4-08-12074/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-12074

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-12074 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Kalev-Andres Rebane` (ik 38007060324) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Kristiina Hallimäe` poolt 30.11.2008.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr 10220882135895 Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7435 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

1. Jätta Kalev-Andres Rebane` kaebus rahuldamata.

2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Kristiina Hallimäe` poolt 30.11.2008.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220882135895 muutmata.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220882135895. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 30.11.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel K. Hallimäe` poolt kiirmenetluse otsus nr 10220882135895 selle kohta, et 30.11.2008.a kella 04:15 ajal Pärnu linnas Pikk tn ja Vee tn ristis K.-A. Rebane, olles algaja juht, juhtis mootorsõidukit (Ford Mustang, r/n xxxxx), millel ees ja taga nõutaval kohal puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7435 lg 1 järgi. Antud kiirmenetluse otsusega on K.-A. Rebane` määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni.

4-08-12074

2 (3) Kaebuse sisu 04.12.2008.a (täiendatud kaebus 15.12.2008.a) esitas K.-A. Rebane Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja leiab, et tema suhtes tehtud kiirmenetluse otsus on ebaseaduslik, kuivõrd K.-A. Rebane` ei ole algaja juhi luba, so ta omab juhiluba alates 18.01.2000.a, mis teeb peaaegu üheksa aastat sõidukogemust. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel K. Hallimäe oma 30.12.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja leiab, et menetlusalune isik on jätnud tähelepanuta asjaolu, et juhiloa esiküljele on märgitud kehtivusaeg 2 aastat. Vastavalt LS § 25 lg 2 on esmase juhiloa kehtivusaeg kaks aastat ja LS § 26 lg 4, kui esmase juhiloa omanik ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria-ja sõidueksami.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja K.-A. Rebane` kaebus rahuldamata. 20.01.2009.a teatas kohtuväline menetleja, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli ning Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 09.01.2009.a vastusega maakohtu nõudekirjale. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses taotleb tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse tühistamist põhjusel, et K.-A. Rebane ei oma esmast juhiluba, mistõttu ei lasu temal kohustust kasutada mootorsõidukit juhtides algaja juhi tunnusmärke.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K.-A. Rebane` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 24 lg 1 kohaselt on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. Vastavalt LS § 25 lg 2 kehtib esmane juhiluba kaks aastat. LS § 26 lg 1 näeb ette, et juhiloa väljastab ja vahetab majandusja kommunikatsiooniministri määratud

4-08-12074

3 (3) asutus. Lg 2 – esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja 10 tööpäeva jooksul vastava eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. Lg 4 – kui esmase juhiloa omanik ei ole 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooriaja sõidueksami.

Nähtuvalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 09.01.2009.a vastusest Pärnu Maakohtu järelpärimisele omas K.-A. Rebane` 30.11.2008.a B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning esmast juhiluba nr ET501865 kehtivusega 29.09.2008.a kuni 29.09.2010.a.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30.11.2008.a omas K.-A. Rebane` esmast juhiluba LS § 25 lg 2 mõistes, mille puhul on kohustuslik LE § 127 nõuete täitmine, so õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk. Käeoleval juhul K.-A. Rebane nimetatud nõuet ei täitnud. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja ise jätnud seadusest tulenevad kohustused täitmata esmase juhiloa ümbervahetamisel vastava kategooria juhiloa vastu.

LS § 7435 lg 1 alusel karistatakse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. K.-A. Rebane´ on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 35 trahviühikut, so 2100 on seaduslik ning põhjendatud. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on, karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada K.-A. Rebane´ edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks.

Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel K. Hallimäe` poolt 30.11.2008.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220882135895 ei kuulu tühistamisele ning K.-A. Rebane´ kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik