkohoolsed joogid: viskit Tullamore, 100cl, 1 pudeli väärtusega 22,83 eurot; konjakit Camus Vs 100cl, 1 pudeli, väärtusega 40,32 eirot; tekiila Sauza Blanco 100cl, 1 pudeli, väärtusega 24,48 eurot, tekitades vargusega Ultex Haldus OÜ-le varalist kahju üldsummas 87,63 eurot (tlk 94-97). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli sarnaselt 04.02.2013 samast asutusest toimepandud vargusega ka seekord sisenetud restorani ruumidesse hoone teisele rentnikule kuuluvate ruumide kaudu, mille uksed ei olnud lukus ning varastatud alkoholi. Restorani turvakaamera videosalvestuselt, asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt on näha, kuidas, tumeda mütsiga süüdistatavaga sarnanev mees avalduses märgitud ajal restorani ees liikus ning restorani baarileti juures alkoholipudeleid võttis (tlk 104-110).

antud kuriteo toimepanemist

K.J on ülekuulamisel

1-13-6679

tunnistanud, lisades, et sisenes sama restorani ruumidesse, kus oli umbes 2 nädalat varemgi alkoholivarguse toime pannud ning ka selgi korral varastatud alkohoolsed joogid müüs tänaval võõrastele isikutele (tlk 111-115). Episoodis 21.02.2013.a. OÜ Ossu Lemmikloomapood avaldusest ning tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et 21.02.2013 kella 15.50 paiku Tallinnas, Lootsi 7 asuvas OÜ-le Ossu Lemmikloomapood kuuluvas kaupluses üritati varastada OÜ-le Ossu Lemmikloomapood kuuluvaid 22 kassi mänguasja kogumaksumusega 131,78 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna esemeid varastada püüdnud isik peeti turvatöötaja XXX poolt kinni.

Kinnipeetud isikuks osutus tema kaasasolnud dokumentide põhjal K.J (tlk 118; 120). Süüdistatav K.J selgitas et läinud kahtlustatavana ülekuulamisel, lemmikloomakauplusesse ringi vaatama, tekkis tal mõte loomamänguasju varastada, võttis need riiulilt, peitis põue, kuid poest väljununa pidasid turvatöötajad ta kinni ning tagastasid esemed kauplusele (135-136). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on K.J-i süü temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud.

Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.J tegutses kindla eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt. Selline tegevus viitab üheselt ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et K.J on temale inkrimineeritavad kuriteod toime pannud tahtlikult, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Episoodides 04.02.2013.a.; 13.02.2013.a. ja 19.02.2013.a. toimepandud vargused on K.J-i poolt toime pandud suletud ruumidesse sissetungimise teel, nimelt on ta tunginud kahel korral restorani Kaerajaan laoruumidesse ning Tallinna linnavalitsuse administraatori suletud ruumi, tungides selliselt omaniku tahte vastaselt süüdistatavale võõrasse ruumi selleks, et varastada võõraid vallasasju.

Säärastel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kõik K.J-ile inkrimineeritud vargused olid toime pandud sissetungimisega ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. K.J on varem varavastaste kuritegude eest karistatud 10 korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse K.J-i uute varguste toimepanemises ajavahemikul 22.01.2013 kuni 21.02.2013 s.o. 1 kuu jooksul 5 varguse episoodis. Lähtudes K.J-i poolt kuritegude toimepanemise intensiivsusest ja varastatud esemete realiseerimise otstarbest, võib järeldada, et varastamine on K.J kujunenud elustiiliks ja põhielatise saamise allikaks ja seetõttu on süüdistatava käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanud Ultex Haldus OÜ esitanud tsiviilhagid summades 136 eurot ja 75 senti ning 87 eurot ja 63 senti, AS Selver tsiviilhagi summas 1540 eurot ja XXX tsiviilhagi summas 65 eurot. Tsiviilhagid koosnevad varastatud esemete väärtusest. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud kahjud tekitas K.J . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava 1-13-6679 tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg

1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav K.J toimepandut kahetsenud, mida kohus peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel ülesnäidatud intensiivsus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Kohus on ka varasemalt korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et karistust kergendava asjaoluna ei ole käsitletav ainuüksi kahetsuse verbaalne väljendamine, vaid lisaks sellele peab ka süüdistatava käitumises sisalduma puhtsüdamlikule ja siirale kahetsusele viitavad asjaolud, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et isik on oma tegude taunitavust ning tagajärgede olemust mõistnud ning soovib samasugust käitumist tulevikus vältida.

Nimetatud asjaoludele võib viidata muu hulgas näiteks kannatanu ees vabandamine, vabatahtlik kahjude hüvitamine, kuritegude toimepanemist tinginud probleemide lahendamisele asumine vms. Kuna süüdistatava K.J-i puhul teisi viiteid puhtsüdamlikule kahetsusele peale selle verbaalse väljendamise ei esine, ei leia kohus, et K.J-i poolt kahetsuse väljendamine ülekuulamisprotokollides oleks karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. K.J-i on varem karistatud nii vangistusega, milline on tema suhtes jäetud tingimisi kohaldamata kui ka üldkasuliku tööga, andes süüdistatavale kahel korral võimaluse tõestada, et suudab jätkata elu ilma süütegusid toime panemata.

Sellest hoolimata ei ole K.J 1-13-6679 temale antud sellist võimalust kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist ka temale määratud katseajal, mille tõttu on mõistetud karistused ka täitmisele pööratud. Samuti on süüdistatavat korduvalt karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud kuritegude toimepanemist üha uuesti. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et K.J ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest.

Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Nii kaitsja kui süüdistatav on viidanud süüdistatava elus esinevale narkoprobleemile, selgitades, et kuritegude toimepanemine oligi otseselt seotud narkootikumide tarvitamisega. Narkoprobleemidest annab tunnistust ka süüdistatava korduv väärteokorras karistamine NPALS § 151 alusel. Kohus nõustub nii süüdistatava kui ka kaitsja seisukohaga, et narkootilistel ainetel on K.J-i kuritegelikus käitumises oluline roll. On vägagi tõenäoline, et senikaua, kui K.J ei ole tõsiselt ja otsustavalt tegelema hakanud oma narkosõltuvusest vabanemisega, kasutades selleks kõiki temale kättesaadavaid võimalusi, jätkab ta üha uute kuritegude toimepanemist, mistõttu K.J ise oma käitumisega praktiliselt välistab võimaluse elada oma elu seaduserikkumisteta, ühiskonna poolt aktsepteeritavas vormis.

Seetõttu leiab kohus, et vabaduses viibides on K.J jätkuvalt ohuks õiguskorrale. K.J-i süü raskusastme hindamisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav on varem 10 korda kohtulikult karistatud ning pani toime lühikese aja- 1 kuu jooksultoime 5 varguseepisoodi, milledest kolm on toime pandud sissetungimisega ning kvalifitseeritavad varguse enamohtliku koosseisuna. Viiest varguse episoodist viis süüdistatav lõpule neli ning vargustega tekitati ühele kannatanule märkimisväärset kahju. Nimetatud asjaolud on käsitletavad süüd suurendavana.

Süü hindamisel arvestab kohus ka asjaolusid, et üks varguseepisood jäi katsestaadiumisse ning vargustega tekitatud kogukahju ei ole oluline, mistõttu kohus leiab, et süüdistatava süüd ei saa pidada suureks ega karistada teda seetõttu sanktsioonimäära keskmise sanktsiooniga nagu on taotlenud prokurör. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole väga suur, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ja ka asjaolust, et süüdistatav tunnistab täielikult enda süüd, seepärast ei pea kohus otstarbekaks prokuröri pakutud karistusmääraks 2 a ja 6 kuulist vangistust, vaid leiab, et toimepandud kuritegude eest on põhjendatud süüdistatava karistamine sanktsioonimäära 2/5 piirides.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagid, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul.

Kohtunik

Julia Vernikova